Suurima nime saladuse lahendamine

On huvitav, et nii muhameedlaste Koraanis kui ka kristlaste Piiblis viidatakse suurimale nimele. See arutelu selgitab suurima nime tähendust ja tähtsust. Samuti näidatakse selles, kuidas see nimi mõjutab kogu inimkonda ja meie tulevikku siin maa peal.

SELLEL maakeral on elanud ja surnud miljoneid mehi ja naisi. Enamasti on nende nimi surnud koos nendega ning nende mälestus on unustatud. Kuid mõned suured nimed — nagu näiteks Avicenna, Edison, Pasteur, Beethoven, Gandhi ja Newton — elavad edasi. Need nimed on seotud neid kandnud inimeste saavutuste, avastuste ja leiutistega.

Kuid on olemas üks nimi, mis on suurem kõikidest teistest nimedest. Sellega on seotud kõik möödunud ja praegused imed kogu universumis. Selle nimega on seotud isegi inimkonna lootus kaua ja õnnelikult elada!

Paljud on tahtnud seda nime teada saada. Nad on seda otsinud ja selle järele pärinud, kuid pole seda leidnud. Nende jaoks on see jäänud saladuseks. Tegelikult ei saagi ükski inimene seda nime avastada, kui selle Omanik seda talle teada ei anna. Õnneks on selle võrratu nime saladus lahendatud. Jumal ise on selle lahendanud, et need, kes temasse usuvad, võiksid teda tunda. Ta ilmutas oma nime Aadamale, seejärel Aabrahamile, Moosesele ja teistele oma vanaaja ustavatele sulastele.

Suurima nime otsinguil

Koraan räägib kellestki, „kes oli Pühakirja tundmises väga vilunud”. (27:40) Kommentaaris, mida tuntakse nime all Tafsīr Jalālayn, öeldakse selle salmi selgituseks: „Aasaf, Barkhija poeg, oli õiglane mees. Ta teadis Jumala suurimat nime, ja ükskõik kuna ta seda hüüdis, vastati talle.” See tuletab meile meelde Piibli kirjutajat Aasafit, kes ütles Laul 83:19: „[Inimesed] tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!”

Koraan 17:2 me loeme: „Me andsime Moosesele Pühakirja ja tegime sellest iisraellastele juhendi.” Selles Pühakirjas pöördub Mooses Jumala poole ja ütleb: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: mis ta nimi on? mis ma siis neile pean vastama?” Jumal ütles Moosesele vastuseks: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jehoova, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi.” — 2. Moosese 3:13, 15.

Muistsetel aegadel tundsid iisraellased seda Jumala suurt nime. Nad kasutasid seda isegi oma nimede osana. Nii nagu praegu on olemas nimi Abdullah, mis tähendab „Jumala sulane”, kasutas muistne Iisraeli rahvas nime Obadja, mis tähendab „Jehoova sulane”. Prohvet Moosese ema nimi oli Jookebed, mis võib tähendada „Jehoova on auhiilgus”. Nimi Johannes tähendab „Jehoova on olnud armuline”. Ja prohvet Eelija nimi tähendab „Minu Jumal on Jehoova”.

Need prohvetid teadsid seda suurt nime ja kasutasid seda sügava lugupidamisega. See esineb Pühas Piiblis rohkem kui 7000 korda. Jeesus Kristus, Maarja poeg, tõstis seda esile, kui ta ütles palves Jumalale: „Mina olen sinu nime ilmutanud inimestele, keda sa mulle oled andnud . . . Ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes!” (Johannese 17:6, 26) Oma kuulsas Koraani selgituses kommenteerib Bayḍāwī teksti Koraan 2:87 ning ütleb, et Jeesus „elustas surnud inimesi Jumala suurima nime abil”.

Miks siis muutus see nimi saladuseks? Kuidas on see nimi seotud kõigi meie tulevikuga?

Kuidas sellest nimest sai saladus?

Mõned inimesed arvavad, et heebreakeelne sõna „Jehoova” tähendab „Allah” (Jumal). Kuid „Allah” vastab heebreakeelsele sõnale ʼElo·himʹ, mis on majesteetlikkust rõhutav mitmuse vorm sõnast ʼelohʹah (jumal). Juutide hulgas tekkis ebausk, mille tõttu nad ei tohtinud Jumala nime „Jehoova” välja öelda. Seetõttu hakkasid nad siis, kui nad Püha Piiblit lugedes Jehoova nime nägid, ütlema ʼAdo·naiʹ, mis tähendab „Issand”. Mõnedes kohtades muutsid nad isegi algses heebreakeelses tekstis leiduva nime „Jehoova” sõnaks ʼAdo·naiʹ.

Ristiusumaailma religioonijuhid järgisid sama teguviisi. Nad asendasid nime Jehoova sõnadega „Jumal” (araabia keeles „Allah”) ja „Issand”. See aitas kaasa kolmainsuse valeõpetuse arenemisele, mida Püha Piibel ei toeta. Seetõttu kummardavad miljonid inimesed ekslikult Jeesust ja püha vaimu ning peavad neid Jumalaga võrdseks.a

Seetõttu lasub süü selle eest, et seda suurimat nime peaaegu ei tuntagi, nii judaismi kui ka ristiusumaailma juhtidel. Kuid Jumal ennustas: „Ma pühitsen oma suurt nime, . . . ja paganad [„rahvad”, NW] peavad tundma, et mina olen Jehoova.” Jehoova teeb tõesti oma nime kõikide rahvaste seas tuntuks. Miks? Sellepärast et ta ei ole mitte ainult juutide või mõne teise üksiku rahva või inimrühma Jumal. Jehoova on kogu inimkonna Jumal. — Hesekiel 36:23; 1. Moosese 22:18; Laul 145:21; Malakia 1:11.

Suurim nimi ja meie tulevik

Püha Piibel ütleb: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, NW] nime, päästetakse.” (Roomlastele 10:13) See, kas me kohtumõistmise päeval pääseme, sõltub sellest, kas me tunneme Jumala nime. Tema nime tundmine hõlmab tema omaduste, tööde ja eesmärkide tundmist ning tema kõrgete põhimõtetega kooskõlas elamist. Näiteks tundis Aabraham Jumala nime ja hüüdis seda nime appi. Selle tulemusel olid tal Jumalaga head suhted, ta näitas temasse üles usku ja ta lootis ning kuuletus temale. Nii sai Aabrahamist Jumala sõber. Samamoodi tõmbab Jumala nime tundmine ka meid temale lähemale ja aitab meil temaga isiklikke suhteid arendada ning tema armastusest tugevasti kinni hoida. — 1. Moosese 12:8; Laul 9:11; Õpetussõnad 18:10; Jakoobuse 2:23.

Me loeme Piiblist: „Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” (Malakia 3:16) Miks me peame ’austama’ suurimat nime? Nimi Jehoova tähendab sõnasõnaliselt „See, kes põhjustab tekkimist”. See näitab, et Jehoova teeb ennast tõotuste Täideviijaks. Ta viib oma eesmärgid alati täide. Tema on kõikvõimas Jumal, ainus Looja, ning tal on kõik head omadused. Pole olemas ühtegi sellist sõna, mis suudaks tema jumalikku olemust üksinda täielikult kirjeldada. Kuid Jumal valis endale suurima nime — Jehoova — ja see toob meile meelde kõik teda iseloomustavad jooned, tema omadused ja eesmärgid.

Pühas Piiblis räägib Jumal meile oma eesmärkidest, mis tal inimkonnaga on. Jehoova Jumal lõi inimese tundma igavesti rõõmu õnnelikust elust Paradiisis. Tema tahe inimkonna suhtes on see, et kõik inimesed moodustaksid ühe perekonna, keda liidab kokku armastus ja rahu. Lähitulevikus viib armastuse Jumal selle eesmärgi täide. — Matteuse 24:3—14, 32—42; 1. Johannese 4:14—21.

Jumal selgitab, mis põhjusel inimkond kannatab, ning näitab, et sellest on võimalik pääseda. (Ilmutuse 21:4) Me loeme Laul 37:10, 11: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” — Vaata ka Koraan 21:105.

Jumalat tuntakse siis tõepoolest tema suure nime järgi. Rahvad peavad tundma, et tema on Jehoova. Milline imeline eesõigus on suurimat nime tunda, sellest tunnistust anda ja sellest kinni hoida! Niimoodi täitub meie kõikide puhul Jumala rõõmutoov eesmärk: „Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime! Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale. . . . Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma õndsust [„päästet, mille ma teostan”, NW]!” — Laul 91:14—16.

[Allmärkus]

[Pilt lk 5]

Jumal andis põleva põõsa juures Moosesele teada, et ta on ’Jehoova, Aabrahami Jumal’

[Allikaviide]

Mooses ja põlev põõsas; autor W. Thomas, Sr.