Jehoova võib sind vägevaks teha
„Tema annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu!” — JESAJA 40:29.
1., 2. Millised tõendid on olemas selle kohta, et Jehoova on vägev rammult?
JEHOOVA on Jumal, kes on „vägev rammult”. Jumala füüsilise loomistöö suurejoonelisuses võime näha tõendeid nii tema „igavese väe kui jumaliku olemise” kohta. Need, kes keelduvad nägemast tõendeid, mis kinnitavad, et tema on Looja, ei saa endid mitte millegagi vabandada. — Laul 147:5; Roomlastele 1:19, 20.
2 Mida enam teadlased uurivad universumit, kus on loendamatul hulgal galaktikaid, mis ulatuvad sadade miljonite valgusaastate kaugusele, seda ilmsemaks saab Jehoova vägi. Heida pimedal, kuid selgel ööl pilk taevalaotusse ja vaata, kas sul ei teki samasugune tunne nagu laulikul: „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?” (Laul 8:4, 5) Ja kui hästi on Jehoova küll hoolitsenud meie, inimeste eest! Ta andis esimesele mehele ja naisele kauni maise kodu. Isegi selle mullapinnal oli vägi — kasvatada taimi, mis andsid tervislikku, saastamata toitu. Tänu sellele Jumala väe ilmingule saavad ka inimesed ja loomad oma füüsilise väe. — 1. Moosese 1:12; 4:12; 1. Saamueli 28:22.
3. Kus ilmneb Jumala vägi lisaks füüsilisele universumile?
3 Lisaks taevalaotuse kütkestavusele ning maakera taimestiku ja loomastiku veetlevusele avaldub selles kõiges ka Jumala vägi. Apostel Paulus kirjutas: „Tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates.” (Roomlastele 1:20) Kuid tema väe kohta on olemas ka üks teine tõend, mis väärib meie tähelepanu ja hindamist. Sa ehk küsid: „Kus võiks Jumala vägi veel selgemini ilmneda kui mitte universumis?” Vastus on: Jeesuses Kristuses. Tegelikult ütles apostel Paulus inspiratsiooni all, et postile löödud Kristus on „Jumala vägi ja Jumala tarkus”. (1. Korintlastele 1:24) „Kuidas nii?” võid sa küsida. „Ja kuidas on see seotud minu praeguse eluga?”
Vägi, mis avaldub Tema Poja kaudu
4. Kuidas ilmnes Jumala vägi seoses tema Pojaga?
4 Jumala vägi ilmnes esmakordselt siis, kui ta lõi oma näo järgi oma ainusündinud Poja. See vaimne Poeg teenis Jehoovat „meister-töötegijana”, kasutades kõige loomisel Jumala külluslikku väge. (Õpetussõnad 8:22, 30, NW) Paulus kirjutas oma kristlikele vendadele Kolossas: „Tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, . . . kõik on loodud tema läbi ja temasse.” — Koloslastele 1:15, 16.
5.—7. a) Kuidas olid inimesed minevikus seotud Jumala väe ilmingutega? b) Mis alust on uskuda, et tänapäeval võib Jumala vägi ilmneda kristlastes?
5 Meie oleme osa kõigest, ’mis on loodud maa peal’. Kas võiks siis Jumala vägi ilmneda ka meis, inimestes? Kogu selle aja kestel, mil Jehoova on tegelnud ebatäiuslike inimestega, on ta andnud oma sulastele aeg-ajalt erakordse väe, et aidata neil Tema eesmärke teostada. Mooses teadis, et üldiselt elavad ebatäiuslikud inimesed 70 kuni 80 aastat. (Laul 90:10) Aga kuidas oli lugu Moosese endaga? Tema elas 120-aastaseks, kusjuures „ta silm ei olnud tuhmunud ega ramm raugenud”. (5. Moosese 34:7) See ei tähenda, et Jumal võimaldab kõigil oma sulastel nii kaua elada või nii tarmukaks jääda, kuid see tõestab, et Jehoova võib inimestele väge anda.
6 Veel näitab Jumala võimet inimestele väge anda see, kuidas ta tegeles Aabrahami naisega. „Saara [sai] rammu soo rajamiseks ja pealegi üle oma ea, sellepärast et ta pidas ustavaks teda, kes tõotuse oli andnud.” Või pane tähele, millise väe andis Jumal Iisraeli kohtumõistjatele ja teistelegi, „Giideonile ja Baarakile ja Simsonile ja Jeftale ja Taavetile ja Saamuelile ja prohvetitele, kes . . . said nõtrusest tugevaks”. — Heebrealastele 11:11, 32—34.
7 Selline vägi võib hakata tegutsema ka meis. Muidugi mõista ei või me praegu loota, et saame ime läbi järglasi või teeme samasuguseid vägitegusid kui Simson. Aga sellegipoolest me võime olla vägevad, nagu ka Paulus ütles tavalistele inimestele Kolossas. Tõepoolest, Paulus kirjutas samasugustele meestele, naistele ja lastele, nagu me neid nüüdisaja kogudustes näeme, ning ta ütles, et nad tehakse „vägevaks kõige väega”. — Koloslastele 1:11.
8., 9. Kuidas ilmnes Jehoova vägi meietaoliste inimeste juures esimesel sajandil?
8 Jeesuse maise teenistuse ajal näitas Jehoova selgelt, et Tema vägi tegutseb Poja kaudu. Näiteks kui rahvahulgad kord Kapernaumas Jeesuse juurde kogunesid, „[oli] Issanda vägi seal selleks, et Jeesus terveks teeks”. — Luuka 5:17.
9 Pärast ülestõusmist kinnitas Jeesus oma järelkäijatele, et nad ’saavad Püha Vaimu väe, kes tuleb nende peale’. (Apostlite teod 1:8) Kui õige see küll oli! Üks ajaloolane annab teada, mis juhtus mõni päev pärast nelipühi aastal 33 m.a.j.: „Apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist.” (Apostlite teod 4:33) Ka Paulus oli üks neist, kellele anti väge selle Jumala poolt määratud töö tegemiseks. Pärast seda, kui Paulus oli usule pöördunud ja oma nägemise tagasi saanud, „läks [ta] järjest vägevamaks ja ajas juudid, kes Damaskuses elasid, kihama ning tõestas, et Jeesus on Kristus”. — Apostlite teod 9:22.
10. Kuidas aitas Jumala vägi Paulust?
10 Kindlasti vajas Paulus erakordset väge, kui mõtleme, millist vaimset ja hingelist vastupidavust on vaja selleks, et sooritada kolm tuhandete kilomeetrite pikkust misjonireisi. Samuti talus ta igasuguseid raskusi, kui teda vangistati ning ta pidi seisma silmitsi märtrisurmaga. Kuidas ta seda suutis? Ta vastas: „Issand seisis minu kõrval ja tegi mu vägevaks, et sõna kuulutamine saaks minu läbi toimetatud täielikult.” — 2. Timoteosele 4:6—8; 4:17, UT; 2. Korintlastele 11:23—27.
11. Millisest lootusest rääkis Paulus oma kaassulastele Kolossas seoses Jumala väega?
11 Niisiis pole sugugi üllatav, et kui Paulus kirjutas oma Kolossa „vendadele Kristuses”, kinnitas ta neile, et nad võivad ’saada vägevaks kõige väega [Jehoova] au vägevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga’. (Koloslastele 1:2, 11) Kuigi need sõnad olid mõeldud eelkõige võitud kristlastele, võivad Pauluse kirjast saada palju kasu kõik, kes käivad Kristuse jälgedes.
Nad said väge Kolossas
12., 13. Milline on koloslastele kirjutatud kirja eellugu, ja millist vastukaja sellele tõenäoliselt avaldati?
12 Kolossa kogudus moodustati Rooma aasiaprovintsis tõenäoliselt ustava kristlase Epafrase kuulutustöö tulemusel. Näib, et kui Epafras sai kuulda, et Paulus umbes 58. aastal m.a.j. Roomas vangistati, otsustas ta apostlit külastada ning julgustada teda heade uudistega Kolossa vendade armastusest ja vankumatusest. Tõenäoliselt andis Epafras ustavalt teada ka mõningatest probleemidest, mis Kolossa koguduses lahendamist vajasid. Paulus omakorda tundis vajadust kirjutada sellele kogudusele julgustus- ja manitsuskiri. Ka sind võib selle kirja 1. peatükk märkimisväärselt julgustada, kuna see näitab, kuidas Jehoova võib oma sulastele väge anda.
13 Võib ette kujutada, mida Kolossa vennad ja õed tunda võisid, kui Paulus nimetas neid „ustavateks vendadeks Kristuses” (UT). Nad olid väärt, et neid kiidetaks nende ’armastuse eest kõigi pühade vastu’ ja selle eest, et nad ’kandsid evangeeliumi vilja’ alates ajast, mil nad said kristlasteks! Kas saab neidsamu väljendeid kasutada ka meie koguduse ja meist igaühe kohta? — Koloslastele 1:1—8.
14. Mida Paulus koloslastele soovis?
14 Kuuldud uudised liigutasid Paulust niivõrd, et ta ütles koloslastele, et ta ei ole lakanud nende eest palvetamast ega palumast, et neid ’täidetaks Jumala tahtmise taipamisega [„täpse tundmisega”, NW] kõiges tarkuses ja vaimses mõistmises, et nad käiksid Issanda [„Jehoova”, NW] vääriliselt’ (UT). Ta palus, et nad ’kannaksid vilja kõiges heas töös ning kasvaksid Jumala tunnetuses ja saaksid vägevaks kõige väega tema au vägevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga’. — Koloslastele 1:9—11.
Ka tänapäeval saadakse väge
15. Kuidas ka meie saame ilmutada sellist hoiakut, mida peegeldab Pauluse kiri koloslastele?
15 Millist head eeskuju Paulus meile küll andis! Et meie vennad suudaksid kõikjal üle kogu maakera kannatustes vastu pidada ja oma rõõmu säilitada, vajavad nad meie palveid. Nagu Paulus, nii peaksime ka meie olema oma palvetes konkreetsed, kui saame teada, et teises koguduses või teisel maal on meie vennad raskustesse sattunud. Võib juhtuda, et mõnda meie lähedal asuvat kogudust tabab mingisugune loodusõnnetus või satub see vaimsetesse raskustesse. Või tuleb meie vendadel vastu pidada mõnel maal, mida laastab kodusõda või suguharudevaheline verevalamine. Me peaksime oma palvetes paluma, et Jumal aitaks meie vendadel ’käia Jehoova vääriliselt’, kanda ikka vastu pidades Kuningriigi vilja ja kasvada tundmises. Sel viisil saavad Jumala sulased tema vaimu väe, mis teeb nad „vägevaks kõige väega”. Sa võid olla kindel, et sinu Isa kuuleb sind ja vastab sulle. — 1. Johannese 5:14, 15.
16., 17. a) Mille eest me peaksime tänulikud olema, nagu kirjutas Paulus? b) Mis mõttes on Jumala rahvas pääsenud ja andeks saanud?
16 Paulus kirjutas koloslastele, et nad peaksid ’tänama Isa, kes neid on teinud kõlbavaks osa saama püha rahva pärandist valguses’. Tänagem siis meiegi oma taevast Isa selle koha eest, mis meil on tema korralduses — olgu see siis tema Kuningriigi taevases või maises valdkonnas. Kuidas tegi Jumal ebatäiuslikud inimesed enda silmis kõlbavaks? Paulus kirjutas oma võitud vendadele: „[Jumal] on [meid] päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki. Temas on meil lunastus, pattude andekssaamine.” — Koloslastele 1:12—14.
17 Ükskõik kas meie lootus on taevane või maine, me täname iga päev Jumalat selle eest, et usk Jehoova kalli Poja hinnalisse lunastusohvri-korraldusse on meil võimaldanud sellest kurjast pimedusesüsteemist pääseda. (Matteuse 20:28) Vaimuga võitud kristlased on saanud kasu lunastusest, mida rakendatakse nende puhul erilisel viisil, nii et neid võidakse ’asetada Jumala armsa Poja riiki’. (Luuka 22:20, 29, 30) Kuid ka „teised lambad” saavad lunastusest juba praegu kasu. (Johannese 10:16) Nad võivad Jumalalt andeks saada ja seeläbi tema sõpradena tema ees õiglases seisundis olla. Praegusel lõpuajal kuulutavad nad suureulatuslikult „seda kuningriigi evangeeliumi”. (Matteuse 24:14) Lisaks sellele on neil imetore lootus saada Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse lõpuks täiesti õiglaseks ja füüsiliselt täiuslikuks. Kui sa loed Ilmutuse 7:13—17 toodud kirjeldust, kas ei ole sa siis nõus, et see on tõend pääsemisest ja õnnistustest.
18. Millist kirjas koloslastele mainitud lepitust on Jumal ikka veel teostamas?
18 Pauluse kiri aitab meil mõista, kui palju me võlgneme suurimale inimesele, kes kunagi on elanud. Mida saatis Jumal korda Kristuse kaudu? ’Tehes rahu ristivere läbi, lepitas [ta] tema läbi enese poole kõik, niihästi selle, mis on maa peal, kui ka selle, mis on taevas.’ Jumala eesmärk on kogu loodu enesega uuesti täielikku kooskõlla tuua, nii nagu see oli Eedenis enne vastuhakku. Tema, keda kasutati kõigi asjade loomisel, ongi see, keda nüüd kasutatakse selle lepituse teostamisel. — Koloslastele 1:20.
Mis eesmärgil väge antakse?
19., 20. Millest sõltub see, kas me oleme pühad ja veatud?
19 Kui me oleme Jumalaga lepitatud, langevad meie õlule kohustused. Kord me olime patustajad ja Jumalast võõrdunud. Kuid nüüd, mil me usume Jeesuse ohvrisse ega ole enam mõtlemise poolest kurjades tegudes, oleme üldjoontes ’pühas ja veatus’ seisundis ’laitmatud Jumala ees’. (Koloslastele 1:21, 22, UT) Mõelda vaid, nii nagu Jumalal ei olnud häbi oma vanal ajal elanud ustavate tunnistajate pärast, nii ei ole tal ka häbi lasta ennast nimetada meie Jumalaks. (Heebrealastele 11:16) Tänapäeval ei saa mitte keegi süüdistada meid ei selles, et me oleme tema ülikuulsat nime vääritult kandnud, ega ka selles, et me oleme kartnud seda nime kuulutada maa äärteni!
20 Kuid pane tähele, millise hoiatuse Paulus lisas Koloslastele 1:23: „Kui te aga jääte ususse hästi rajatuina ja kindlaina ega lase endid ära pöörata evangeeliumi lootusest, mida te olete kuulnud ja mis on kuulutatud kõigele loodule taeva all.” Sellest, kas me jääme Jehoovale ustavaks ja käime tema armsa Poja jälgedes, sõltub väga palju. Jehoova ja Jeesus on teinud meie heaks tõesti palju! Ilmutagem oma armastust nende vastu, järgides Pauluse nõuannet.
21. Mis põhjusel me võime olla tänapäeval ülirõõmsad?
21 Kolossa kristlased olid kindlasti ülirõõmsad, kui nad said teada, et ’evangeeliumi, mida nad olid kuulnud’, on juba „kuulutatud kõigele loodule taeva all”. Tänapäeval on veelgi erutavam kuulda, kui ulatuslikult kuulutavad Kuningriigi evangeeliumi rohkem kui neli ja pool miljonit Jehoova tunnistajat rohkem kui 230 maal. Igal aastal lepitatakse Jumalaga peaaegu 300000 inimest kõigist rahvastest! — Matteuse 24:14; 28:19, 20.
22. Mida võib Jumal meie heaks teha isegi siis, kui meile saavad osaks kannatused?
22 Kuigi ajal, mil Paulus kirjutas selle kirja koloslastele, oli ta arvatavasti vanglaseinte vahel, ei hädaldanud ta oma elukäigu pärast mitte mingil kombel. Ta ütles hoopis: „Nüüd ma olen rõõmus oma kannatamistes teie pärast.” Paulus teadis, mida tähendab „täielikult vastu pidada ja olla pikameelne rõõmuga”. (Koloslastele 1:11, NW; 1:24) Kuid ta teadis ka, et ta ei tulnud sellega toime omal jõul. Jehoova tegi ta vägevaks! Täpselt samuti on see ka tänapäeval. Tuhanded tunnistajad, keda on vangistatud ja taga kiusatud, ei ole kaotanud rõõmu, mida annab neile Jehoova teenimine. Pigem on nad hakanud mõistma, kui õiged on Jumala sõnad, mis on kirjas Jesaja 40:29—31: „Tema annab väsinule rammu . . . Kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu.”
23., 24. Mis on see püha saladus, millest räägitakse Koloslastele 1:26?
23 Kristusele keskenduva hea sõnumi teenistus tähendas Paulusele väga palju. Kuna ta tahtis, et ka teised mõistaksid, kui tähtis roll on Kristusel Jumala eesmärgis, nimetas ta seda „[„pühaks”, NW] saladuseks, mis oli varjul endiste ajastute ja sugupõlvede eest”. Kuid see ei pidanud igavesti saladuseks jääma. Paulus lisas: „Nüüd on [see] avalikuks tehtud tema pühadele.” (Koloslastele 1:26) Kui Eedenis puhkes vastuhakk, andis Jehoova tõotuse, et tuleb midagi paremat, kui ta ennustas, et ’naise seeme purustab mao pea’. (1. Moosese 3:15) Mida see tähendas? Tervete sugupõlvede ja tervete sajandite kestel jäi see saladuseks. Siis tuli Jeesus, kes „on toonud valge ette elu ja kadumatu põlve evangeeliumi kaudu”. — 2. Timoteosele 1:10.
24 Tõepoolest, „püha saladus” keskendub Kristusele ja Messia Kuningriigile. Kui Paulus mainis „kõike, mis on taevastes”, viitas ta neile, kes hakkavad koos Kristusega Kuningriigis valitsema. Nemad aitavad tuua kirjeldamatuid õnnistusi kõigele, „mis on maa peal”, neile, kes saavad elada igaveses paradiisis. Nüüd võid sa mõista, kui kohane oli Paulusel rääkida „selle [„püha”, NW] saladuse auhiilguse rikkusest”. — Koloslastele 1:20, 27.
25. Milline peaks olema meie hoiak praegu, nagu näitab Koloslastele 1:29?
25 Paulus ootas igatsusega oma kohta selles Kuningriigis. Ta mõistis, et see ei ole midagi sellist, mida ta võiks lihtsalt käed rüpes istudes oodata. „Minagi näen vaeva ja võitlen tema tarmu mööda, mis on minus vägevasti tegev.” (Koloslastele 1:29) Pane tähele, et Jehoova tegi Kristuse kaudu Pauluse vägevaks, et viimane osaleks täiel määral elupäästvas teenistuses. Jehoova võib sedasama teha ka meiega tänapäeval. Kuid me peame endalt küsima: kas mul on samasugune evangeeliumikuulutamise vaim nagu siis, kui ma tõe teada sain? Kuidas sa sellele vastad? Mis võib aidata meil kõigil pidevalt ’näha vaeva ja võidelda Jehoova tarmu tegutsemist mööda’? Just sellest järgmine artikkel räägibki.
Kas sa panid tähele?
◻ Miks me võime olla kindlad, et Jehoova võib ilmutada oma väge inimeste kasuks?
◻ Milline on nende Pauluse sõnade eellugu, mis leiduvad Koloslaste kirja 1. peatükis?
◻ Kuidas teostab Jumal lepituse, millest räägitakse Koloslastele 1:20?
◻ Mida võib Jumal oma väega meie kaudu korda saata?
[Kaart/pilt lk 8]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
KOLOSSA