Jumala sulased — organiseeritud ja õnnelik rahvas
„Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” — LAUL 144:15, NW.
1., 2. a) Miks on Jehooval õigus määrata oma sulastele normid? b) Millised on kaks Jehoovale iseloomulikku joont, mida me peaksime eriti jäljendada tahtma?
JEHOOVA on Universumi Suverään, kõigeväeline Jumal ja Looja. (1. Moosese 1:1; Laul 100:3) Seega on tal õigus määrata oma sulaste käitumisnormid, kuna ta teab, mis on neile parim. (Laul 143:8) Ja tema on nende Ülim Eeskuju, kelle omadusi neil tuleb jäljendada. „Saage Jumala jäljendajaiks nagu armsad lapsed,” kirjutas üks apostel. — Efeslastele 5:1, NW.
2 Üks Jumalale iseloomulik joon, mida meil tuleb jäljendada, on seotud organiseeritusega. Ta ei ole ’korratuse Jumal’. (1. Korintlastele 14:33) Kui me paneme hoolikalt tähele Jumala loodut, oleme sunnitud tõdema, et ta on kõige organiseeritum Isik kogu universumis. Kuid veel üks Jumalale iseloomulik joon, mida ta tahab, et tema sulased jäljendaksid, on õnnelikkus, kuna ta on „õnnelik Jumal”. (1. Timoteosele 1:11, NW) Niisiis on tema organiseerimisvõime tasakaalustatud õnnelikkusega. Ta ei pea üht tähtsamaks, tuues teise selle ohvriks.
3. Kuidas annab tähistaevas tunnistust Jumala organiseerimisvõimest?
3 Kõik, mida Jehoova on teinud, alustades suurimast ja lõpetades vähimaga, annab tunnistust sellest, et ta on organiseerituse Jumal. Mõtle näiteks nähtavale universumile. Seal on tuhandeid miljardeid tähti. Kuid need ei asetse seal suvaliselt laialipillutatuna. Astrofüüsik George Greenstein märgib, et „tähed on organiseeritud kindla korra järgi”. Need on organiseeritud rühmadeks, mida nimetatakse galaktikateks, millest mõnedes on sadu miljardeid tähti. Arvatakse, et on olemas miljardeid galaktikaid! Ka galaktikad on organiseeritud — teatud hulk galaktikaid (alates mõnest üksikust kuni mitmete tuhandeteni) moodustab galaktikaparve. Arvatakse ka, et galaktikaparved on organiseeritud veelgi suurematesse kogumitesse, mida nimetatakse galaktikate superparvedeks. — Laul 19:2; Jesaja 40:25, 26.
4., 5. Too näiteid elusorganismide organiseerituse kohta maa peal.
4 Suurepärane organiseeritus ilmneb kõigis Jumala loomistöödes, mitte ainult nähtavates taevastes, vaid ka maa peal, kus leidub arvutul hulgal elusorganisme. Kõige selle kohta kirjutas füüsikaprofessor Paul Davies, et „füüsilise maailma majesteetlikkus ja keerukas organiseeritus” tekitab asjatundjates „aukartust”. — Laul 104:24.
5 Mõtle mõningatele „keeruka organiseerituse” näidetele elusorganismide hulgast. Neurokirurg Joseph Evans ütles inimese pea- ja seljaaju kohta: „Suurepärase korra olemasolu on tõeliselt rabav.” Bakterioloog H. J. Shaughnessy ütles mikroskoopilise elusraku kohta: „Mikrobioloogilise maailma ehitus on nii imeliselt keerukas ja kaunilt korrapärane, et see näib olevat üks osa Jumala poolt paika pandud süsteemist.” Molekulaarbioloog Michael Denton ütles rakusisese geneetilise koodi (DNA) kohta: „See on sedavõrd praktiline, et kogu informatsioon . . . , mida on vaja kõigi meie planeedil üldse eksisteerinud organismide liikide ehituse kirjeldamiseks . . . , mahuks ära teelusikasse, ja sinna jääks ikka veel piisavalt ruumi kogu informatsiooni jaoks, mis leidub kõigis raamatutes, mis eales on kirjutatud.” — Vaata Laul 139:16, NW.
6., 7. Milline organiseeritus avaldub vaimolevuste seas, ja kuidas nad väljendavad hindamist oma Looja vastu?
6 Jehoova ei organiseeri mitte üksnes oma materiaalset loomistööd, vaid ka oma vaimset loomistööd taevas. Taaniel 7:10 annab meile teada, et inglid, keda arvuliselt oli ’kümme tuhat korda kümme tuhat, seisid Jehoova ees’. Sada miljonit vägevat vaimolevust on osalemas Jumala teenistuses ja igaühele on määratud oma ülesanne! Paneb hämmastama, kui mõelda, milliseid oskusi on vaja nii tohutute hulkade organiseerimiseks. Piibel ütleb kohaselt: „Kiitke Jehoovat, tema inglid, te vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält! Kiitke Jehoovat, kõik tema [inglitest] sõjaväed, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!” — Laul 103:20, 21; Ilmutuse 5:11.
7 Kui suurejooneliselt organiseeritud ja kui praktilised on Looja tööd! Ei ole midagi imestada, et vägevad vaimolevused kuulutavad taevases valdkonnas aukartlikult ja allaheitlikult: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” — Ilmutuse 4:11.
8. Millistest näidetest ilmneb, et Jehoova organiseerib oma sulaseid maa peal?
8 Jehoova organiseerib oma sulaseid ka maa peal. Kui ta lasi 2370 aastat enne meie ajaarvamist Noa päevil Veeuputuse maa peale tulla, elasid selle üle Noa ja veel seitse inimest, kes moodustasid perekondliku organisatsiooni. Iisraellaste väljarändamisega Egiptusest aastal 1513 enne meie ajaarvamist vabastas Jehoova selle miljonitesse ulatuva rahva orjusest ja andis sellele üksikasjaliku seadustiku, et organiseerida selle igapäevast tegevust ja kummardamist. Ja hiljem, kui rahvas Tõotatud Maale oli jõudnud, organiseeriti kümned tuhanded iisraellased läbi viima erilist templiteenistust. (1. Ajaraamat 23:4, 5) Esimesel sajandil organiseeriti kristlikke kogudusi Jumala juhtimisel: „Tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumikuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle.” — Efeslastele 4:11, 12.
Ka nüüdisaja sulased on organiseeritud
9., 10. Kuidas on Jehoova oma rahvast meie ajal organiseerinud?
9 Samuti on Jehoova organiseerinud oma nüüdisaja sulaseid, et nad saaksid tulemusrikkalt teha tema tööd, mille ta on meie päeviks ette näinud — kuulutada tema Kuningriigi head sõnumit enne, kui ta teeb lõpu praegusele jumalakartmatule asjadesüsteemile. (Matteuse 24:14) Mõtle sellele, mida taoline ülemaailmne töö endast kujutab ja kui tähtis on selle juures hea organiseeritus. Miljonitele meestele, naistele ja lastele antakse väljaõpet, et nad suudaksid õpetada Piibli tõdesid teistele inimestele. Et seesuguse väljaõppe andmisele kaasa aidata, trükitakse hiigelkogustes Piibleid ja Piiblil põhinevaid väljaandeid. Praegu trükitakse Vahitorni igat numbrit rohkem kui 16 miljonit eksemplari 118 keeles ja ajakirja Awake! (Ärgake!) umbes 13 miljonit eksemplari 73 keeles. Peaaegu kõik numbrid ilmuvad samaaegselt, nii et enam-vähem kõik Jehoova sulased saavad sama informatsiooni samal ajal.
10 Lisaks sellele on üle kogu maakera organiseeritud rohkem kui 73000 Jehoova tunnistajate kogudust selleks, et regulaarselt koguneda ja Piiblist õpetust saada. (Heebrealastele 10:24, 25) Igal aastal korraldatakse ka tuhandeid suuremaid kogunemisi — ringkonnakokkutulekuid ja piirkonnakonvente. Üle kogu maakera on käimas suureulatuslik uute kuningriigisaalide ehitamine või vanade remontimine ning kokkutulekusaalide, Beeteli kodude ja piiblilise kirjanduse trükkimiseks vajaminevate rajatiste ehitamine. On olemas koolid piibliõpetajatele eriväljaõppe andmiseks, nagu näiteks Vahitorni Gileadi Piiblikool misjonäridele ja Pioneeride Teenistuskool, mille kursusi viiakse läbi kõigis maakera paigus.
11. Millist kasu saavad Jehoova sulased tulevikus, kui nad õpivad praegu head organiseerimist?
11 Kui hästi on küll Jehoova organiseerinud oma rahva maa peal ’täielikult läbi viima oma teenistust’, mida aitavad teha teda teenivad inglid! (2. Timoteosele 4:5, NW; Heebrealastele 1:13, 14; Ilmutuse 14:6) Õpetades oma sulastele praegu head organiseerimist, saavutab Jumal sellele lisaks veel midagi. Tema sulased saavad hea ettevalmistuse, nii et kui nad elavad üle praeguse asjadesüsteemi lõpu, on nad organiseeritud, alustamaks elu uues maailmas. Seejärel hakkavad nad Jehoova juhtimisel organiseeritult rajama ülemaailmset Paradiisi. Nad on ka hästi ette valmistatud selleks, et õpetada Jumala üksikasjalikke elujuhiseid miljarditele inimestele, kes surnuist üles äratatakse. — Jesaja 11:9; 54:13; Apostlite teod 24:15; Ilmutuse 20:12, 13.
Organiseeritud, kuid õnnelikud
12., 13. Miks me võime öelda, et Jehoova tahab, et tema rahvas oleks õnnelik?
12 Kuigi Jehoova on imetlustäratav töötegija ning suurepärane organiseerija, ei ole ta südametu, jäik ega masinlik. Selle asemel on ta hoopis väga südamlik ja õnnelik Isik, kes on huvitatud meie õnnest. „Tema peab hoolt teie eest,” teatab 1. Peetruse 5:7. Me võime näha tema hoolt ja soovi, et tema sulased oleksid õnnelikud, sellest, mida ta inimeste heaks on teinud. Näiteks siis, kui Jumal lõi täiusliku mehe ja naise, pani ta nad elama rõõmu paradiisi. (1. Moosese 1:26—31; 2:8, 9) Ta andis neile kõik, mida oli vaja nende ülimaks õnneks. Kuid vastuhaku tõttu kaotasid nad kõik. Nende patu tagajärjel me pärisime ebatäiuslikkuse ja surma. — Roomlastele 3:23; 5:12.
13 Kuigi me inimesed oleme nüüd ebatäiuslikud, võime ikkagi olla õnnelikud selle üle, mida Jumal on teinud. On olemas palju sellist, mis pakub meile naudingut: majesteetlikud mäed; maalilised järved, jõed, ookeanid ja rannad; värviküllased, lõhnavad lilled ja muu lõputult mitmekesine taimestik; rikkalik valik maitsvaid toite; imekaunid päikeseloojangud, mille vaatamisest me iial ei tüdi; öine tähistaevas, mille vaatlemisest võime rõõmu tunda; loomad oma tohutus liigirohkuses ja nende võluvad pojad, kes mänguhoos vallatlevad; meeliülendav muusika; huvitav ja kasulik töö; head sõbrad. On ilmselge, et Tema, kes kõik selle valmistas, on õnnelik isik, kes tunneb rõõmu sellest, et saab teisi õnnelikuks teha.
14. Millist tasakaalukust ootab Jehoova meilt tema jäljendamisel?
14 Sellest on näha, et Jehoova ei taotle üksnes organisatsioonilist efektiivsust. Ta soovib, et tema sulased oleksid ka õnnelikud, samuti nagu ta ise on õnnelik. Ta ei taha, et nad oma õnne ohvriks tuues kõike fanaatiliselt muudkui organiseeriksid. Jumala sulased peavad leidma tasakaalu oma organiseerimisoskuste ja õnne vahel, nii nagu tema seda teeb, sest kus on Jumala võimas püha vaim, seal on rõõm. Tõepoolest, Galaatlastele 5:22 näitab, et „rõõm” on Jumala rahva peal tegutseva püha vaimu teine vili.
Armastus sünnitab õnne
15. Miks on armastus meie õnneks nii tähtis?
15 On väga huvitav tähele panna Piibli ütlust, et „Jumal on armastus”. (1. Johannese 4:8, 16; meie kursiiv.) Seal ei öelda kordagi, et „Jumal on organiseeritus”. Jumala peamine omadus on armastus ja tema sulased peavad teda selles jäljendama. Just selle pärast on tekstis Galaatlastele 5:22 Jumala vaimu vili „armastus” toodud esimesena ja „rõõm” teisena. Armastus sünnitab rõõmu. Kui me teistega läbi käies jäljendame Jehoova armastust, teeb see meid õnnelikuks, kuna armastavad inimesed on õnnelikud inimesed.
16. Kuidas näitas Jeesus armastuse tähtsust?
16 Jeesus tõstis oma õpetustes esile selle, kui tähtis on jäljendada Jumala armastust. Ta ütles: „Ma . . . räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” (Johannese 8:28) Mida erilist oli Jeesusele õpetatud, mida tema omakorda teistele õpetas? Seda, et kaks suurimat käsku on armastada Jumalat ja oma ligimest. (Matteuse 22:36—39) Jeesus andis sellise armastuse ilmutamises eeskuju. Ta ütles: „Ma armastan Isa” ja tõestas seda, täites tema tahet kuni surmani. Ja inimeste vastu ilmutas ta oma armastust sellega, et suri nende eest. Apostel Paulus ütles Efesose kristlastele: ’Kristus on armastanud teid ja andnud iseenese teie eest.’ (Johannese 14:31; Efeslastele 5:2) Sellepärast ütles Jeesus oma järelkäijatele: „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud!” — Johannese 15:12, 13.
17. Kuidas näitas Paulus, et armastuse ilmutamine teiste vastu on väga tähtis?
17 Paulus näitas, kui tähtis on selline jumalik armastus, öeldes: „Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke! Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi! Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu! . . . Nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!” — 1. Korintlastele 13:1—3, 13.
18. Mida me võime Jehoovalt oodata, mis suurendab meie õnne?
18 Kui me jäljendame Jehoova armastust, võime olla kindlad ka temapoolses armastuses meie vastu, ja seda isegi siis, kui me teeme vigu, kuna tema on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest”. (2. Moosese 34:6) Kui me oma eksimusi siiralt kahetseme, ei pea Jumal nende üle arvet, vaid annab need meile armastavalt andeks. (Laul 103:1—3) Tõepoolest, „Issand [„Jehoova”, NW] on väga halastav ja armuline”. (Jakoobuse 5:11) See teadmine teeb meid õnnelikumaks.
Praegu suhteliselt õnnelikud
19., 20. a) Miks ei ole täielik õnn praegu võimalik? b) Kuidas näitab Piibel, et me võime praegu olla suhteliselt õnnelikud?
19 Kuid kas on võimalik olla õnnelik tänapäeval, elades Saatana valitsuse all oleva kuritegeliku, vägivaldse ja ebamoraalse maailma viimseil päevil, mil seisame silmitsi haiguste ja surmaga? Muidugi mõista ei saa me loota, et võime praegu olla sama õnnelikud nagu Jumala uues maailmas, mille kohta tema Sõna ennustab: „Vaata, ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast!” — Jesaja 65:17, 18; meie kursiiv.
20 Jumala sulased võivad olla praegu suhteliselt õnnelikud, kuna nad tunnevad tema tahet ja neil on täpsed teadmised imepärastest õnnistustest, mis valatakse peagi välja Jumala uues paradiislikus maailmas. (Johannese 17:3; Ilmutuse 21:4) Just sellepärast ütleb Piibel: „Jehoova Sebaot, õnnis [„õnnelik”, NW] on inimene, kes sinu peale loodab”, „Õnnis on igaüks, kes kardab Jehoovat, kes käib tema teedel”, „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa”. (Laul 84:13; 128:1; Matteuse 5:5) Niisiis, hoolimata praegustest rasketest olukordadest, millega meil tuleb võidelda, võime olla märkimisväärselt õnnelikud. Ja isegi kui meile saavad osaks õnnetused, ei muutu me sama kurvaks nagu need, kes ei tunne Jehoovat ja kellel ei ole igavese elu lootust. — 1. Tessalooniklastele 4:13.
21. Kuidas suurendab endast andmine Jehoova sulaste õnne?
21 Jehoova sulastele toob õnne ka see, et nad kasutavad oma aega, energiat ja vahendeid selleks, et õpetada Piibli tõdesid teistele inimestele, eriti neile, kes „ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast”, mida tehakse Saatana maailmas. (Hesekiel 9:4) Piibel ütleb: „Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest! Õnnetusepäeval Jehoova päästab tema! Jehoova hoiab teda ja peab teda elus; teda peab õndsaks kiidetama maa peal!” (Laul 41:2, 3) Ka Jeesus ütles, et „õndsam on anda kui võtta”. — Apostlite teod 20:35.
22. a) Kuidas erinevad Jumala sulased õnne poolest neist, kes teda ei teeni? b) Millisel erilisel põhjusel võime loota olla õnnelikud?
22 Kuigi Jumala sulased ei saa loota, et nad oleksid praegusel ajal ülimalt õnnelikud, võivad nad saavutada õnne, mida ei koge need, kes Jumalat ei teeni. Jehoova kuulutab: „Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest!” (Jesaja 65:14) Neil, kes teenivad Jumalat, on praegu veel üks väga eriline õnne põhjus — neil on tema püha vaim, mida „Jumal on andnud neile, kes võtavad kuulda tema sõna [„kuuletuvad temale kui valitsejale”, NW]”. (Apostlite teod 5:32) Ja pea meeles, kus on Jumala vaim, seal on õnn. — Galaatlastele 5:22.
23. Mille üle me arutleme järgmise artikli uurimisel?
23 Jumala sulaste organisatsioonis omavad tänapäeval tähtsat rolli „vanemad mehed” (NW) ehk kogudusevanemad, kes juhivad kogudusi, suurendades Jehoova rahva õnne. (Tiitusele 1:5) Kuidas peaksid nad suhtuma oma kohustustesse ning suhetesse oma vaimsete vendade ja õdedega? Selle üle arutletakse meie järgmises artiklis.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas tõestab loodu, et Jehooval on kõik organiseeritud?
◻ Kuidas on Jehoova oma sulaseid organiseerinud minevikus ja tänapäeval?
◻ Millist tasakaalukust Jehoova meilt ootab?
◻ Kui tähtis on armastus meie õnnele?
◻ Millist õnne me võime loota kogeda praegusel ajal?
[Pildi allikaviide lk 10]
Ülal: Courtesy of ROE/Anglo-Australian Observatory, David Malini foto