Ole hästi julge!
„Olge hästi julged ja öelge: ’Jehoova on minu abimees.’ ” — HEEBREALASTELE 13:6, NW.
1. Millist julgust ilmutasid need, kes meie ajaarvamise esimesel sajandil Jumala tõe teada said?
KÄES oli meie ajaarvamise esimene sajand. Kauaoodatud Messias oli saabunud. Ta oli oma jüngreid hästi õpetanud ning pannud alguse ülitähtsale kuulutustööle. Nüüd pidid inimesed kuulma head sõnumit Jumala Kuningriigist. Seetõttu kuulutasid mehed ja naised, kes olid tõe teada saanud, seda imelist sõnumit julgelt teistele. — Matteuse 28:19, 20.
2. Miks vajavad Jehoova tunnistajad tänapäeval julgust?
2 Kuningriiki ei rajatud veel neil päevil. Kuid Määratud Kuningas Jeesus Kristus oli ennustanud, et tulevikus viibib ta Kuningriigi väes nähtamatuna juures. Seda aega pidi tähistama enneolematu sõdimine, nälg, katkud, maavärisemised ja hea sõnumi ülemaailmne kuulutamine. (Matteuse 24:3—14; Luuka 21:10, 11) Jehoova tunnistajatena on meil vaja julgust, et nende olukordade ja tagakiusamisega toime tulla. Seepärast on kasulik vaadelda Piibli jutustusi meie ajaarvamise esimese sajandi julgetest Kuningriigi kuulutajatest.
Julgus jäljendada Kristust
3. Kes annab julguses parima eeskuju ja mida öeldakse tema kohta Heebrealastele 12:1—3?
3 Jeesus Kristus on parim julguse eeskuju. Pärast seda kui apostel Paulus oli maininud eelkristlike aegade julgete Jehoova tunnistajate „suurt pilve”, pööras ta tähelepanu Jeesusele, öeldes: „Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist, vaadates [„keskendunult”, NW] usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele. Kujutlege ometi teda, kes niisugust vastuhakkamist enese vastu on saanud kannatada patustelt, et te ei väsiks ega läheks araks oma hinges.” — Heebrealastele 12:1—3.
4. Kuidas ilmutas Jeesus julgust siis, kui Saatan teda kiusas?
4 Pärast seda, kui Jeesus oli ristitud ja 40 päeva kõrbes mõtisklenud, palvetanud ning paastunud, seisis ta julgelt Saatanale vastu. Kui Kurat ahvatles Jeesust kivisid leivaks muutma, keeldus Jeesus seda tegemast, sest oleks olnud vale isikliku soovi rahuldamiseks imet teha. Jeesus ütles: „Kirjutatud on: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” Kui Saatan ässitas teda templi müürilt alla hüppama, keeldus Jeesust sellest, sest oleks olnud patt kiusata Jumalat, et Jumal päästaks teda võimalikust enesetapust. „Taas on kirjutatud: ära kiusa Issandat, oma Jumalat!” ütles Kristus. Saatan pakkus talle kõiki maailma kuningriike ühe „kummardusakti” (NW) eest, kuid Jeesus ei taganenud Jumalast ega toetanud Kuradi väidet, et inimesed ei jää katsetes Jumalale ustavaks. Seepärast ütles Jeesus: „Tagane minust, saatan! Sest on kirjutatud: sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” Seepeale ’läks see Kiusaja tema juurest ära kuni järgmise sobiva ajani’. — Matteuse 4:1—11; Luuka 4:13, NW.
5. Mis võib aidata meil kiusatusele vastu seista?
5 Jeesus alistus Jehoovale ja seisis vastu Saatanale. Kui ka meie ’alistume Jumalale ja seisame vastu Kuradile, siis põgeneb ta meie juurest’. (Jakoobuse 4:7) Nagu Jeesuski, võime julgelt seista vastu kiusatusele, kui rakendame ellu Pühakirja nõuandeid, tsiteerides võib-olla isegi mõnda piibliteksti, kui meil on kiusatus halba teha. Kas on tõenäoline, et me anname järele kiusatusele varastada, kui me kordame kiusatuse hetkel endale Jumala seadust: „Sa ei tohi varastada”? Kas langeksid kaks kristlast seksuaalsesse ebamoraalsusesse, kui kas või üks neist tsiteeriks julgelt sõnu: „Sa ei tohi abielu rikkuda”? — Roomlastele 13:8—10; 2. Moosese 20:14, 15.
6. Kuidas Jeesus maailma julgelt ära võitis?
6 Selle maailma poolt vihatud kristlastena on meil võimalik hoiduda selle vaimust ja patusest käitumisest. Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Johannese 16:33) Ta võidutses maailma üle sellega, et ta ei saanud selle sarnaseks. Tema eeskuju võitjana ning see, mida ta laitmatuse säilitamisega saavutas, annab meile suurt julgust jäljendada teda, püsides sellest maailmast lahus ning mitte lastes end sellest reostada. — Johannese 17:16.
Julgus lakkamatult kuulutada
7, 8. Mis aitab meil tagakiusamisest hoolimata lakkamatult kuulutada?
7 Jeesus ja tema jüngrid toetusid julguse saamiseks Jumalale, et tagakiusamisest hoolimata lakkamatult kuulutada. Kristus viis oma teenimist tagakiusamisest hoolimata julgelt läbi, ja pärast meie ajaarvamise 33. aasta nelipühi jätkasid tema tagakiusatud järelkäijad hea sõnumi kuulutamist vaatamata sellele, et juudi religioonijuhid püüdsid neid peatada. (Apostlite teod 4:18—20; 5:29) Jüngrid palusid Jumalalt: „Vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna.” Ja mis juhtus? Jutustuses öeldakse: „Kui nad olid palvetanud, kõikus paik, kus nad koos olid, ning nad kõik said täis Püha Vaimu ja rääkisid Jumala sõna julgesti.” — Apostlite teod 4:24—31.
8 Kuna enamik inimesi ei võta tänapäeval head sõnumit vastu, on nendele kuulutamise jätkamiseks sageli julgust vaja. Kui Jehoova sulaseid taga kiusatakse, on neil põhjaliku tunnistuse andmiseks eriti palju julgust vaja. (Apostlite teod 2:40; 20:24) Seepärast ütles julge Kuningriigi kuulutaja Paulus ühele noorele, vähemkogenud kaastöölisele: „Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu. Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest ega minust, tema vangist, vaid kannata kurja kaasa evangeeliumiga Jumala väge mööda.” (2. Timoteosele 1:7, 8) Kui me palume Jumalalt julgust, siis suudame lakkamatult kuulutada ja isegi tagakiusamine ei röövi rõõmu, mida Kuningriigi kuulutamine meile toob. — Matteuse 5:10—12.
Julgus võtta seisukoht Jehoova poolel
9, 10. a) Mida esimese sajandi juudid ja mittejuudid tegid, selleks et Kristuse ristitud järelkäijateks saada? b) Miks nõudis kristlaseks saamine julgust?
9 Paljud esimese sajandi juudid ja mittejuudid hülgasid julgelt pühakirjavastased traditsioonid, et saada Kristuse ristitud järelkäijateks. Peagi pärast meie ajaarvamise 33. aasta nelipühi ’sai jüngrite arv väga suureks Jeruusalemmas; ja suur hulk preestreid sai sõnakuulelikuks usule’. (Apostlite teod 6:7) Nendel juutidel jätkus julgust murda ennast lahti religioossetest köidikutest ja tunnustada, et Jeesus on Messias.
10 Alates meie ajaarvamise 36. aastast said paljud mittejuudid usklikeks. Kui Korneelius, tema perekonnaliikmed ja teised mittejuudid head sõnumit kuulsid, võtsid nad selle otsekohe vastu, said püha vaimu ning nad ’ristiti Issanda nimesse’. (Apostlite teod 10:1—48) Filipis võttis üks mittejuudist vangivalvur koos oma perega kristluse kiiresti omaks ning „ta ristiti sedamaid ja kõik tema pere”. (Apostlite teod 16:25—34) Selliste sammude astumine nõudis julgust, sest kristlased olid tagakiusatud ja põlatud vähemus. Seda on nad praegugi. Aga kui sa ei ole veel Jumalale pühendunud ega ole ristitud Jehoova tunnistaja, siis kas ei oleks sul aeg neid julgeid samme astuda?
Julgus lahkmeelsetes peredes
11. Millise hea eeskuju Euniike ja Timoteos julguses jätsid?
11 Euniike ja tema poeg Timoteos andsid head julge usu eeskuju religioosselt lahkmeelses peres. Kuigi Euniike abikaasa oli pagan, õpetas Euniike oma pojale „pühi kirju” selle lapseeast saadik. (2. Timoteosele 3:14—17) Kui ta oli kristlaseks saanud, näitas ta üles „silmakirjatsematut usku”. (2. Timoteosele 1:5) Samuti julges ta Timoteosele kristlikku õpetust anda, ilmutades samal ajal lugupidamist oma uskmatu abielumehe peaseisundi vastu. Ta sai oma usu ja julguse eest ka tasu, kui Paulus valis tema hästiõpetatud poja oma misjonireisidele kaaslaseks. Millist julgustust see annab küll nendele kristlikele lapsevanematele, kes on samasuguses olukorras!
12. Milline inimene Timoteosest sai, ja kes on tänapäeval tema sarnased?
12 Kuigi Timoteos elas religioosselt lahkmeelses peres, võttis ta kristluse julgelt vastu ja temast sai vaimne inimene, kelle kohta Paulus võis öelda: „Ma loodan Issandas Jeesuses Timoteose varsti läkitada teie [filiplaste] juurde, et ka minul oleks hea meel teada saades, kuidas teie käsi käib. Sest mul pole kedagi muud nii üksmeelset minuga, kes nõnda tõsiselt hoolitseks teie eest. ... Tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nõnda on ta minuga ühes töötanud evangeeliumi kasuks.” (Filiplastele 2:19—22) Tänapäeval võtavad paljud religioosselt lahkmeelsetes peredes elavad poisid ja tüdrukud tõelise kristluse julgelt omaks. Nagu Timoteoski, tõestavad nad oma ustavust, ja kui rõõmsad me küll oleme, et nad kuuluvad Jehoova organisatsiooni!
Julgus ’oma pea kaalule panna’
13. Kuidas ilmutasid Akvila ja Priskilla julgust?
13 Akvila ja tema naine Priskilla (Priska) andsid eeskuju sellega, et nad ’panid oma pea’ kaasuskliku eest julgelt „kaalule”. Nad võtsid Pauluse oma kodus vastu, valmistasid koos temaga telke ja aitasid tal noort Korintose kogudust üles ehitada. (Apostlite teod 18:1—4) Nende 15 aastat kestnud sõpruse jooksul seadsid nad mingil teadmata viisil tema eest isegi oma elu ohtu. Nad elasid Roomas, kui Paulus ütles sealsetele kristlastele: „Tervitage minu kaastöölisi Kristuses Jeesuses, Priskat ja Akvilat, kes minu hinge eest oma pea on pannud kaalule, keda ei täna üksnes mina, vaid ka kõik paganate kogudused.” — Roomlastele 16:3, 4, UT.
14. Millise käsuga kooskõlas Akvila ja Priska toimisid, kui nad Pauluse eest oma pea kaalule panid?
14 Pannes oma pea Pauluse eest kaalule, käitusid Akvila ja Priska Jeesuse sõnade järgi: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!” (Johannese 13:34) See käsk oli „uus” sellepärast, et see läks kaugemale Moosese seaduse nõudest armastada oma ligimest nagu iseennast. (3. Moosese 19:18) See nõudis ennastohverdavat armastust, mis läheks isegi nii kaugele, et inimene annaks teiste eest oma elu, nagu Jeesus tegi. Meie ajaarvamise teise ja kolmanda sajandi kirjamees Tertullianus tsiteeris ilmalike inimeste sõnu kristlaste kohta ja kirjutas: „’Vaadake,’ ütlevad nad, ’kuidas nad üksteist armastavad ... ja kuidas nad on valmis üksteise eest isegi surema.’ ” (Apology, XXXIX peatükk, 7) Eriti tagakiusamise ajal tuleb meil ilmutada vennalikku armastust sel teel, et riskime vajaduse korral julgelt oma eluga, et meie kaasusklikud meie pärast vaenlase kätte piinata või tappa ei satuks. — 1. Johannese 3:16.
Julgus toob rõõmu
15, 16. Kuidas on julgus ja rõõm omavahel seotud, nagu on näha Apostlite teod 16. peatükist?
15 Pauluse ja Siilase eeskuju näitab, et katsetes julguse ilmutamine võib tuua rõõmu. Filipi linna pealike käsul peksti neid avalikult vitstega ning viidi vanglasse ja nende jalad pandi pakku. Kuid neid ei haaranud suur hirm. Oma rasketest oludest hoolimata oli neil ikka Jumala antud julgust ja ka rõõmu, mida julgus ustavatele kristlastele toob.
16 Umbes keskööl olid Paulus ja Siilas palvetamas ja lauldes Jumalat kiitmas. Äkitselt raputas maavärin vanglat, nii et nende köidikud pääsesid valla ja vangla uksed läksid lahti. Hirmunud vangivalvurile ja tema perekonnale anti julgelt tunnistust, ning selle tulemusel said nad Jehoova ristitud sulasteks. Ta „oli väga rõõmus, et ta kogu oma perega oli saanud usklikuks Jumalasse”. (Apostlite teod 16:16—34) Kindlasti tõi see Paulusele ja Siilasele suurt rõõmu! Aga kuidas võime meie jääda julgeteks Jehoova sulasteks, kui oleme nüüd vaadelnud seda ja teisi Pühakirjas toodud julguse eeskujusid?
Jää hästi julgeks
17. Kuidas on julgusega seotud Jehoovale lootmine, nagu on näha Laulust 27?
17 Jehoovale lootmine aitab meil julgeks jääda. Taavet laulis: „Looda Jehoovale; ole julge ja su süda olgu kindel. Jah, looda Jehoovale.” (Laul 27:14, NW) Laul 27 näitab, et Taavet lootis Jehoovale kui oma elu „võimsale kaitsele”. (Salm 1) See, et Taavet oli näinud, mida Jumal tema vaenlastele minevikus tegi, andis talle julgust. (Salmid 2 ja 3) Veel üheks teguriks oli Jehoova kummardamiskeskuse hindamine. (Salm 4) Ka Jehoova abile, kaitsele ja päästmisele lootmine tugevdas Taaveti julgust. (Salmid 5—10) Kaasa aitas ka see, et ta sai Jehoova õiglase tee kohta jätkuvalt õpetust. (Salm 11) Taavetil aitas julge olla see, et ta palus Jumalalt usaldavalt oma vaenlaste käest vabastust, ning tal oli usku ja lootust. (Salmid 12—14) Me võime oma julgust samamoodi tugevdada ning näidata sellega, et me tõesti ’loodame Jehoovale’.
18. a) Mis näitab, et korrapärane seltsimine nendega, kes koos meiega Jehoovat kummardavad, võib aidata meil julgeks jääda? b) Millist osa kristlikud koosolekud julguse ülesehitamises etendavad?
18 Korrapärane seltsimine nendega, kes koos meiega Jehoovat kummardavad, aitab meil julgeks jääda. Kui Paulus nõudis keisri kohut ja seepärast Roomasse läks, kohtusid kaasusklikud temaga Appiuse turul ja Trestabernas. „Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust,” öeldakse jutustuses. (Apostlite teod 28:15) Kui me käime korrapäraselt kristlikel koosolekutel, siis järgime Pauluse nõuannet: „Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem [„julgustagem”, NW] üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” (Heebrealastele 10:24, 25) Mida üksteise julgustamine tähendab? Julgustama tähendab „sisendama julgust, elurõõmu või lootust”. (Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary) Me võime teistesse kristlastesse palju julgust sisendada, ja nendepoolne julgustamine võib seda omadust meis üles ehitada.
19. Kuidas on Pühakiri ja kristlikud väljaanded julgeks jäämisega seotud?
19 Et jääda julgeks, peame korrapäraselt uurima Jumala Sõna ja rakendama selles leiduvaid nõuandeid ellu. (5. Moosese 31:9—12; Joosua 1:8) Me peaksime korrapäraselt uurima ka Pühakirjal põhinevaid kristlikke väljaandeid, sest nendes antud usaldusväärsed nõuanded aitavad meil usukatsetele Jumala antud julguse abil vastu seista. Piibli jutustustest oleme näinud, kuidas Jehoova sulased on mitmesugustes olukordades julged olnud. Võib-olla ei tea me kohe praegu, kuidas selline informatsioon võib meile kasuks olla, kuid Jumala Sõna on vägev ja see, mida me sellest õpime, toob meile alati kasu. (Heebrealastele 4:12) Näiteks kui meie teenimist peaks hakkama mõjutama inimeste kartus, siis võime meenutada, kuidas Eenok julges jumalatutele inimestele Jumala sõnumit kuulutada. — Juuda 14, 15.
20. Miks võib öelda, et palve on eluliselt tähtis, kui me tahame Jehoova sulastena julgeks jääda?
20 Et Jehoova sulastena julgeks jääda, peame olema püsivad palves. (Roomlastele 12:12) Jeesus pidas oma katses julgelt vastu sellepärast, et ta „ohverdas ... palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast”. (Heebrealastele 5:7) Püsides palve kaudu Jumala ligi, ei muutu me argade ilmalike inimeste sarnaseks, kes on määratud „teise surma”, millest ei ole ülesäratamist. (Ilmutuse 21:8) Jumala kaitse ja elu tema uues maailmas kuuluvad tema julgetele sulastele.
21. Miks võivad Jehoova lojaalsed tunnistajad julged olla?
21 Jehoova lojaalsete tunnistajatena ei pea me kartma deemonitest ja inimestest vaenlasi, sest Jumal toetab meid ja Jeesus andis meile julges maailma võitmises eeskuju. Ka vaimselt ülesehitav läbikäimine Jehoova rahvaga aitab meil julged olla. Meie julgust tugevdavad samuti Pühakirjas ja kristlikes väljaannetes toodud juhtnöörid ja nõuanded. Ja Piibli jutustused möödunud aegadel elanud Jumala sulastest aitavad meil tema teedel julgelt käia. Mingem siis nendel kriitilistel viimastel päevadel pühas teenistuses julgelt edasi. Tõepoolest, olgu kõik Jehoova rahva liikmed hästi julged!
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas võib Jeesuse eeskuju meile palju julgust anda?
◻ Mis andis Jeesusele ja tema jüngritele julgust, et lakkamatult kuulutada?
◻ Miks oli juutidel ja mittejuutidel tarvis julgust, et võtta seisukoht Jehoova poolel?
◻ Millise eeskuju jätsid julguses Euniike ja Timoteos?
◻ Mis näitab, et julgus võib tuua rõõmu isegi tagakiusamise ajal?
[Pilt lk 18]
Me võime nagu Jeesuski kiusatusele vastu seista, kui me rakendame Pühakirja nõuandeid ellu ja tsiteerime seda