Kuningriigi kuulutajad teatavad

Jumal ei ole erapoolik

ROHKEM kui 1900 aastat tagasi andis apostel Peetrus tunnistust väepealik Korneeliusele, öeldes: „Tõepoolest, nüüd ma kogen, et Jumal ei ole erapoolik, vaid Talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes Teda kardab ja teeb õigust [„õiglust”, NW].” (Apostlite teod 10:34, 35, UT) Korneelius näitas üles jumalakartust ja õiglusearmastust. Ta võttis omaks selle, millest Peetrus tunnistas, ja temast sai kristlane.

Sama põhimõte kehtib ka tänapäeval — Jumal ei ole erapoolik. Me võime seda näha ühest Saksamaa kogemusest. Teatest loeme:

„Meie koguduse territooriumil on suur vene sõjaväeosa oma kasarmutega. Varsti pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal küsisid kogudusevanemad, kes kuulutajatest oskab vene keelt. Mõned meist oskasid, ja kui me läksime sellele territooriumile kuulutustööle, saime kogeda tõesti suurt rõõmu. Järgnevalt toon ühe kogemuse paljudest.

Kui rääkisime ühe komandöriga, oli minuga kaasas ristimata kuulutaja (kes on nüüd ristitud). Komandör kuulas, mis meil öelda on, ja tegi meile ettepaneku rääkida ka sõduritega. Ta ütles, et ka nemad peavad kuulma Jumalast ja Piiblist. Niisiis leppisime kokku aja, mil pidime tagasi tulema.

Kutsusime tõlgiks kaasa ühe õe, kes räägib vabalt vene keelt. Kasarmukompleksi klubiruumis seadsime üles kirjanduslaua ja saime rääkida 68 sõduriga ning vastata nende küsimustele. Pärast seda võtsid nad rõõmuga vastu 35 raamatut ja ligikaudu 100 ajakirja. Kui klubiruumist lahkusime, nägime sõdureid väikeste gruppidena kirjanduse üle arutlemas.

Leppisime kokku, et tuleme uuesti 4. juulil 1992. aastal. Kui me kell 10.50 saabusime, teatas kasarmuvalvur, et sõdurid ootavad meid. Üks major juhatas meid klubiruumi, ja me nägime, et naine, kes meilt varem raamatukogu jaoks kirjandust oli saanud, oli kasarmu seintele plakatid kinnitanud ja nii meie tulekust teada andnud. Kolm venda rääkisid lühidalt meie ülemaailmsest tööst ja näitasid, miks me võime Piiblit usaldada. Seejärel arutlesime kuulajate küsimusi, andes vastuseid Piibli põhjal. Muu hulgas küsiti, kuidas suhtuvad Jehoova tunnistajad sõjaväeteenistusse ja kas nende seas on sõjaväelasi. See andis ristimata kuulutajale, kes oli ka eelmisel korral minu kaaslaseks olnud, võimaluse kirjeldada oma 25-aastast teenistuskäiku Ida-Saksamaa sõjajõududes, kus ta viimastel aastatel oli olnud lennuväe kapten. Ta jutustas, kuidas ta õppis tundma Jumalat ja Piiblit, ning ütles, et nüüd soovib ta saada Jehoova tunnistajaks. Sõduritele avaldas see sügavat mõju. Seitsme minuti jooksul oli kogu kaasavõetud kirjandus sõdurite käes, ja paljud nendest tahtsid Piiblit saada. Meil oli võimalus hankida raamatupoest seitse venekeelset Piiblit, mille sõdurid heal meelel vastu võtsid. Suur rõõm oli jagada neile vaimses mõttes näljastele inimestele teadmisi Piiblist, ja me loodame, et nad ka tegutsevad vastavalt õpitule.”

Jumal ei ole tõesti erapoolik. Oma Sõna kaudu pöördub ta ausa südamega inimeste poole, ükskõik kes ja ükskõik kus nad ka ei oleks. Ta kutsub neid Teda ennast ja oma Poega Jeesust Kristust tundma õppima, ja paljud inimesed igasugustelt elualadelt teevad seda. — Johannese 17:3.