Heitke kõik oma mure Jehoova peale
„Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal! Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” — 1. PEETRUSE 5:6, 7.
1. Kuidas võib mure meid mõjutada, ja kuidas saab seda näitlikult selgitada?
MURE võib meie elule väga suurt mõju avaldada. Seda võib võrrelda elektromagnetilise raadiohäirega, mis mõnikord kaunist meloodiat kuulamast segab. Kui miski raadiolainete vastuvõttu ei häiri, pakub ilus meloodia kuulajale rõõmu ja rahustab teda. Kuid raadiohäirest tekkinud ragin võib rikkuda isegi parima meloodia ning põhjustada meis ärritust ja nördimust. Mure võib meie meelerahule samasugust mõju avaldada. See võib meid rõhuda sel määral, et me ei suuda isegi olulisi asju teha. Tõepoolest, „mure mehe südames painutab teda”. — Õpetussõnad 12:25.
2. Mida ütles Jeesus Kristus „elumurede” kohta?
2 Jeesus Kristus rääkis, et liigne mure on ohtlik, kuna see võib hajutada meie tähelepanu. Oma prohvetiennustuses viimsete päevade kohta kutsus ta kuulajaid üles: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega [„elumuredega”, NW] ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael! Sest ta tuleb kõikide peale, kes kogu maapinnal asuvad! Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!” (Luuka 21:34—36) Täpselt nagu liigsöömine ja liigjoomine võivad inimese meeled loiuks teha, nii võime ka meie kaotada oskuse näha asju vaimselt õiges perspektiivis, kui laseme „elumuredel” end maha suruda, mis toob kaasa traagilised tagajärjed.
Mis on mure
3. Kuidas on defineeritud sõna „mure”, ja millised on mõned selle põhjused?
3 Sõna „mure” on defineeritud kui „vaevavat ja ärevalt rahutut meeleseisundit, mille põhjuseks on tavaliselt mingi ähvardav või aimatav õnnetus”. See on „kartlik hool või huvi” ja ka „ebatavaline ja suur ärevustunne ning kartus, mida sageli iseloomustavad füsioloogilised nähud (näiteks higistamine, pingesolek ja sagenenud pulss), kahtlused seoses ähvardava ohu tõepärasuse ja olemusega ning kõhklused oma võimekuses sellega toime tulla”. (Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary) Niisiis võib mure olla üks keerukas probleem. Mõned selle paljudest põhjustest on haigus, vananemine, hirm kuritegevuse ees, töökoha kaotamine ja ärevus oma perekonna heaolu pärast.
4. a) Mida on hea meeles pidada seoses inimeste ja nende muredega? b) Mida saab teha siis, kui meil on mingi mure?
4 On selge, et mure võib olla suurem või väiksem, nii nagu ka murettekitavad olukorrad või asjaolud võivad olla mitmesugused. Mitte kõik inimesed ei reageeri samas olukorras samal viisil. Seega on meil vaja mõista, et isegi kui mingi asi ei tee meile muret, võib see mõnele meie kaaskummardajale ränka muret teha. Mida saab ette võtta siis, kui mure läheb nii suureks, et me ei suuda enam Jumala Sõna kooskõlalistele ja meeldivatele tõdedele keskenduda? Mida teha siis, kui oleme murest niivõrd murtud, et me ei suuda enam Jehoova suveräänsust ja kristlikku laitmatust puudutavaid vaidlusküsimusi oma tähelepanu keskmes hoida? Võib-olla me ei saa oma olukorda muuta. Sel juhul on meil vaja otsida Pühakirjast mõtteid, mis aitavad meil toime tulla liigse murega, mida põhjustavad teravad eluprobleemid.
Abi on saadaval
5. Kuidas me saame tegutseda kooskõlas tekstiga Laul 55:23?
5 Kui kristlased vajavad vaimset abi ja kui nad on muredest koormatud, võivad nad Jumala Sõnast lohutust leida. Seal leidub usaldusväärseid juhtnööre ja see raamat annab meile palju kinnitusi, et me ei ole Jehoova lojaalsete sulastena üksi. Näiteks laulis laulik Taavet: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23) Kuidas me saame tegutseda kooskõlas nende sõnadega? Kui me heidame kõik oma mured, vaevad, kartused ja pettumused oma armastava taevase Isa peale. See aitab meil saada turvatunde ja südamerahu.
6. Mida võib palve teha meie heaks vastavalt Filiplastele 4:6, 7 sõnadele?
6 Korrapärastel südamesttulevatel palvetel on väga tähtis osa, kui tahame oma koorma, kaasa arvatud kogu oma mure Jehoova peale heita. See annab meile sisemise rahu, sest apostel Paulus kirjutas: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:6, 7) Võrratu „Jumala rahu” on ebatavaline rahulikkus, mille Jehoova pühendunud sulased võivad säilitada isegi äärmiselt katselepanevates olukordades. See tuleneb meie lähedastest isiklikest suhetest Jumalaga. Kui me palume, et saaksime püha vaimu, ja laseme sel ennast juhtida, ei vabasta see meid küll kõigist eluprobleemidest, kuid me saame vaimu vilja rahu. (Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23) Mure ei rõhu meid maha, kuna me teame, et Jehoova paneb kogu oma ustava rahva „julgesti elama” ega lase juhtuda mitte millelgi, mis tekitaks meile püsivat kahju. — Laul 4:9.
7. Millist osa võivad täita kristlikud kogudusevanemad, aitamaks meil murega toime tulla?
7 Aga mida teha siis, kui meie mure kestab edasi, vaatamata sellele, et me mõtiskleme Pühakirja üle ja oleme püsivad palves? (Roomlastele 12:12) Jehoova on andnud ka ametissemääratud kogudusevanemad, et meid vaimselt aidata. Nad võivad meid lohutada ja aidata, kasutades Jumala Sõna ning palvetades koos meiega ja meie eest. (Jakoobuse 5:13—16) Apostel Peetrus ergutas oma kaasvanemaid karjatama Jumala karja meeleldi, innukalt ja eeskujulikult. (1. Peetruse 5:1—4) Neil meestel on südames meie parimad huvid ja nad tahavad abiks olla. Et vanemate pakutavast abist täielikult kasu saada ja koguduses vaimselt hästi edeneda, peame kõik muidugi mõista rakendama ellu Peetruse nõuannet: „Teie, nooremad, alistuge vanemaile ja riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest ’Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu’!” — 1. Peetruse 5:5.
8., 9. Millist lohutust võib saada 1. Peetruse 5:6—11 sõnadest?
8 Peetrus lisas: „Siis alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal! Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest! Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda. Aga kõige armu Jumal ise, kes meid on kutsunud oma igavesse ausse Kristuses, võtku teid, kui te pisut olete kannatanud, valmistada, kinnitada, teha tugevaks ja rajada! Tema päralt on võimus ajastute ajastuteni! Aamen.” — 1. Peetruse 5:6—11.
9 Kui lohutav on küll teadmine, et me võime ’heita kõik oma mure Jumala peale, sest tema peab hoolt meie eest’! Ja kui mõningad meie mured tulenevad sellest, et Kurat kiusab meid taga ja põhjustab meile teisigi kannatusi, et hävitada meie suhteid Jehoovaga, kas ei ole siis imetore teada, et lõpptulemusena läheb laitmatuse säilitajatel kõik hästi? Tõepoolest, kui me oleme pisut kannatanud, valmistab meid kõige armu Jumal ja kinnitab ning teeb meid tugevaks.
10. Millisele kolmele omadusele, mis võivad aidata muret leevendada, viitab 1. Peetruse 5:6, 7?
10 Esimene Peetruse 5:6, 7 viitab kolmele omadusele, mis võivad aidata meil oma murega toime tulla. Üks neist on alandlikkus. 1 Pe 5 Salm 6 lõpeb väljendiga „omal ajal”, mis osutab kannatlikkuse vajalikkusele. 1 Pe 5 Salm 7 näitab, et me võime kindlustundega kogu oma mure Jumala peale heita, ’sest tema peab hoolt meie eest’, ja need sõnad julgustavad meid kõhklematult Jehoovale lootma. Vaadelgem niisiis, kuidas alandlikkus, kannatlikkus ja kõhklematu Jumalale lootmine võivad aidata meil oma muret leevendada.
Kuidas alandlikkus võib aidata
11. Kuidas võib alandlikkus aidata meil murega toime tulla?
11 Kui me oleme alandlikud, siis tunnistame, et Jumala mõtted on tohutult kõrgemad kui meie mõtted. (Jesaja 55:8, 9) Alandlikkus aitab meil mõista, kui piiratud on meie mõtlemisvõime, võrreldes Jehoova kõikehaarava ülevaatega. Tema näeb seda, mida meie ei näe, nagu see ilmnes õiglase mehe Hiiobi puhul. (Iiob 1:7—12; 2:1—6) Kui me alandame ennast „Jumala vägeva käe alla”, siis sellega me tunnustame oma madalat positsiooni Kõrgeima Suverääni ees. See omakorda aitab meil toime tulla olukordadega, mida ta meile osaks lubab saada. Oma südames me igatseme ehk kohest kergendust, aga kuna Jehoova omadused on täiuslikus tasakaalus, teab ta täpselt, millal ja kuidas meie heaks tegutseda. Hoidkem siis Jehoova vägevast käest kinni nagu väikesed lapsed, olles veendunud, et ta aitab meil oma muredega toime tulla. — Jesaja 41:8—13.
12. Kuidas võib mõjuda murele materiaalse kindlustatuse pärast see, kui rakendame alandlikult ellu Heebrealastele 13:5 sõnu?
12 Alandlikkusega on seotud ka valmisolek rakendada ellu Jumala Sõna nõuandeid, mis sageli võivad muret vähendada. Näiteks, kui meie mure põhjuseks on see, et oleme väga hõivatud materiaalsete asjade taotlemisega, poleks meil paha mõtiskleda Pauluse nõuande üle: „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest [Jumal] on öelnud: ’Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!’ ” (Heebrealastele 13:5) Seda nõuannet alandlikult rakendades on paljud inimesed vabastanud ennast suurest murest materiaalse kindlustatuse pärast. Kuigi nende rahaline seis pole ehk paranenud, ei valitse selle pärast muretsemine nende mõtteid ega too neile vaimset kahju.
Kannatlikkuse osatähtsus
13., 14. a) Millise kannatliku vastupidavuse eeskuju andis Hiiob? b) Kuidas võib meile mõjuda see, kui me kannatlikult Jehoovale loodame?
13 Väljendus „omal ajal”, mis esineb tekstis 1. Peetruse 5:6, osutab vajadusele kannatlikult vastu pidada. Mõnikord püsib probleem pikka aega ja see võib meie muret suurendada. Eriti just siis tuleb meil usaldada oma asjad Jehoova hoolde. Jünger Jakoobus kirjutas: „Me kuulutame õnnelikuks need, kes on vastu pidanud. Te olete kuulnud Hiiobi vastupidavusest ja olete näinud Jehoova antud lõpptulemust, et Jehoova on väga hell kiindumuses ja halastav.” (Jakoobuse 5:11, NW) Hiiob kannatas majanduslikku kahju, kaotas surma läbi kümme last, vaevles kohutava haiguse käes ja valelohutajad mõistsid ta alusetult hukka. Sellises olukorras on normaalne, et inimene on teatud määral mures.
14 Igal juhul oli Hiiob oma kannatliku vastupidavuse poolest eeskujulik. Kui meie satume ränka usukatsesse, peame ehk ootama nagu temagi, kuni meile kergendus saabub. Kuid Jumal tõepoolest tegutses Hiiobi heaks ja vabastas ta lõpuks kannatustest ning tasus talle rikkalikult. (Iiob 42:10—17) Kannatlikult Jehoovale lootmine arendab meis vastupidavust ja toob esile selle, kui sügavalt me oleme talle andunud. — Jakoobuse 1:2—4.
Looda Jehoovale
15. Miks me peaksime kõhklematult Jehoovale lootma?
15 Peetrus ergutas kaasusklikke ’heitma kõik oma mure Jumala peale, sest tema peab hoolt nende eest’. (1. Peetruse 5:7) Seega me võime kõhklematult Jehoovale loota ja me peaksimegi seda tegema. Õpetussõnad 3:5, 6 ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Mõned murest murtud inimesed leiavad, et neil on varasemate kogemuste tõttu raske teistele inimestele loota. Kuid meil on põhjust täielikult loota oma Loojale, elu Allikale ja Alalhoidjale. Ja isegi kui me ei usalda omaenda reageeringut teatud olukorras, võime alati toetuda Jehoovale, et ta meid õnnetustest päästaks. — Laul 34:19, 20; 36:10; 56:4, 5.
16. Mida ütles Jeesus Kristus seoses murega materiaalsete asjade pärast?
16 Jumalale lootmine tähendab ka kuuletumist tema Pojale Jeesusele Kristusele, kes õpetas seda, mida ta oli õppinud oma Isalt. (Johannese 7:16) Jeesus innustas oma jüngreid ’koguma endile varandusi taevasse’, teenides Jehoovat. Aga mida öelda materiaalsete vajaduste — toidu, riietuse ja peavarju kohta? Jeesus andis nõu: „Ärge olge mures.” Ta osutas sellele, et Jumal toidab linde. Ta „riietab” lilli kaunilt. Kas ei ole inimesed, kes Jumalat teenivad, neist rohkem väärt? Muidugi on. Seepärast ergutas Jeesus: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” Jeesus jätkas: „Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest [„järgmisel päeval on omad mured”, NW].” (Matteuse 6:20, 25—34) Tõepoolest, me vajame toitu, jooki, riideid ja peavarju, aga kui me loodame Jehoovale, siis ei ole me nende asjade pärast liigselt mures.
17. Kuidas me võiksime näitlikustada seda, et esmalt on vaja Kuningriiki otsida?
17 Et otsida esmalt Kuningriiki, peame lootma Jumalale ja hoidma oma asjad õiges tähtsusjärjekorras. Näiteks võib sukelduja minna ilma hingamisaparaadita vee alla pärlikarpi otsima. Ta hoolitseb sel viisil oma perekonna vajaduste eest. Tõepoolest tähtis tegevus! Aga mis on veelgi olulisem? Õhk! Et oma kopse sellega uuesti täita, peab ta korrapäraselt veepinnale tõusma. Nii on õhul veelgi suurem tähtsus. Samuti tuleb meilgi selle asjadesüsteemiga teatud määral seotud olla, et hankida eluks hädavajalikke asju. Kuid vaimsed asjad peavad olema esikohal, sest just sellest sõltub meie pere elu. Et hoiduda liigselt muretsemast materiaalsete vajaduste pärast, peame kõhklematult Jumalale lootma. Lisaks aitab muret leevendada ka see, kui meil on „rohkesti teha Issanda töös”, sest „rõõm Jehoovast” on meile kindluseks. — 1. Korintlastele 15:58, NW; Nehemja 8:10.
Heida alati oma mure Jehoova peale
18. Millised tõendid on olemas selle kohta, et meid võib tõesti aidata see, kui heidame kogu oma mure Jehoova peale?
18 Et vaimsetele asjadele täiesti keskendunuks jääda, peame alati kõik oma mure Jehoova peale heitma. Pea alati meeles, et ta tõepoolest hoolitseb oma sulaste eest. Seda näitab järgnev lugu. Ühe kristliku naise mure kasvas oma mehe truudusetuse pärast nii suureks, et ta ei saanud enam öösiti magada. (Võrdle Laul 119:28, UT.) Kuid voodis olles heitis ta kogu oma mure Jehoova peale. Ta valas Jumala ette välja oma südame ja rääkis talle valust, mida tema ja ta kaks väikest tütart tunnevad. Pärast seda, kui ta oli hardas palves abi anunud, sai ta alati magama jääda, sest ta lootis, et Jehoova hoolitseb tema ja ta laste eest. See Pühakirja põhimõtetele vastavalt lahutatud naine on nüüd õnnelikus abielus ühe kogudusevanemaga.
19., 20. a) Millised on mõned võimalused, kuidas me saame murega toime tulla? b) Mida me peaksime kogu oma murega alati tegema?
19 Meil on Jehoova rahvana mitmeid võimalusi, kuidas murega toime tulla. Eriti kasulik on rakendada ellu Jumala Sõna. Meil on täisväärtuslik vaimne toit, mida Jumal annab „ustava ja mõistliku sulase” kaudu, kaasa arvatud kasulikud ja värskendavad artiklid, mis ilmuvad ajakirjades Vahitorn ja Awake! (Ärgake!). (Matteuse 24:45—47) Meid aitab Jumala püha vaim. Korrapärased ja hardad palved toovad meile palju kasu. Ametissemääratud kristlikud kogudusevanemad on valmis andma vaimset abi ja lohutust ning nad teevad seda meeleldi.
20 Meie alandlikkusest ja kannatlikkusest on väga palju kasu, kui tahame üle saada murest, mis meid ehk ahistab. Eriti tähtis on kõhklematult Jehoovale loota, sest meie usku kasvatab see, kui me kogeme tema abi ja juhtimist. Usk Jumalasse võib omakorda aidata meil hoiduda muutumast liigselt murelikuks. (Johannese 14:1, NW) Usk ajendab meid otsima esmalt Kuningriiki ja olema hõivatud Issanda rõõmutoova tööga, mis võib aidata meil oma murega toime tulla. Seesugune tegevus annab meile turvatunde nende inimeste seas, kes Jumalale kogu igaviku kestel kiituslaule laulavad. (Laul 104:33) Heitkem seega alati kogu oma mure Jehoova peale.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas võib muret defineerida?
◻ Millised on mõned võimalused murega toimetulemiseks?
◻ Kuidas võivad alandlikkus ja kannatlikkus aidata muret leevendada?
◻ Miks on murega toimetulemiseks väga tähtis kõhklematult Jehoovale loota?
◻ Miks me peaksime kõik oma mure alati Jehoova peale heitma?
[Pilt lk 24]
Kas sa tead, miks Jeesus ütles: „Ärge olge mures”?