Piibel — raamat, mida peaks lugema
VAID vähesed ülivõrdes sõnad suudavad Piibli väärtust täpselt kirjeldada. Kogu ajaloo jooksul on selle levik kaugelt ületanud kõigi teiste raamatute leviku. Piibel on kõige vanem ja kõige mõjukam raamat, seda on kõige enam tõlgitud ja tsiteeritud ning sellest peetakse kõige rohkem lugu. Arvatavasti on see ka raamat, mille üle on kõige rohkem vaieldud. Kindlasti on see kõige rohkem keelatud, põletatud ja vägivaldse vastupanu all olnud raamat. Kuid kahjuks on üks joon, millest ei saa Piibli puhul enam ülivõrdes rääkida. Tõenäoliselt ei ole see enam raamat, mida maailmas kõige rohkem loetakse.
Kui inimestel ongi kodus Piibel, arvavad paljud neist, et nad on selle lugemiseks liiga hõivatud. Kunagi oli lugemine levinud ajaviide. Nüüd eelistab aga enamik jõudeajal televiisorit vaadata või midagi muud teha. Need, kes siiski lugeda armastavad, eelistavad tavaliselt midagi kerget ja lahedat. Piibli lugemine nõuab süvenemist, ent tavaliselt ei süvene inimesed enam eriti sellesse, mida nad loevad.
Ometi ei ole Piibel alles jäänud lihtsalt selleks, et see meie raamaturiiulitele seisma jääks. Selle lugemiseks on olemas mõjuvad põhjused. Vaatle mõningaid Piiblit puudutavaid tõsiasju.
Pole ime, et see on vastu pidanud!
Sõna „Piibel” tuleneb kreekakeelsest sõnast bi·bliʹa, mis tähendab „väikesed raamatud”. See tuletab meile meelde, et Piibel koosneb paljudest raamatutest, millest mõned polegi nii väikesed! Need kirjutati valmis rohkem kui tuhande kuuesaja aasta jooksul. Kuigi kirjutajateks olid inimesed, olid nad kõrgemast Allikast inspireeritud. Üks piiblikirjutaja ütles: „Inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.” (2. Peetruse 1:21) See, mida on öeldud Pühakirja prohvetiennustuste kohta, käib ka ülejäänud Piibli kohta. Need Jumala poolt inspireeritud „väikesed raamatud” on täis Jehoova Jumala kõrgeid mõtteid. (Jesaja 55:9) Pole ime, et Piibel on nii kaua vastu pidanud!
Jumala sulastele on Piibel alati kõige tähtsam raamat olnud. Nad on sama meelt kui apostel Paulus, kes oli ise üks piiblikirjutajatest. Ta ütles: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks.” (2. Timoteosele 3:16) Seepärast on Piibel tänapäeval Jehoova tunnistajate usu aluseks. See määrab ära nende õpetused ja juhib nende käitumist. Nad soovitavad kogu südamest kõigil iga päev Jumala Sõnast teatud osa lugeda ning selle sisu üle hindavalt mõtiskleda. — Laul 1:1—3.
Piibli lugemise harjumus
Pühakirja lugemise harjumus on juba möödunud aegadel kasu toonud. Iisraeli kuningatel kästi Seadus, mis on praegu oluline Piibli osa, endale käsitsi ümber kirjutada ning seda iga päev lugeda, et see tuletaks neile pidevalt Jumala tahet meelde. (5. Moosese 17:18—20) Selle käsu eiramise tõttu langesid paljud kuningad.
Pühakirja uurimise väärtust on ilmekalt näha eaka prohveti Taanieli puhul. Kuna Taaniel uuris Babülonis pagenduses olles noil päevil olemas olnud Piibli osi, ’pani ta raamatuis tähele’, et Jeremija poolt kirja pandud oluline prohvetiennustus peab peagi täituma. — Taaniel 9:2.
Ajal, mil Jeesus sündis, lootis „õige ja jumalakartlik” mees Siimeon kindlalt näha teda, kellest saab Kristus ehk Messias. Siimeonile oli tõotatud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Kristust. See, et Siimeon väikelast Jeesust kätel hoides Jesaja prohvetiennustusele viitas, näitab, et ta oli tähelepanelikult lugenud neid Piibli raamatuid, mis olid tema päeviks juba valmis kirjutatud. — Luuka 2:25—32; Jesaja 42:6.
Sel ajal kui Ristija Johannes kuulutas, ’ootas rahvas’ Messiat. Mida see näitab? See vihjab asjaolule, et paljud juudid tundsid Pühakirjas prohvetiennustusi Messia kohta. (Luuka 3:15) See on huvitav seik, kuna noil päevil ei olnud raamatud hõlpsasti kättesaadavad. Piibli raamatute käsitsi ümberkirjutamisega nähti suurt vaeva, mistõttu nad olid kallid ja raskesti kättesaadavad. Kuidas inimesed nende sisu tundma õppisid?
Enamasti õppisid nad seda avaliku lugemise kaudu. Näiteks käskis Mooses kindlaksmääratud aegadel kokkutulnud iisraellastele Jumala antud Seaduse tervenisti ette lugeda. (5. Moosese 31:10—13) Esimesel sajandil m.a.j. oli Piibli raamatute avalik lugemine laialt levinud. Jünger Jakoobus ütles: „Moosesel on vanast ajast kõigis linnades küllalt neid, kes teda kuulutavad, ning teda loetakse igal hingamispäeval kogudusekodades.” — Apostlite teod 15:21.
Tänapäeval on kerge endale Piiblit muretseda. Vähemalt mõned nendest „väikestest raamatutest” on kättesaadavad keeltes, mida räägib 98 protsenti maailma elanikkonnast. Seepärast on kurb, et paljusid ei huvita see, mida on Piiblil neile öelda. Praegu võib küll olla teadusajastu, kuid sellele vaatamata on Jumala Sõna Piibel ikka ülimalt „kasulik õpetuseks”. See annab mõistlikku nõu moraali, inimsuhete ja paljude teiste valdkondade kohta. Peale selle annab Piibel ainukese kindla lootuse rahuküllasele tulevikule.
Loe seda korrapäraselt
Seepärast pööravad Jehoova tunnistajad oma töös suurt tähelepanu sellele, et julgustada inimesi korrapäraselt Piiblit lugema. New Yorgis Brooklynis on nende ülemaailmse keskuse trükikoja seinale suurte tähtedega kirjutatud jõuline üleskutse: „LOE JUMALA SÕNA PÜHA PIIBLIT IGA PÄEV.” Neid sõnu on näinud miljonid möödakäijad, ja loodetavasti on paljud neid sõnu kuulda võtnud.
Jehoova tunnistajate rohkem kui 73000 koguduses üle kogu maailma viiakse igal nädalal läbi Teokraatliku Teenimiskooli kursust. Ühe osa sellest kursusest moodustab valitud piibliosa avalik lugemine. Samuti on kõigi kursusest osavõtjate ülesandeks lugeda omaette kodus olles igal nädalal mõned peatükid Piiblist. Need, kes selle kavaga sammu peavad, saavad lõpuks kogu Piibli läbi loetud.
See korraldus on kooskõlas ühe selles koolis kasutatava õpikuga. Teokraatliku Teenimiskooli juhend ütleb: „Sinu ajakavas peaks olema aega Piibli enda lugemiseks. Väga väärtuslik on see kaanest kaaneni läbi lugeda. . . . Ent sa ei tohiks kunagi võtta eesmärgiks teatud osa lihtsalt läbi lugeda; eesmärgiks peaks hoopis olema soov Piiblist ülevaade saada ja loetud mõtted meelde jätta. Võta aega öeldu üle mõtisklemiseks.”
Ka teised Jehoova tunnistajate väljaanded julgustavad inimesi Piiblit lugema. Näiteks selle ajakirja kaasajakirjas Awake! (Ärgake!) julgustati noori järgnevalt: „Kas sa oled . . . Piibli algusest lõpuni läbi lugenud? Piibel on tõepoolest mahukas raamat, kuid miks mitte seda lühikeste osade kaupa lugeda? . . . ’Üllad’ beroialased ’uurisid Kirja iga päev’. (Apostlite teod 17:11) Kui sa loed kava kohaselt iga päev kõigest 15 minutit . . . , jõuad sa Piibli ühe aasta jooksul läbi lugeda.” Tõepoolest, Jehoova tunnistajad arvavad, et nii nagu Jumala sulased muistsetel aegadel, nii peaksid ka tänapäeva kristlased Pühakirja hästi tundma.
Seda silmas pidades on tunnistajad aidanud kaasa Piibli avalikule lugemisele vastavalt 20. sajandi oludele. Nad on paljudes keeltes valmistanud helikassette, kuhu on salvestatud kogu Piibel. See on aidanud paljudel inimestel Piibli lugemist takistavaid asjaolusid ületada. Mõned kuulavad neid salvestisi kodutöid tehes, autoga sõites või paljude teiste tegevuste juures. Sa saad meeldiva kogemuse osaliseks, kui istud maha ning kuulad vaikselt piibliosa lugemist, jälgides samal ajal teksti omast Piiblist.
Kui sa veel ei loe Piiblit iga päev, miks ei võiks sa seda harjumuseks teha? Selleks ei pea iga päev palju aega võtma, kuid sellest on rohkesti kasu, sest kui sa Pühakirja nõuandeid rakendad, oskad sa targalt käituda ning tunned rõõmu vaimses mõttes täisväärtuslikust elust. Nii tehes toimid sa ka kooskõlas selle käsuga, mis anti kaua aega tagasi iisraellaste juhile Joosuale: „Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele [„loe seda”, NW] päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” — Joosua 1:8.
Piibli leheküljed näitavad, mis on Jehoova armastav eesmärk sõnakuuleliku inimkonna suhtes. Tema inspireeritud Sõna täpne tundmine toob tõelise õnne ning annab lootuse elada igavesti Paradiisis imepärases uues maailmas, kus on lõputult õnnistusi. (Luuka 23:43; 2. Peetruse 3:13) Haara kinni võimalusest lugeda ja uurida Piiblit ning püüelda selle imelise elu poole.