Jehoova, eesmärgikindel Jumal
„Tõesti, nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib, ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda.” — JESAJA 14:24.
1., 2. Mida ütlevad paljud inimesed elu eesmärgi kohta?
KÕIKJAL küsivad inimesed endalt: „Mis on elu eesmärk?” Üks Lääne poliitiline juht teatas: „Rohkem inimesi kui kunagi varem küsib: ’Kes me oleme? Mis on meie eesmärk?’ ” Kui üks ajaleht viis noorte seas läbi küsitluse selle kohta, mis on elu eesmärk, siis olid tüüpilised vastused järgmised: „Teha seda, mida süda iganes soovib”, „Võtta elust igal hetkel niipalju kui võimalik”, „Nautida elu”, „Saada lapsi, olla õnnelik ja siis surra”. Enamik neist arvas, et praegune elu ongi kõik. Mitte keegi ei rääkinud sellest, et maapealsel elul võiks olla mingi pikaajaline eesmärk.
2 Üks konfutsianistlik õpetlane ütles: „Põhiline elu mõte seisneb meie tavapärases inimeksistentsis.” Selle tõekspidamise kohaselt jääb alatiseks nii, et inimesed sünnivad, rabelevad 70 või 80 aastat ja surevad, et siis igaveseks olematusse kaduda. Üks evolutsiooniteadlane ütles: „Me igatseme ehk ’ülevamat’ vastust, kuid seda lihtsalt pole.” Nende evolutsionistide arvates on elu vaid võitlus ellujäämise eest, millele surm lõpu teeb. Sellised filosoofilised arutlused väljendavad lootusetut ellusuhtumist.
3., 4. Kuidas mõjutavad maailma olukorrad paljude ellusuhtumist?
3 Paljud kahtlevad selles, kas elul üldse on mingi eesmärk, kui nad näevad, et inimeste elus on olnud nii palju viletsust. Meie ajal, mil arvatakse, et inimene on jõudnud tööstuse ja teaduse saavutuste tippu, on kogu maailmas umbes miljard inimest tõsiselt haiged või alatoidetud. Selle tagajärjel sureb igal aastal miljoneid lapsi. Lisaks on käesoleval 20. sajandil saanud sõjas surma neli korda rohkem inimesi kui eelneva neljasaja aasta jooksul kokku. Kuritegevus, vägivald, narkomaania, perekondade lagunemine, AIDS ja muud seksuaalsel teel edasikanduvad haigused — see negatiivsete tegurite nimekiri muutub üha pikemaks. Maailma juhid ei suuda neid probleeme lahendada.
4 Selliseid olukordi silmas pidades väljendas üks inimene paljude arvamust: „Elul ei ole mingit mõtet. Kui kogu aeg toimuvad sellised halvad asjad, siis pole elul suurt tähtsust.” Ja üks eakas mees ütles: „Enamiku aja oma elust olen küsinud, miks ma olen siin. Kui sellel ongi olemas eesmärk, siis mind see enam ei huvita.” Kuna paljud ei tea, miks Jumal lubab kannatusi, siis ei ole neil halveneva maailmaolukorra tõttu tõelist tulevikulootust.
5. Miks suurendavad selle maailma religioonid elu eesmärgiga seotud segadust?
5 Isegi religioonijuhid on elu eesmärgi suhtes lahkarvamusel ja segaduses. Londoni Püha Pauluse katedraali endine praost ütles: „Olen kogu oma elu püüdnud leida elamise eesmärki. . . . Mu püüded on luhtunud.” Paljud vaimulikud õpetavad küll, et surma korral lähevad head inimesed taevasse, halvad aga igaveseks tulisesse põrgusse. Kuid selline arvamus jätab maa peal elava inimkonna ikkagi selle vaevalisse olukorda edasi. Ja kui Jumala eesmärk oli, et inimesed elaksid taevas, siis miks ei teinud ta neid kohe alguses taevasteks olenditeks, nagu ta tegi inglid, ja säästnud inimesi sel viisil nii paljudest kannatustest? Seega on inimesed maapealse elu eesmärgi suhtes tavaliselt kas segaduses või keelduvad nad uskumast, et sellel üldse mingi eesmärk võib olla.
Eesmärgikindel Jumal
6., 7. Mida räägib Piibel meile Universumi Suverääni kohta?
6 Aga siiski räägib Püha Piibel, kogu ajaloo jooksul kõige laialdasemalt levitatud raamat, et Universumi Suverään Jehoova on eesmärgikindel Jumal. See näitab meile, et temal on maa peal elava inimkonna jaoks pikaajaline, õigupoolest igavene eesmärk. Ja kui Jehoova midagi eesmärgiks seab, siis läheb see ka vääramatult täide. Jumal ütleb, et otsekui vihm paneb seemned võrsuma, „nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin”. (Jesaja 55:10, 11) Kui Jehoova ütleb, et ta kavatseb midagi teha, siis see „läheb korda”. — Jesaja 14:24.
7 Meie, inimesed, võime olla täiesti kindlad, et Kõikvõimas Jumal täidab oma tõotused, sest tema „ei valeta”. (Tiitusele 1:2; Heebrealastele 6:18) Kui tema ütleb meile, et ta teeb midagi, siis on tema sõna tagatiseks, et nii see ka läheb. See on sama hästi kui teostatud. Tema teatab: „Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane, kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes ütleb: minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan! . . . Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma teengi!” — Jesaja 46:9—11.
8. Kas neil, kes siiralt Jumalat tunda tahavad, on võimalik teda leida?
8 Pealegi, Jehoova „ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele”. (2. Peetruse 3:9) Sellepärast tahab ta, et mitte keegi ei oleks tema suhtes teadmatuses. Asarja-nimeline prohvet ütles: „Kui te otsite [Jumalat], siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha!” (2. Ajaraamat 15:1, 2) Järelikult on Jumalat ja tema eesmärke võimalik tunda neil inimestel, kes seda siiralt soovivad ja tema otsimiseks ka pingutusi teevad.
9., 10. a) Mis on antud neile, kes Jumalat tahavad tunda? b) Mida võimaldab Jumala Sõna uurimine meil teha?
9 Aga kust teda tuleks otsida? Neile, kes Jumalat tõeliselt otsivad, on ta andnud oma Sõna Piibli. Jumal juhtis ustavaid mehi oma püha vaimu abil, sellesama tegeva jõu abil, mida ta kasutas universumi loomiseks, et nad paneksid kirja selle, mida meil on tema eesmärkide kohta vaja teada. Apostel Peetrus näiteks ütles Piibli prohvetiennustuste kohta: „Inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.” (2. Peetruse 1:21) Ka apostel Paulus ütles: „Kogu Pühakiri on Jumalast inspireeritud ja on kasulik õpetamiseks, noomimiseks, asjade kordaseadmiseks, distsiplineerimiseks õigluses, et Jumala inimene võiks olla täiesti kompetentne, täielikult varustatud igaks heaks teoks.” — 2. Timoteosele 3:16, 17, NW; 1. Tessalooniklastele 2:13.
10 Pane tähele, et Jumala Sõna võimaldab meil olla mitte osaliselt või puudulikult, vaid ’täiesti kompetentsed ja täielikult varustatud’. See võimaldab meil jõuda täielikule selgusele selles, kes on Jumal, millised on tema eesmärgid ja mida ta oma sulastelt nõuab. Seda peakski sisaldama raamat, mille autor on Jumal. Ja see on ka ainus allikas, mida uurides me võime saada täpseid teadmisi Jumala kohta. (Õpetussõnad 2:1—5; Johannese 17:3) Kui me seda teeme, siis me ei ’jää enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks’. (Efeslastele 4:13, 14) Laulukirjutaja väljendas õiget hoiakut: „Sinu [Jumala] sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” — Laul 119:105.
Avaldatud järk-järgult
11. Kuidas on Jehoova oma eesmärke inimkonnale avaldanud?
11 Kohe päris alguses avaldas Jehoova inimperele oma eesmärgid maa ja selle peal elavate inimeste suhtes. (1. Moosese 1:26—30) Aga kui meie esivanemad lükkasid tagasi Jumala suveräänsuse, langes inimkond vaimsesse pimedusse ja surma haardesse. (Roomlastele 5:12) Kuid Jehoova teadis, et sünnib ka selliseid inimesi, kes tahavad teda teenida. Sellepärast on ta sajandite jooksul järk-järgult avaldanud oma eesmärke oma ustavatele sulastele. Mõned neist, kellega ta suhtles, olid Eenok (1. Moosese 5:24; Juuda 14, 15), Noa (1. Moosese 6:9, 13), Aabraham (1. Moosese 12:1—3) ja Mooses (2. Moosese 31:18; 34:27, 28). Jumala prohvet Aamos kirjutas: „Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” — Aamos 3:7; Taaniel 2:27, 28.
12. Kuidas heitis Jeesus Jumala eesmärkidele suuremat valgust?
12 Kui Jumala Poeg Jeesus Kristus umbes 4000 aastat pärast Eedenis toimunud vastuhakku maa peal oli, avaldati Jehoova eesmärkide kohta palju uusi üksikasju. See käis eriti Jumala eesmärgi kohta rajada taevane Kuningriik, mis hakkab maa üle valitsema. (Taaniel 2:44) See Kuningriik oli Jeesuse õpetuse tuum. (Matteuse 4:17; 6:10) Tema ja ta jüngrid õpetasid, et selle Kuningriigi valitsuse all viiakse täide Jumala esialgne eesmärk maa ja inimkonna suhtes. Maa muudetakse paradiisiks, mida asustavad täiuslikud inimesed, kes elavad igavesti. (Laul 37:29; Matteuse 5:5; Luuka 23:43; 2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:4) Lisaks näitasid Jeesus ja tema jüngrid Jumala väe abil tehtud imede kaudu seda, mis hakkab toimuma selles uues maailmas. — Matteuse 10:1, 8; 15:30, 31; Johannese 11:25—44.
13. Milline muutus Jumala tegelemises inimkonnaga leidis aset meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil?
13 Nelipühil, aastal 33 m.a.j., 50 päeva pärast Jeesuse ülesäratamist, valati Jumala vaim Kristuse järelkäijate koguduse peale. See kogudus sai ustavusetu Iisraeli rahva asemel Jehoova lepingurahvaks. (Matteuse 21:43; 27:51; Apostlite teod 2:1—4) Püha vaimu väljavalamine sellel juhtumil oli tõendiks, et edaspidi hakkab Jumal oma eesmärkide kohta tõdesid avaldama selle uue vahendi kaudu. (Efeslastele 3:10) Meie ajaarvamise esimese sajandi jooksul pandi alus kristliku koguduse organisatsioonilisele põhistruktuurile. — 1. Korintlastele 12:27—31; Efeslastele 4:11, 12.
14. Kuidas võivad tõe otsijad tõelise kristliku koguduse ära tunda?
14 Tänapäeval võivad tõe otsijad tõelise kristliku koguduse ära tunda sellest, et see ilmutab järjepidevalt Jumala tähtsaimat omadust — armastust. (1. Johannese 4:8, 16) Vennalik armastus on tõepoolest üks ehtsa kristluse tundemärk. Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”, „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud!”. (Johannese 13:35; 15:12) Ja Jeesus tuletas oma kuulajatele meelde: „Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin.” (Johannese 15:14) Seega on Jumala tõelised sulased need, kes elavad selle armastuse seaduse järgi. Nad ainult ei räägi sellest, sest „usk ilma tegudeta on surnud”. — Jakoobuse 2:26.
Valgustatus
15. Milles võivad Jumala sulased kindlad olla?
15 Jeesus ennustas, et aja möödudes valgustatakse tõelist kristlikku kogudust Jumala eesmärkide kohta järjest rohkem ja rohkem. Ta tõotas oma järelkäijatele: „Trööstija [„aitaja”, NW], Püha Vaim, kelle minu Isa läkitab minu nimel, see õpetab teile kõik.” (Johannese 14:26) Veel ütles Jeesus: „Vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Matteuse 28:20) Niisiis on Jumala sulased Jumalat ja tema eesmärke puudutava tõe suhtes üha rohkem valgustatud. Jah, „õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!” — Õpetussõnad 4:18.
16. Mida me võime tänu oma vaimsele valgustatusele mõista selle kohta, kus me Jumala eesmärgis asume?
16 Tänapäeval on see vaimne valgus heledam kui kunagi varem, sest me elame ajal, mil paljud Piibli prohvetiennustused on juba täitumas või täituvad peagi lõplikult. Need näitavad meile, et me elame selle kurja asjadesüsteemi „viimseil päevil”. Seda ajaperioodi nimetatakse „selle asjadesüsteemi lõpetamiseks” (NW), mille järel saabub Jumala uus maailm. (2. Timoteosele 3:1—5, 13; Matteuse 24:3—13) Taaniel ennustas, et peatselt „lõhub ja hävitab [Jumala taevane Kuningriik] kõik need [praegu eksisteerivad] kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti”. — Taaniel 2:44.
17., 18. Millised suurepärased prohvetiennustused on praegu täitumas?
17 Üks prohvetiennustus, mis on just praegu täitumas, on kirjas Matteuse 24. peatüki 14. salmis. Selles ütles Jeesus: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” Üle kogu maakera teevad seda Kuningriigi kuulutamise tööd miljonid Jehoova tunnistajad. Ja igal aastal ühinevad nendega sajad tuhanded inimesed. See on kooskõlas Jesaja 2:2, 3 toodud prohvetiennustusega, mis ütleb, et selle kurja maailma „viimseil päevil” tulevad paljudest rahvastest inimesed Jehoova tõelise kummardamise juurde ja ’ta õpetab neile oma teid ja nad käivad tema radu’.
18 Need hiljuti juurdetulnud inimesed kogunevad Jehoova kummardamise juurde „pilve sarnaselt”, nagu on ennustatud Jesaja 60. peatüki 8. salmis. Js Salm 22 lisab: „Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!” Tõendid näitavad, et see aeg on praegu käes. Ja hiljuti juurdetulnud inimesed võivad kindlad olla, et Jehoova tunnistajatega läbi käies on nad astunud ühendusse tõelise kristliku kogudusega.
19. Miks me ütleme, et hiljuti juurdetulnud inimesed, kes Jehoova tunnistajatega läbi käivad, tulevad tõelisse kristlikku kogudusse?
19 Miks me võime seda nii kindlalt öelda? Sellepärast et need hiljuti juurdetulnud inimesed ning miljonid teised, kes juba kuuluvad Jehoova organisatsiooni, on pühendanud oma elu Jumalale ja täidavad tema tahet. Nad täidavad ka käsku elada kooskõlas jumaliku armastuse seadusega. Üheks tõendiks selle kohta on tõsiasi, et need kristlased on ’tagunud oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks ja nad ei õpi enam sõdima’. (Jesaja 2:4) Seda on teinud üle maailma kõik Jehoova tunnistajad, sest nad näitavad oma armastust tegudega. See tähendab, et nad ei tõsta mitte kunagi relva üksteise ega kellegi teise vastu. Selles suhtes on nad ainulaadsed — maailma religioonidest täiesti erinevad. (Johannese 13:34, 35; 1. Johannese 3:10—12, 15) Nad ei sekku lahkhelisid tekitavasse natsionalismi, kuna nad moodustavad ülemaailmse vennaskonna, mille liidab tugevasti kokku armastus, mis on „täiuslik ühtsuse side”. — Koloslastele 3:14, NW; Matteuse 23:8; 1. Johannese 4:20, 21.
Enamik ei taha teada
20., 21. Miks on valdav enamus inimkonnast vaimses pimeduses? (2. Korintlastele 4:4; 1. Johannese 5:19)
20 Samal ajal kui Jumala sulaste vaimne valgus muutub heledamaks, vajub maakera ülejäänud elanikkond üha sügavamale vaimsesse pimedusse. Nad ei tunne Jehoovat ega tema eesmärke. Jumala prohvet kirjeldas seda olukorda, kui ta ütles: „Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid.” (Jesaja 60:2) See on nii sellepärast, et inimesed ei tunne siirast huvi Jumala tundmaõppimise vastu ega tunne ka vajadust püüda talle meeldida. Jeesus ütles: „See on kohus [„kohtumõistmise alus”, NW], et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad. Sest igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei laidetaks.” — Johannese 3:19, 20.
21 Taolised inimesed ei ole Jumala tahte teadasaamisest tõeliselt huvitatud. Selle asemel keskenduvad nad elus omaenda tahte täitmisele. Kuid Jumala tahte eiramisega asetavad nad ennast ohtlikku olukorda, sest tema Sõna teatab: „Kes pöörab oma kõrva ära käsuõpetust kuulmast, selle palvegi on jäledus!” (Õpetussõnad 28:9) Nad peavad kandma nende endi valitud eluviisi raskeid tagajärgi. Apostel Paulus kirjutas: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” — Galaatlastele 6:7.
22. Mida teeb praegu suur hulk inimesi, kes tahab Jumalat tunda?
22 Aga on olemas ka palju neid, kes tahavad tunda Jumala tahet, kes teda siiralt otsivad ja tema juurde tulevad. „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi,” ütleb Jakoobuse 4:8. Selliste inimeste kohta ütles Jeesus: „Kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!” (Johannese 3:21) Ja millise imelise tuleviku on Jumal eesmärgiks seadnud neile, kes tulevad valguse juurde! Meie järgmine artikkel käsitleb neid erutavaid väljavaateid.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida ütlevad paljud inimesed elu eesmärgi kohta?
◻ Kuidas avaldab Jehoova ennast eesmärgikindla Jumalana?
◻ Milline suur valgustamine leidis aset meie ajaarvamise esimesel sajandil?
◻ Kuidas võib tõelise kristliku koguduse tänapäeval ära tunda?