Kas Jehoova tunnistajad on sekt?
JEESUS KRISTUST süüdistati, et ta on joodik, õgard, hingamispäeva rikkuja, valetunnistaja, jumalateotaja ja Saatana käskjalg. Teda süüdistati ka õõnestustöö tegemises. — Matteuse 9:34; 11:19; 12:24; 26:65; Johannese 8:13; 9:16; 19:12.
Pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist esitati ka tema jüngritele tõsiseid süüdistusi. Rahvas vedas ühe grupi esimese sajandi kristlasi linna ülemate ette ja kisendas: ’Need tõstavad tüli kõiges maailmas.’ (Apostlite teod 17:6) Ühel teisel juhtumil viidi apostel Paulus ja tema kaaslane Siilas võimude ette ning neile heideti ette Filipi linna rahu rikkumist. — Apostlite teod 16:20.
Hiljem süüdistati Paulust, et ta „on nagu katk ja õhutab mässu kõigi juutide seas kogu riigis” ning üritab „pühakoda rüvetada”. (Apostlite teod 24:5, 6, UT) Juutide peamehed Roomas kirjeldasid Jeesuse järelkäijate olukorda täpselt, kui nad tunnistasid: „Sellest lahkusust on meil teada, et ta vastu räägitakse kõikjal.” — Apostlite teod 28:22, UT.
Ilmselt pidasid mõned seda Jeesus Kristuse poolt rajatud uut gruppi mingiks religioosseks rühmituseks, millel olid äärmuslikud vaated ja tavad, mis olid teravas vastuolus tolleaegses ühiskonnas normaalseks peetud käitumisega. Kahtlemata oleksid paljud ka tänapäeval pidanud neid kristlasi laostavaks sektiks. Süüdistajad olid sageli ühiskonna väljapaistvad ja lugupeetud liikmed ning näib, et see lisas nende väidetele veelgi kaalu. Paljud uskusid Jeesuse ja tema jüngrite vastu esitatud süüdistusi. Aga nagu sa võib-olla isegi juba tead, olid kõik need süüdistused siiski valed! Fakt, et inimesed selliseid jutte rääkisid, ei teinud neid jutte veel õigeks.
Milline on olukord tänapäeval? Kas oleks õige öelda, et Jehoova tunnistajad on selline religioosne rühmitus, millel on äärmuslikud vaated ja tavad, mis on teravas vastuolus ühiskonnas normaalseks peetava käitumisega? Kas Jehoova tunnistajad on sekt?
Mida näitavad tõendid
Üks valitsusametnik Venemaal Sankt Peterburgis selgitas: „Meile räägiti, et Jehoova tunnistajad on mingi põrandaalune sekt, mille liikmed istuvad pimeduses ning tapavad lapsi ja iseendid.” Kuid hiljuti said Venemaal elavad inimesed tunnistajate tõelise olemusega paremini tuttavaks. Pärast seda kui seesama ametnik oli Jehoova tunnistajatega ühe rahvusvahelise konvendi raames koos töötanud, täheldas ta: „Nüüd ma näen, et nad on normaalsed, naeratavad inimesed, kes on isegi paremad paljudest teistest, keda ma tean. Nad on rahulikud ja tasased ning armastavad üksteist väga.” Ta lisas: „Ma ei saa tõesti aru, miks inimesed nende kohta selliseid valesid räägivad.”
Jehoova tunnistajate koosolekud ei ole rituaalsed ja nad ei hoia oma kummardamist saladuses. Kirjanik Julia Mitchell Corbett, kes ise ei ole tunnistaja, ütles: „Kui nad tavaliselt rohkem kui korra nädalas kuningriigisaalidesse kogunevad (nende koosolekupaiku ei nimetata kirikuteks), siis suurema osa ajast kasutavad nad Piibli uurimiseks ja selle üle arutlemiseks.” Nende koosolekupaigad on selgelt sildiga tähistatud. Koosolekud on avalikud ja sinna kutsutakse kõiki inimesi. Isegi need, kes sinna kutsumata tulevad, on südamest teretulnud.
„Tunnistajad on omandanud ausate, viisakate ja töökate inimeste maine,” lisab Corbett oma raamatus Religion in America. Paljud neist, kes ei ole tunnistajad, on varmalt nõus, et Jehoova tunnistajate juures pole midagi imelikku ega veidrat. Nende eluviis ei ole vastuolus sellega, mida ühiskonnas peetakse normaalseks käitumiseks. Teos The New Encyclopædia Britannica ütleb õigesti, et tunnistajad „nõuavad oma käitumises kõrgete moraalinormide järgimist”.
Ühendriikide ühe televisioonijaama uudiste ja erisaadete toimetaja saatis Jehoova tunnistajatele kirja vastukajaks eelarvamuslikule ettekandele, mis esitati tunnistajate kohta televisiooni uudisteprogrammis 60 Minutes. Ta ütles: „Kui rohkem inimesi elaks nii, nagu teie usus elatakse, siis ei oleks meie riik sellises seisundis, nagu ta praegu on. Ma olen üks telereporter, kes teab, et teie organisatsioon on rajatud armastusele ja tugevale usule Loojasse. Ma tahan, et te teaksite, et mitte kõik uudistetoimetajad ei ole nii eelarvamuslikud.”
Tuntud religioon
Kas on õige öelda, et Jehoova tunnistajad on üks väike äärmuslik religioosne rühmitus? Teatud mõttes on Jehoova tunnistajaid arvuliselt vähe, kui neid mõne teise religiooniga võrrelda. Aga tuleta meelde, mida ütles Jeesus: „Kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.” — Matteuse 7:13, 14.
Igatahes ei ole tunnistajad kaugeltki mitte väike äärmuslik sekt. 1993. aasta kevadel viibis tunnistajate poolt läbiviidud Kristuse surma mälestusõhtul rohkem kui 11 miljonit inimest. Aga nende arvulisest hulgast tähtsam on nende moraalsus ja eeskujulik käitumine, mis on toonud neile kiidusõnu üle kogu maailma. Kahtlemata on see tõsiasi olnud üks põhjus, miks paljud riigid on neid ametlikult tunnustanud kui tuntud bona fide religiooni.
Silmapaistev on ka üks Euroopa Inimõiguste Komisjoni hiljutine otsus. Selles kuulutati, et tunnistajatel peab olema mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus ning neil on õigus oma usust rääkida ja seda teistele õpetada. Vaevalt oleks midagi sellist lubatud, kui Jehoova tunnistajad kasutaksid uute liikmete värbamiseks petturlikke ja eetikavastaseid võtteid või alatuid meetodeid, millega oma pooldajate mõistust kontrolli all hoida.
Väga paljud inimesed üle kogu maakera teavad Jehoova tunnistajaid hästi. Me küsime nendelt miljonitelt inimestelt, kes ei ole Jehoova tunnistajad, aga kes tunnistajatega praegu Piiblit uurivad või on teinud seda kunagi varem: „Kas teile on proovitud kunagi ajuloputust teha? Kas tunnistajad kasutasid mingeid võtteid teie mõistuse kontrolli all hoidmiseks?” Kahtlemata vastaksite avameelselt: „Ei.” On selge, et kui selliseid meetodeid oleks kasutatud, siis leiduks tohutu hulk ohvreid, kes lükkaksid ümber iga väite, mis Jehoova tunnistajate kaitseks esitatakse.
„Väga hõivatud inimeste aitamisega”
Sageli eraldavad sektide liikmed ennast perekonnast, sõpradest ja isegi ühiskonnast tervikuna. Kas see on nii ka Jehoova tunnistajatega? „Ma ei kuulu Jehoova tunnistajate hulka,” kirjutas üks ajakirjanik Tšehhi Vabariigist. Aga ta lisas: „On ilmselge, et nad [Jehoova tunnistajad] on moraalselt tohutult tugevad. . . . Nad tunnustavad valitsusvõime, kuid usuvad, et kõik inimeste probleemid suudab lahendada ainult Jumala Kuningriik. Ja pange tähele — nad ei ole fanaatikud. Nad on väga hõivatud inimeste aitamisega.”
Nad ei ela ka kommuunides, sugulastest ja muudest inimestest eraldatuna. Jehoova tunnistajad mõistavad, et oma perekonna armastamine ja selle eest hoolitsemine on nende Pühakirjal põhinev kohustus. Nad elavad ja töötavad koos kõigisse rassidesse ja religioonidesse kuuluvate inimestega. Kui toimub katastroofe, reageerivad nad kiiresti, saates õnnetuspaika esmaseid abivahendeid ja muud humanitaarabi.
Veelgi tähtsam on see, et nad viivad läbi ainulaadset haridusprogrammi. Kui paljud religioonid on organiseerinud süsteemi, mis võimaldaks neil isiklikult külastada igat oma piirkonnas elavat inimest? Jehoova tunnistajad külastavad inimesi sel moel rohkem kui 200 maal ja viivad seda haridusprogrammi läbi rohkem kui 200 keeles! On selge, et Jehoova tunnistajad on „väga hõivatud inimeste aitamisega”.
Nad peavad Piiblist rangelt kinni
Pole saladus, et Jehoova tunnistajate õpetused erinevad neist, mida õpetatakse kirikutes. Jehoova tunnistajad usuvad, et Jehoova on kõikvõimas Jumal ja et Jeesus on tema Poeg, mitte kolmainsusliku jumaluse osa. Nende usk on tugevalt seotud tõekspidamisega, et ainult Jumala Kuningriik suudab inimkonna kannatustest vabastada. Nad hoiatavad inimesi, et peatselt toimub selle rikutud asjadesüsteemi häving. Nad kuulutavad Jumala tõotust taastada sõnakuulelikule inimkonnale maapealne paradiis. Nad ei kummarda risti. Nad ei pea jõule. Nad usuvad, et hing on surelik ja et põrgutuld ei ole olemas. Nad ei söö verd ega lase teha vereülekandeid. Nad hoiduvad poliitikasse sekkumisest ja sõjategevuses osalemisest. Kas sa oled kunagi mõelnud, miks on Jehoova tunnistajate õpetused nii erinevad?
Massachusettsi ajaleht Daily Hampshire Gazette selgitab, et Jehoova tunnistajate „range Piibli tõlgendamine keelab paljud tegevused, mida teised peavad endastmõistetavaks . . . , ja seda kõike püüdest järgida esimese sajandi kristlaste ja Piibli sõna eeskuju”. Teos The Encyclopedia of Religion nõustub, et „kõik, mida nad usuvad, põhineb Piiblil. Nad ’tõestavad tekstiga’ (see tähendab, esitavad toetuseks piiblitsitaadi) peaaegu iga nende usuga seotud väite, pidades endastmõistetavaks Piibli autoriteeti, mis tõrjub täielikult välja traditsioonid”. Raamat Religion in America ütleb: „See grupp ei ole kunagi kaldunud kõrvale Piibli keskendunud uurimisest, ja selle õpetusi toetab üksikasjalikult väljatöötatud piibliliste viidete süsteem.”
Kes on nende juht?
Just selle tõttu, et Jehoova tunnistajad peavad Piibli õpetustest täpselt kinni, ei leidu nende keskel inimjuhtide harrast austamist ja jumaldamist, mis on sektide juures tänapäeval nii iseloomulik. Nad ei tee vahet vaimulike ja ilmikute vahel. Teos The Encyclopedia of Religion ütleb Jehoova tunnistajate kohta õigesti: „Vaimulikkonna klass ja vahettegevad tiitlid on keelatud.”
Nad järgivad oma Juhina ja kristliku koguduse Peana Jeesus Kristust. Jeesus ise ütles: „Ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad. Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on taevas. Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie juhataja — Kristus!” — Matteuse 23:8—12.
Väide, et Jehoova tunnistajad on sekt, on täpselt sama kaugel tõest kui see väide, et Jeesus oli õgard ja joodik. Loomulikult ei langenud tema laimamise lõksu mitte kõik, keda mõjutati valeteadetega Jeesuse ja tema jüngrite kohta. Mõnda võib-olla lihtsalt eksitati valeinformatsiooniga. Kui sul on küsimusi Jehoova tunnistajate või nende uskumuste kohta, miks siis mitte neid paremini tundma õppida. Nende kuningriigisaalide uksed on avatud kõigile, kes otsivad tõde.
Sa võid kasu saada ka sellest, et nad püüavad Piibli tõdesid täpselt tunda, ja sa võid õppida kummardama Jumalat kooskõlas Jeesuse sõnadega: „Tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.” — Johannese 4:23.