Kuningriigi kuulutajad on tegutsemas kogu maal
„Teie . . . peate olema minu tunnistajad . . . maailma otsani.” — APOSTLITE TEOD 1:8.
1. Millist sõnumit peavad Jeesuse järelkäijad tema sõnade kohaselt meie ajal kuulutama?
KIRJELDADES tööd, mida Jehoova saatis oma Poja maa peale tegema, ütles Jeesus: „Ma pean kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist.” (Luuka 4:43, NW) Ja kui Jeesus rääkis tööst, mida tema jüngrid maa peal teevad sel ajal, kui ta kuninglikus võimus tagasi tuleb, ütles ta: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maa peal tunnistuseks kõigile rahvaile; ja siis tuleb lõpp.” — Matteuse 24:14, NW.
2. a) Miks on Kuningriigi sõnumi ulatuslik teatavaks tegemine nii tähtis? b) Millise küsimuse peaksime kõik endale esitama?
2 Miks on sõnum Jumala Kuningriigist nii tähtis? Miks tuleb Kuningriik nii laialdaselt teatavaks teha? Sellepärast et just Messia Kuningriik mõistab õigeks Jehoova universaalse suveräänsuse. (1. Korintlastele 15:24—28) Selle kaudu viib Jehoova täide kohtuotsuse praeguse saatanliku asjadesüsteemi üle ja täidab oma tõotuse õnnistada kõiki maa suguvõsasid. (1. Moosese 22:17, 18; Taaniel 2:44) Kuningriigist tunnistuse andmise abil leidis Jehoova üles need, keda ta seejärel oma Poja kaaspärijateks võidis. Kuningriigi kuulutamise kaudu viiakse tänapäeval läbi ka eraldamistööd. (Matteuse 25:31—33) Jehoova tahab, et kõikidest rahvastest inimesed saaksid tema eesmärgist kuulda. Ta soovib, et neil oleks võimalus valida elu tema Kuningriigi alamatena. (Johannese 3:16; Apostlite teod 13:47) Kas sina osaled täiel määral selle Kuningriigi kuulutamises?
Rahvastele määratud aegade lõpu ootamine
3. a) Millise sobiva teema tõstis C. T. Russell esile ühel varasel reisil, mille ta piibliuurimisgruppide moodustamiseks ette võttis? b) Mida mõistsid need esimesed piibliuurijad selle kohta, kui tähtsal kohal peaks Jumala Kuningriik olema nende elus?
3 Aastal 1880 tegi Charles Taze Russell, ajakirja Vahitorn esimene väljaandja, reisi läbi Ameerika Ühendriikide kirdeosa, et aidata kaasa piibliuurimisgruppide moodustamisele. Kohane teema, millel ta kõneles, oli „Asjad, mis on seotud Jumala Kuningriigiga”. Nagu on näha Vahitorni esimestest numbritest, mõistsid piibliuurijad (nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal tunti), et kui nad soovivad olla Jumala Kuningriigi väärilised, peavad nad eelkõige sellest Kuningriigist huvitatud olema ja selle teenistuses oma elu, võimeid ja vahendeid rõõmuga kasutama. Kõik muu elus pidi jääma teisejärgulisele kohale. (Matteuse 13:44—46) Nende kohustuste hulka kuulus Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamine teistelegi. (Jesaja 61:1, 2) Kui suurel määral nad seda tööd tegid, enne kui rahvastele määratud ajad 1914. aastal lõppesid?
4. Kui ulatuslikult levitas väike piibliuurijate grupp piiblilist kirjandust enne 1914. aastat?
4 Aastast 1870 kuni aastani 1914 oli piibliuurijaid suhteliselt vähe. Aastaks 1914 oli neid, kes avaliku tunnistuse andmises aktiivselt osalesid, vaid ligikaudu 5100. Aga kui erakordne tunnistus see küll oli! Aastal 1881, vaid kaks aastat pärast seda, kui Vahitorni väljaandmist alustati, hakkasid nad levitama 162-leheküljelist väljaannet Food for Thinking Christians (Toit mõtlevatele kristlastele). Mõne kuuga levitasid nad seda 1200000 eksemplari. Mõne aasta jooksul levitati igal aastal paljudes keeltes kümneid miljoneid traktaate.
5. Kes olid kolportöörid, ja millist vaimu nad ilmutasid?
5 Ka pakkusid mõned alates 1881. aastast end teenima kolportööridest evangeeliumikuulutajatena. Nemad olid praeguste pioneeride (täisaegsete evangeeliumikuulutajate) eelkäijad. Mõned kolportöörid, liikudes kas jala või jalgrattal, andsid isiklikult tunnistust peaaegu kõigis paigus nendes maades, kus nad elasid. Teised asusid tööle välismaistele põldudele ja olid esimesed, kes viisid hea sõnumi sellistesse maadesse nagu Soome, Barbados ja Birma (mis praegu on Myanmar). Nad ilmutasid samasugust misjoniindu nagu Jeesus Kristus ja tema apostlid. — Luuka 4:43; Roomlastele 15:23—25.
6. a) Kui laialdaselt reisis Piibli tõe levitamiseks vend Russell? b) Mida veel võeti ette selleks, et edendada hea sõnumi kuulutamist välismaistel põldudel enne rahvastele määratud aegade lõppu?
6 Vend Russell ise reisis laialdaselt selleks, et tõde levitada. Ta käis korduvalt Kanadas; pidas kõnesid Panamas, Jamaical ja Kuubas; tegi kümmekond reisi Euroopasse ja evangeliseerimisreisi ümber maakera. Ta läkitas ka teisi mehi algatama ja juhtima hea sõnumi kuulutamist välismaistel põldudel. Adolf Weber saadeti Euroopasse 1890-ndate aastate keskel, ja tema teenistuspõld hõlmas Šveitsi, Prantsusmaad, Itaaliat, Saksamaad ja Belgiat. E. J. Coward saadeti Kariibi mere saartele. Robert Hollister määrati 1912. aastal Idamaadesse. Seal valmistati erilised traktaadid kümnes keeles, ja kohalikud levitajad jagasid neid miljonite kaupa üle kogu India, Hiina, Jaapani ja Korea. Kui sa oleksid elanud siis, kas oleks sinu süda ajendanud sind tegema tõsiseid pingutusi, et jõuda hea sõnumiga teiste inimesteni sinu ümbruskonnas ja ka kaugemal?
7. a) Kuidas kasutati tunnistustöö hoogustamiseks ajalehti? b) Mis oli „Fotodraama loomisest”, ja kui palju inimesi jõudis seda näha vaid ühe aasta jooksul?
7 Sel ajal kui rahvastele määratud ajad lähenesid lõpule, kasutati venna Russelli piiblijutluste avaldamiseks ajalehti. Peamist rõhku ei asetatud aastale 1914, vaid pigem Jumala eesmärgile ja selle kindlale täitumisele. Neid jutlusi avaldas ühel ajal regulaarselt kuni 2000 ajalehte, mida luges 15000000 inimest. Kui jõudis kätte aasta 1914, hakkas Ühing avalikkusele näitama „Fotodraamat loomisest”. Nelja kahetunnise seansi jooksul esitati Piibli tõdesid alates loomisest kuni Tuhandeaastase Rahuriigini. Vaid ühe aasta jooksul jõudis seda näha rohkem kui üheksa miljonit inimest Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja Uus-Meremaal.
8. Kui paljudesse maadesse olid piibliuurijad hea sõnumiga jõudnud aastaks 1914?
8 Olemasolevate andmete järgi jõudis see innukas evangeeliumikuulutajate rühm 1914. aasta teiseks pooleks Jumala Kuningriigi kuulutamise tööga 68 maale.a Kuid see oli vaid algus!
Rajatud Kuningriigi innukas kuulutamine
9. Kuidas anti Cedar Pointi konventidel eriline tõuge Kuningriigi kuulutamise tööks?
9 Kui piibliuurijad 1919. aastal Ohios Cedar Pointis kokku tulid, kuulutas Vahitorni Ühingu tolleaegne president J. F. Rutherford: „Meie kutsumus oli ja on kuulutada saabuvat aulist Messia kuningriiki.” Cedar Pointi teisel konvendil, aastal 1922, tõstis vend Rutherford esile tõsiasja, et rahvastele määratud aegade lõppedes 1914. aastal ’võttis auline Kuningas oma suure väe ja hakkas valitsema’. Seejärel esitas ta kuulajaskonnale otsese küsimuse: „Kas te usute, et auline Kuningas on hakanud valitsema? Niisiis, tagasi põllule, teie kõige kõrgema Jumala pojad! . . . Kuulutage seda sõnumit igas ilmakaares. Maailm peab teadma, et Jehoova on Jumal ning Jeesus Kristus on kuningate Kuningas ja isandate Isand. See on päevade päev. Vaata, Kuningas valitseb! Teie olete tema avalikud esindajad.”
10., 11. Kuidas kasutati raadiot, valjuhäälditega autosid ja plakateid tõhusalt selleks, et Kuningriigi tõega inimesteni jõuda?
10 Üle 70 aasta on möödas nendest Cedar Pointi konventidest — ligi 80 aastat on kulunud sellest, kui Jehoova hakkas väljendama oma suveräänsust oma Poja messialiku valitsuse kaudu. Mil määral on Jehoova tunnistajad neile Jumala Sõnas ettenähtud tööd tegelikult teinud? Milline osa on selles sinul isiklikult?
11 Alates 1920-ndatest aastatest oli võimalik hakata kasutama raadiot Kuningriigi sõnumi laialdaselt teatavaks tegemise vahendina. 1930-ndate aastate jooksul anti ringhäälingute või suuremate raadiolevivõrkude ja kogu maailma haaravate telefoniliinide kaudu edasi konventide kõnesid, mis näitasid, et Kuningriik on maailma lootus. Salvestatud piibliteemaliste kõnede ettemängimiseks avalikes kohtades kasutati ka valjuhäälditega varustatud autosid. Seejärel, 1936. aastal Šotimaal Glasgow’s hakkasid meie vennad äripiirkondades käies kandma plakateid, millega reklaamiti avalikke kõnesid. Kõik need olid tõhusad meetodid, mille abil saadi paljudele inimestele tunnistust anda siis, kui meid veel arvuliselt vähe oli.
12. Milline on Pühakirja kohaselt üks tõhusaim viis, kuidas meie isiklikult võime tunnistust anda?
12 Loomulikult teeb Pühakiri selgeks, et kristlastena on meil igaühel isiklik vastutus tunnistust anda. Me ei saa lasta seda tööd teha ainult ajaleheartiklitel või raadiosaadetel. Tuhanded lojaalsed kristlased — mehed, naised ja lapsed — on selle kohustuse vastu võtnud. Selle tulemusel on majast majja kuulutamisest saanud Jehoova tunnistajate eriline tunnus. — Apostlite teod 5:42; 20:20.
Kõigisse maa asustatud paikadesse jõudmine
13., 14. a) Miks kolivad mõned tunnistajad oma teenimise jätkamiseks teistesse linnadesse ja isegi teistesse maadesse? b) Kuidas on head sõnumit aidanud levitada see, et mõned kannavad armastavalt hoolt inimeste eest, kes elavad nende sünnimaal?
13 Kuna Jehoova tunnistajad teavad, et Kuningriigi sõnumit tuleb kuulutada kogu asustatud maal, on mõned neist tõsiselt kaalunud, kas nad saavad isiklikult teha midagi selleks, et jõuda oma ümbruskonnast kaugematele aladele.
14 Paljud inimesed on tõe teada saanud alles pärast oma sünnikohast lahkumist. Kuigi nad ehk kolisid ära, lootes saada materiaalseid hüvesid, on nad leidnud midagi hinnalisemat ning mõned neist on saanud tõuke minna tagasi oma sünnimaale või koduühiskonda, selleks et seal tõde jagada. Sel teel jõuti hea sõnumi kuulutamisega 20. sajandi alguses Skandinaaviasse, Kreekasse, Itaaliasse, Ida-Euroopa maadesse ja paljudele teistele aladele. Veel nüüdki, 1990-ndatel aastatel, levib Kuningriigi sõnum samal viisil.
15. Mida saavutasid 1920-ndate ja 1930-ndate aastate jooksul mõned, kelle hoiak sarnanes sellega, mida öeldakse Jesaja 6:8?
15 Mõned, kes on Jumala Sõna nõuandeid ellu rakendanud, on saanud teha end kättesaadavaks teenimise jaoks sellistes paikades, kus nad varem elanud ei ole. Üks neist oli W. R. Brown (teda nimetati sageli „Piibli Browniks”). Evangeeliumikuulutamise töö edendamiseks kolis ta 1923. aastal Trinidadist Lääne-Aafrikasse. 1930-ndatel aastatel olid Frank ja Gray Smith, Robert Nisbet ja David Norman nende hulgas, kes viisid Kuningriigi sõnumi kuni Aafrika idarannikuni. Teised aitasid harida Lõuna-Ameerika põldu. 1920-ndate aastate alguses tegi kanadalane George Young tööd Argentinas, Brasiilias, Boliivias, Tšiilis ja Peruus. Juan Muñiz, kes oli teeninud Hispaanias, kandis hoolt Argentina, Tšiili, Paraguay ning Uruguay eest. Nad kõik ilmutasid seesugust vaimu, mida väljendavad Jesaja 6:8 sõnad: „Siin ma olen, läkita mind!”
16. Millistes kohtades peale tiheda asustusega alade anti sõja-eelsetel aastatel tunnistust?
16 Hea sõnumi kuulutamine oli jõudmas isegi kõrvalistele aladele. Laevad, mille meeskonnad olid moodustatud tunnistajatest, sõitsid kõigisse Newfoundlandi kaluriküladesse, Norra rannikule kuni Põhja-Jäämereni välja, ka Vaikse ookeani saartele ja Kagu-Aasia sadamalinnadesse.
17. a) Kui paljudesse maadesse olid tunnistajad jõudnud 1935. aastaks? b) Miks ei olnud töö sellega lõppenud?
17 On hämmastav, et aastaks 1935 olid Jehoova tunnistajad usinasti kuulutamas 115 maal ja sellele lisaks olid nad jõudnud veel 34 maale kas kuulutusretkede või posti teel saadetud kirjanduse kaudu. Kuid see töö ei olnud veel lõppenud. Tol aastal aitas Jehoova neil mõista oma eesmärki koguda ’suur rahvahulk’, kes võib surma kogemata jõuda tema uude maailma. (Ilmutuse 7:9, 10, 14) Ikka veel oli teha palju tunnistustööd!
18. Millist osa on Kuningriigi kuulutamise töös täitnud Gileadi kool ja Teenimise Väljaõppe Kool?
18 Juba sel ajal kui maakera oli haaratud Teisest maailmasõjast ning paljudes maades oli Jehoova tunnistajate kirjandus ja tegevus keelatud, avas uksed Vahitorni Gileadi Piiblikool, et anda tulevastele misjonäridele väljaõpet veel suurema töö tegemiseks — Kuningriigi sõnumi kuulutamiseks rahvusvahelises ulatuses. Nüüdseks on Gileadi lõpetanud teeninud rohkem kui 200 maal. Nad on teinud enamat kui vaid kirjandust levitanud ja siis edasi läinud. Nad on viinud läbi piibliuurimisi, moodustanud kogudusi ja andnud väljaõpet inimestele, kes võtavad enda peale teokraatliku vastutuse kandmise. Hiljem on ka Teenimise Väljaõppe Kooli lõpetanud vanemad ja teenistusabilised aidanud kuuel mandril rahuldada selle tööga seotud elulisi vajadusi. Jätkuvaks kasvuks on rajatud kindel alus. — Võrdle 2. Timoteosele 2:2.
19. Kui suurt vastukaja on Jehoova sulased osutanud kutsele teenida aladel, kus vajadus on suurem?
19 Kas saaksid ka teised olla abiks mõne läbitöötamata territooriumi eest hoolitsemisel? Kogu maailmas julgustati 1957. aasta konventidel küpseid Jehoova tunnistajaid, nii üksikisikuid kui ka perekondi, kaaluma võimalust asuda elama aladele, kus vajadus on suurem, ja jätkata teenimist seal. See kutse oli väga sarnane sellega, mille Jumal esitas apostel Paulusele, kes nägi nägemuses meest, kes anus teda: „Tule alla Makedooniasse ja aita meid!” (Apostlite teod 16:9, 10) Mõned võtsid kolimise ette 1950-ndatel aastatel, teised hiljem. Iirimaale ja Kolumbiasse kolis tuhat tunnistajat, ja sajad tunnistajad kolisid paljudesse teistesse paikadesse. Kümned tuhanded kolisid suurema vajadusega aladele oma kodumaa piires. — Laul 110:3.
20. a) Mida on alates 1935. aastast tehtud selleks, et läheks täide Jeesuse ennustus, mis on kirjas Matteuse 24:14? b) Kuidas on töö mõne viimase aasta jooksul hoogustunud?
20 Jehoova õnnistab oma rahvast, ja nii läheb Kuningriigi kuulutamine erakordse tempoga üha edasi. Alates 1935. aastast on kuulutajate arv kasvanud peaaegu kaheksakümmend korda, ja pioneeride read on täienenud 60 protsendi võrra kiiremini kui kuulutajate read. Koduste piibliuurimiste korraldusega tehti algust 1930-ndatel aastatel. Praegu viiakse igas kuus läbi keskmiselt rohkem kui nelja ja poolt miljonit uurimist. Alates 1935. aastast on Kuningriigi kuulutamise tööle pühendatud enam kui 15 miljardit tundi. Praegu kuulutatakse head sõnumit regulaarselt 231 maal. Sedamööda kuidas on avanenud territooriumid hea sõnumi vabamaks kuulutamiseks Ida-Euroopas ja Aafrikas, on tõhusalt kasutatud rahvusvahelisi konvente, et esitada Kuningriigi sõnumit suurele avalikkusele. Nagu Jehoova kaua aega tagasi Jesaja 60:22 sõnadega tõotas, ’tõttab ta selle tööga määratud ajal’ kindlasti. Milline suur eesõigus on meil selles osaleda!
Jõudkem hea sõnumiga võimalikult paljudeni
21., 22. Mida meie isiklikult saame teha selleks, et olla tõhusamad tunnistajad, ükskõik kus me ka ei teeniks?
21 Issand ei ole veel öelnud, et see töö on lõppenud. Ikka veel võtavad paljud tuhanded inimesed omaks õige kummardamise. See tõstatab küsimuse: kas meie teeme kõik mis võimalik, et kasutada hästi ära aega, mida Jehoova selle töö jaoks on kannatlikult andnud? — 2. Peetruse 3:15.
22 Mitte igaüks ei saa kolida harva läbitöötatud territooriumile. Aga kas sa kasutad täielikult ära sinu ees avanevaid võimalusi? Kas sa annad tunnistust õpetajatele ning töö- ja koolikaaslastele? Kas sa oled ennast kohandanud oma territooriumi muutuvate olukordadega? Kui muutuvate tööolude tõttu on päevaajal väga vähe inimesi kodus, kas oled siis muutnud oma ajakava nii, et võiksid külastada neid õhtuti? Kui kutsumata külalistele tehakse hoonetesse sissepääs võimatuks, kas annad siis tunnistust telefoni või posti teel? Kas sa püüad kasvatada ülesnäidatud huvi ja pakud koduseid piibliuurimisi? Kas sa viid oma teenimist täiel määral läbi? — Võrdle Apostlite teod 20:21; 2. Timoteosele 4:5; NW.
23. Mis peaks meist näha olema, kui Jehoova vaatab seda, mida me tema teenistuses teeme?
23 Jätkakem kõik oma teenimist viisil, mis näitab Jehoovale selgelt, et me hindame tõeliselt seda suurt eesõigust olla tema tunnistajad neil otsustavatel aegadel. Olgu meil eesõigus näha oma silmaga, kuidas Jehoova viib täide kohtuotsuse kõlbeliselt laostunud vana süsteemi üle ja seab sisse Jeesus Kristuse hiilgava Tuhandeaastase Valitsuse!
[Allmärkus]
a Arvestatud selle järgi, kuidas oli maailm jaotatud 1990-ndate aastate alguses.
Kordamiseks
◻ Miks on Kuningriigi sõnumi kuulutamine nii tähtis?
◻ Millises ulatuses kuulutati head sõnumit kuni aastani 1914?
◻ Kui jõuliselt on tunnistust antud alates Kuningriigi rajamisest?
◻ Mis võiks aidata meil selles teenimises tulemusrikkam olla?
[Kast lk 16, 17]
JEHOOVA TUNNISTAJAD — Jumala Kuningriigi kuulutajad
Aastatel 1993—1994 teatati sadadel konventidel üle maailma, et välja on antud uus raamat pealkirjaga Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom (Jehoova tunnistajad — Jumala Kuningriigi kuulutajad). See on kõige teabeküllasem ja täielikum raamat Jehoova tunnistajate ajaloo kohta. Selles on 752 lehekülge ja see on kaunilt illustreeritud enam kui tuhande pildiga, mis on kogutud 96 maalt. 1993. aasta lõpuks oli seda raamatut välja antud juba 25 keeles ja seda tõlgitakse veel rohkematesse keeltesse.
Miks on selline raamat ajakohane? Viimastel aastatel on miljonid inimesed üle kogu maailma Jehoova tunnistajateks saanud. Nad kõik peaksid hästi tundma selle organisatsiooni ajalugu, millega nad on ühinenud. Pealegi on nende kuulutustegevus ja kummardamisviis jõudnud kõigi rahvuslike ja rassiliste rühmadeni üle kogu maailma ning selle on omaks võtnud igasuguses vanuses, igasuguse majandusliku seisu ja haridustasemega inimesed. Seetõttu on paljudel, kes kõike toimuvat näevad, tekkinud Jehoova tunnistajate kohta küsimusi, mis ei puuduta mitte ainult nende uskumusi, vaid ka nende algupära, ajalugu, organisatsiooni ja eesmärke. Neist on kirjutanud ka teised, kuid mitte alati erapooletult. Kuid keegi ei tunne Jehoova tunnistajate nüüdisaegset ajalugu paremini kui tunnistajad ise. Selle raamatu väljaandjad on püüdnud esitada seda ajalugu objektiivselt ja avameelselt. Sealjuures on nad käsitlenud ka Kristuse juuresviibimise tundemärgi senise täitumise väga märkimisväärset tahku, mis on kirjas Matteuse 24:14, ja teinud seda nii üksikasjalikult, kui see on võimalik vaid neil, kes on selle ennustatud tööga ise tihedalt seotud.
Raamat on jaotatud seitsmeks peamiseks osaks.
1. osa: Selles alajaotuses uuritakse Jehoova tunnistajate ajaloolist tausta. See sisaldab ka lühikest ja informatiivset ülevaadet nende nüüdisaegsest ajaloost alates aastast 1870 kuni aastani 1992.
2. osa: Siin heidetakse valgust sellele, kuidas arenesid need uskumused, mis eristavad Jehoova tunnistajaid teistest religioossetest rühmitustest.
3. osa: Raamatu selles osas jälgitakse nende organisatsioonilise struktuuri arengut. Seal esitatakse huvitavaid fakte nende koguduse koosolekute ja konventide kohta ning ka selle kohta, kuidas nad ehitavad kuningriigisaale, suuremaid kokkutulekusaale ja hooneid Piibli kirjanduse trükkimiseks. Seal näidatakse, millise innuga Jehoova tunnistajad kuulutavad Jumala Kuningriiki ja milline armastus väljendub nende hoolitsuses üksteise eest kriisiaegadel.
4. osa: Siit võib leida muljet avaldavaid üksikasju selle kohta, kuidas Jumala Kuningriigi kuulutamine on jõudnud suurematesse riikidesse ja kõrvalistele saartele üle kogu maakera. Kujuta ette — 1914. aastal tehti kuulutustööd 43 maal, kuid 1992. aastal 229 maal! Selles ülemaailmses laienemises oma osa andnud inimeste kogemused teevad tõesti südame soojaks.
5. osa: Kogu selle Kuningriigi kuulutustöö tegemine on nõudnud rahvusvahelisi rajatisi Piiblite ja piiblilise kirjanduse trükkimiseks rohkem kui 200 keeles. Siin tutvustatakse nende töö seda tahku.
6. osa: Tunnistajad on kogenud ka katsumusi: nendest mõnede põhjuseks on inimlik ebatäiuslikkus, mõnesid on põhjustanud valevennad ja kõige enam on põhjuseks olnud otsene tagakiusamine. Jumala Sõnas hoiatatakse, et nii see on. (Luuka 17:1; 2. Timoteosele 3:12; 1. Peetruse 4:12; 2. Peetruse 2:1, 2) Raamatu see osa jutustab ilmekalt sellest, mis on tegelikult toimunud ja kuidas Jehoova tunnistajate usk on aidanud neil kõigist katsumustest võitjatena välja tulla.
7. osa: Lõpetuseks vaadeldakse selles raamatus seda, miks Jehoova tunnistajad on nii kindlalt veendunud, et organisatsiooni, millesse nad kuuluvad, juhib tõesti Jumal. Siin käsitletakse ka seda, miks nad nii organisatsioonina kui ka üksikisikuina peavad valvel püsimist hädavajalikuks.
Lisaks ülaltoodule sisaldab see pilkupüüdvalt kujundatud raamat ilusat ja teabeküllast 50-leheküljelist värviliste piltidega osa, kus on näha ülemaailmne keskus ja harubüroode hooned, mida kasutavad kogu maailma Jehoova tunnistajad.
Kui sul pole veel olnud võimalust seda kütkestavat väljaannet hankida ja lugeda, siis tuleks sulle kindlasti kasuks, kui sa seda teeksid.
Kommentaarid neilt, kes on seda lugenud
Milline on nende reageering, kes on seda raamatut juba lugenud? Siin on mõned näited:
„Lõpetasin just selle kütkestava ja elava dokumentaal-jutustuse Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom lugemise. Nii siiralt, julgelt ja tundeliselt saab kirjutada vaid organisatsioon, kes on lojaalselt ja alandlikult andunud tõele.”
„See on kirjutatud ausalt ja avameelselt nagu Apostlite tegude raamat.”
„Kui huviäratav uus väljaanne! . . . See on ajalooline meistriteos.”
Olles lugenud läbi umbes pool raamatut, kirjutas üks mees: „Mind haaras aukartus, ma olin hämmastusest sõnatu ja hoidsin pisaraid tagasi. . . . Kogu eluaja jooksul pole ükski teine väljaanne mulle sellist emotsionaalset laengut andnud.”
„Mu süda hõiskab iga kord, kui mõtlen, kuidas see raamat tugevdab nende uute huvitatute ja ka noorte usku, kes liituvad organisatsiooniga tänapäeval.”
„Ma olen alati hinnanud tõde, kuid selle raamatu lugemine on avanud minu silmad ja aidanud mõista paremini kui kunagi varem, et Jehoova püha vaim on kõige selle taga.”
[Pildid lk 18]
Kuigi tunnistajaid oli veel vähe, jõuti Kuningriigi sõnumiga paljude inimesteni