Kogunesid need, kes kardavad Jumalat
„KÕIKJAL igatsevad inimesed vabaneda kartusest — vägivallakartusest, kartusest kaotada töökoht, kartusest raskesti haigeks jääda. Meiegi igatseme sedasama. . . . Miks siis nüüd rääkida sellest, kuidas kartust arendada?” Sellise huviäratava küsimuse esitasid võtmekõne pidanud vennad kõigil „Jumalakartuse” piirkonnakonventidel, mis algasid 1994. aasta juunikuust.
Miljonid kohalolijad — kõigepealt Põhja-Ameerikas, seejärel Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja meresaartel — olid innukalt valmis õppima, kuidas seesugust kartust endas arendada. Miks? Kuna see, kas me saame osa nendest õnnistustest, mis Jehooval on varuks oma rahva jaoks, sõltub sellest, kas meis on jumalakartust. Konvendilolijad tulid kokku just selleks, et saada teadmisi jumalakartuse kohta, ja kolmepäevase programmi kestel said nad sellest väga tähtsast kristlikust omadusest palju teada.
„Karda Jumalat ja pea tema käske”
See oli esimese konvendipäeva teema, mis põhines Koguja 12:13 sõnadel. Mida üldse tähendab karta Jumalat? Programmi kõige esimeses osas selgitas konvendijuhataja, et jumalakartus peegeldab aukartust ja sügavat lugupidamist Jehoova vastu ning ka mõistlikku kartust teda pahandada. Selline jumalakartus ei ole haiguslik nähtus; see on tervisele kasulik ja õige.
Kuidas võib see tervisele kasuks tulev kartus meile kasulik olla? Järgmine kõne teemal „Ära väsi ega anna alla” selgitas, et jumalakartus ajendab meid pidama Jumala käske rõõmuga. Koos armastusega Jumala ja ligimese vastu täidab taoline kartus meid vaimse energiaga. Tõepoolest, jumalakartus võib aidata meil vältida igavese elu võidujooksus tempo aeglustamist.
Pärast seda olid kavas intervjuud, kus toodi elust näiteid selle kohta, et jumalakartus võib meile jõudu anda. Intervjueeritavad rääkisid, kuidas aupaklik jumalakartus mõjutab neid jätkama oma teenistust, hoolimata apaatiast, ükskõiksusest või tagakiusamisest, ja aitab neil isegi rasketele isiklikele katsumustele vaatamata vastu pidada.
Kuid miks mõningad inimesed kardavad Jumalat, teised aga mitte? Võtmekõnes „Arendagem jumalakartust ja saagem sellest kasu” selgitas kõnepidaja, et tekstis Jeremija 32:37—39 tõotas Jehoova, et ta annab oma rahvale jumalakartliku südame. Jehoova istutab jumalakartuse meie südamesse. Kuidas? Oma püha vaimu ja oma inspireeritud Sõna Piibli abil. Kuid on selge, et me peame tegema tõsiseid pingutusi, et uurida Jumala Sõna ja kasutada täielikult ära need paljud vaimsed korraldused, mida ta on teinud. Nende hulka kuuluvad ka meie konvendid ja koguduse koosolekud, mis aitavad meil õppida teda kartma.
Pärastlõunane programm algas manitsusega loota Jehoova ja tema Sõna peale. Sellele järgnes arutelu tähtsaimate viiside üle, kuidas Kuningriik peaks mõjutama meie elu kristlastena.
Siis esitati selle konvendi kolmest kõnesarjast esimene. Selle kõnesarja teemaks oli „Jumalakartus ajendab meid täitma Jumala nõudeid”, mis keskendas tähelepanu perekonnale. Järgnevalt toome mõned näited Pühakirjal põhinevatest — ja ka praktilistest — nõuannetest, mida seal pakuti.
□ Abielumeestele: Jumalakartus peaks ajendama meest armastama oma naist nii nagu iseenese ihu. (Efeslastele 5:28, 29) Mees ei vigasta tahtlikult oma ihu, ei häbista ennast oma sõprade ees ega räägi omaenda puudustest halvustavalt. Niisiis peaks mees kohtlema oma naist samasuguse väärikuse ja lugupidamisega, mida ta iseendalegi osutab.
□ Abielunaistele: Jeesuse jumalakartus ajendas teda ’alati tegema, mis on Jumala meelt mööda’. (Johannese 8:29) Abielunaised peaksid võtma sellise hea vaimu eeskujuks oma mehe kohtlemisel.
□ Lapsevanematele: Kristlikud lapsevanemad võivad ilmutada jumalakartust sellega, et võtavad oma vanemlikke kohustusi tõsiselt, suhtudes oma lastesse kui Jehoovalt saadud pärandisse. (Laul 127:3) Vanemate peamine eesmärk peaks olema kasvatada oma lapsi nii, et neist saaksid tõelised kristlased.
□ Lastele: Jehoova õpetab lapsi kuulama oma „vanemate sõna Issandas”. (Efeslastele 6:1) Järelikult on oma vanematele kuuletumine sama tähtis kui Jumalale kuuletumine.
Selle päeva viimane kõne oli väga liigutav, sest see käsitles sügavaid tundeid, mida me kõik kogeme, kui kaotame surma läbi mõne lähedase inimese. Aga kõne keskpaiku valmistati meile üllatus. Kõnepidaja rõõmustas kuulajaskonda, teatades, et on ilmunud uus brošüür Kui sureb armastatud inimene. See 32-leheküljeline neljavärvitrükis väljaanne räägib paljust, mis võib aidata leinajatel mõista lähedase inimese surma järel tekkivaid tundeid ja seda, kuidas nendega toime tulla. Kas sina oled kunagi olnud olukorras, kus sa ei tea, mida leinavale inimesele öelda? Selle brošüüri üks osa käsitleb seda, kuidas me võime leinajaid aidata. Seda kõnet kuulates mõtlesid paljud kuulajaskonna hulgast nendele, kes võiksid sellest uuest brošüürist abi saada.
’Soorita püha teenistust jumalakartuse ja aukartusega’
See oli teise päeva teema, mis põhines tekstil Heebrealastele 12:28 (NW). Ennelõunase programmi jooksul esitati teine kõnesari „Kogudused, kes käivad Jehoova kartuses”. Esimene osa puudutas koosolekutel käimist. See, et me käime koosolekutel, näitab meie lugupidamist Jumala ja tema vaimsete korralduste vastu. Kohalolemisega me näitame, et kardame tema nime ja oleme valmis innukalt täitma tema tahet. (Heebrealastele 10:24, 25) Teine kõneleja rääkis, et selleks, et kogudus tervikuna saaks Jehoova kartuses käia, peab iga liige hea käitumise säilitamiseks oma osa andma. Viimane kõneleja rääkis kõigi kristlaste eesõigusest ja kohustusest — kuulutada lakkamatult head sõnumit. Kui kaua me veel kuulutame? Niikaua, kui Jehoova ütleb, et nüüd on küllalt. — Jesaja 6:11.
Järgmise kõne teemaks oli „Rõõm Jehoovast on teile kindluseks”, mida nüüd käesoleva ajakirja uurimisartiklites käsitletakse. (Nehemja 8:10) Miks on Jehoova rahvas rõõmus? Kõneleja esitas terve rea põhjusi. Üks väga tähelepanuväärne neist on see, et lähedased suhted Jumalaga teevad meid kõige rõõmsamaks rahvaks kogu maa peal. Kõneleja tuletas konvendilolijatele meelde, et meil on imeline eesõigus olla rahva hulgas, kelle Jehoova on tõmmanud Jeesuse Kristuse juurde. (Johannese 6:44) Milline võimas rõõmu põhjus see küll on!
Kõigi konventide kõrgpunktiks on ristimine, ja ka „Jumalakartuse” konvendid polnud selles suhtes erand. Kõnes pealkirjaga „Pühendumine ja ristimine Jehoova kartuses” rääkis kõneleja sellest, et kõigil ristitutel on neli isiklikku kohustust: 1) me peame uurima Jumala Sõna väljaannete abil, mis aitavad meil seda mõista ja ellu rakendada; 2) me peame palvetama; 3) me peame käima koguduse koosolekutel, et olla ühenduses kaasusklikega ja 4) me peame andma tunnistust Jehoova nimest ja Kuningriigist.
Laupäeva pärastlõunane programm algas julgustava teemaga „Rahvas, keda Jehoova ei hülga”. Kolmkümmend viis sajandit tagasi, kui Iisraeli rahval olid rasked ajad, andis Jehoova Moosese kaudu tõotuse, öeldes: „Jehoova, su Jumal . . . ei lahku sinust ega jäta sind maha!” (5. Moosese 31:6) Jehoova jäi sellele tõotusele ustavaks, kaitstes iisraellasi, kui need sisenesid Tõotatud Maale ja võtsid selle oma valdusse. Kui ka meie peaksime tänapäeval kohtama raskeid katsumusi, võime olla täiesti kindlad, et Jehoova ei hülga meid, kui hoiame tema ligi ja järgime tema Sõnas leiduvaid nõuandeid.
Kuidas sa võid Piibli lugemisest rõõmu tunda? Kõnes „Loe Jumala Sõna Püha Piiblit iga päev” soovitas kõnepidaja lugeda Piiblit sooviga saada uusi teadmisi, esitades endale järgmisi küsimusi: mida see jutustus õpetab mulle Jehoova omaduste ja teede kohta? Kuidas ma saaksin selles suhtes rohkem Jehoova sarnane olla? Sel viisil Piibli lugemine on rõõmustav ja tasutoov kogemus.
Järgnevalt paelus tähelepanu programmi kolmas kõnesari „Korraldused, mis on abiks neile, kes kardavad Jehoovat”. Jehoova ei tee ehk tänapäeval oma sulaste kasuks imesid, kuid ta tuleb kindlasti appi neile, kes teda kardavad. (2. Peetruse 2:9) See kõnesari käsitles nelja korraldust, mis Jehoova on teinud selleks, et meid neil kriitilistel aegadel aidata: 1) Oma vaimuga teeb Jehoova meid võimeliseks tegema töid, mis nõuavad palju rohkem jõudu, kui meil endil seda on. 2) Oma Sõna kaudu annab ta meile nõu ja juhatust. 3) Lunastuse kaudu tagab ta meile puhta südametunnistuse. 4) Oma organisatsiooni kaudu, kaasa arvatud kogudusevanemad, juhib ja kaitseb ta meid. (Luuka 11:13; Efeslastele 1:7; 2. Timoteosele 3:16; Heebrealastele 13:17) Kui me kasutame need korraldused täielikult ära, suudame vastu pidada ja saada seega Jehoova heakskiidu osaliseks.
Laupäeva pärastlõunal oli viimase kõne pealkiri „Jehoova kardetav päev on lähedal”, mis põhines Malakia prohvetiennustusel. Kardetavaid päevi on olnud ka minevikus, näiteks siis, kui 70. aastal m.a.j. viidi täide kohtuotsus Jeruusalemma üle. Kuid kõige kardetavam päev, mida inimkond kunagi on näinud, tuleb siis, kui saabub Jehoova päev, mil ’makstakse kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile’. (2. Tessalooniklastele 1:6—8) Kas see toimub varsti? Kõnepidaja ütles: „Lõpp on lähedal! Jehoova teab seda päeva ja tundi. Ta ei muuda oma ajakava. Meid innustatakse kannatlikult vastu pidama.”
Raske uskuda, kuid kaks konvendipäeva oligi juba möödunud. Aga mida toob viimane päev?
„Kartke Jumalat ja andke temale austust”
Kolmanda päeva juhtteksti aluseks oli Ilmutuse 14:7. Ennelõunases programmis oli rida kõnesid, mis rõhutasid mõningaid õpetusi, mille poolest Jehoova tunnistajad erinevad kõigist teistest religioossetest organisatsioonidest.
Kõnes „Tuleb õiglaste ülestõusmine” esitas kõneleja huvitava küsimuse: „Millal äratatakse selle tuhandeaastase Kohtupäeva jooksul üles need, kes neil Saatana asjadesüsteemi viimastel aastatel ustavana surid?” Milline oli tema vastus? „Piibel seda ei ütle,” selgitas kõnepidaja. „Kuid kas ei oleks loogiline arvata, et need, kes surevad meie päevil, äratatakse üles üsna Kohtupäeva alguses, et nad võiksid osaleda koos Harmagedoonis ellu jäänud suure rahvahulgaga hiiglaslikus haridustöös, mis peab läbi viidama Kohtupäeva kestel? See on tõepoolest loogiline!” Kas on ka neid, kes elavad Harmagedooni üle? Kindlasti on. Järgmises kõnes teemal „Nad jäävad ellu suures viletsuses” toodi selgelt esile Piibli õpetused ja näited, mis meid selles veenavad.
Jehoova tunnistajad on juba kaua mõistnud, et Piibel räägib kahest tulevikulootusest — igavesest elust paradiisliku maa peal lugematutele miljonitele inimestele, ning surematust elust taevas piiratud hulgale inimestele, kes valitsevad koos Kristusega tema Kuningriigis. Taevast lootust käsitleti kõnes „Ära karda, väike kari”. (Luuka 12:32, NW) Pidades silmas maailma praegust olukorda, peab väike kari olema kartmatu; igaühel neist tuleb pidada vastu kuni lõpuni. (Luuka 21:19) Kõnepidaja ütles: „Oma kartmatusega julgustavad nad ka neid, kes kuuluvad suurde rahvahulka. Nemadki peaksid arendama kartmatut hoiakut, oodates vabanemist sel suurimal hädaajal, mis maakeral kunagi on olnud.”
Ennelõunase programmi lõpus vaatasid saalisolijad rõõmuga Piiblil põhinevat draamat Valik, mille ees sa seisad. Nii Joosua kui ka prohvet Eelija päevil olid iisraellased teelahkmel. Nad pidid tegema valiku. Eelija ütles: „Kui kaua te lonkate kahe karguga [„kahe eri arvamuse vahel”, NW]? Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” (1. Kuningate 18:21) Tänapäeval on inimkond samuti teelahkmel. Praegu ei ole aeg longata kahe eri arvamuse vahel. Milline on õige valik? See, mille tegi ka Joosua vanal ajal. Ta ütles: „Mina ja mu pere, meie teenime Jehoovat!” — Joosua 24:15.
Ootamatult oligi kätte jõudnud pühapäeva pärastlõuna ja aeg kuulata avalikku kõnet pealkirjaga „Miks me peaksime praegu tõelist Jumalat kartma”. Kogu inimkonnale esitatakse Ilmutuse 14:6, 7 sõnades üleskutse: „Kartke Jumalat ja andke temale austust.” Miks on just praegu nii tungiv vajadus karta Jumalat? Sest, nagu see kirjakoht jätkab, „on tulnud tema kohtutund”. Jehoova teeb praegusele ebapuhtale, mässulisele asjadesüsteemile lõpu oma Poja kaudu, kes on nüüd seatud kuningaks Jumala taevase Kuningriigi troonil. Kõnepidaja selgitas, et see on ainus viis tuua kergendust neile, kes kardavad Jumalat, ning ka päästa ja säilitada meie maine kodu. Kuna nüüd on käes selle asjadesüsteemi viimsed päevad, on väga tähtis, et me just praegu kardaksime tõelist Jumalat!
Pärast antud nädalaks ettenähtud Vahitorni õppetüki kokkuvõtet tuli lavale viimane kõneleja. Ta rääkis, et selle konvendiprogrammi tulemusena on jumalakartus omandanud konvendilviibijate jaoks sügavama tähenduse. Ta rõhutas seda mitmekülgset kasu, mida saavad need, kes kardavad Jumalat. Kõnepidaja tegi teatavaks, et ilmub uus video — United by Divine Teaching (Neid ühendab Jumala õpetus). See toob välja 1993. ja 1994. aastal peetud rahvusvaheliste „Jumala õpetuse” konventide ainulaadsed tahud. Kui kõne hakkas lõppema, oli paljudel mõttes küsimus: „Mida on oodata järgmisel aastal?” Paljudes paikades on oodata kolmepäevaseid piirkonnakonvente.
Lõpetuseks viitas kõneleja tekstile Malakia 3:16, kus öeldakse: „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” Inimesed lahkusid konvendilt kindla otsusega austada Jehoova nime ja teenida teda jumalakartusega.
[Pilt lk 24]
Ristimiskandidaatidel tuleb edaspidigi ilmutada jumalakartust
[Pilt lk 25]
Draama „Valik, mille ees sa seisad” näitas kohalolijatele mõjusalt, et Jehoovat on vaja teenida otsusekindlalt
[Pilt lk 26]
Konvendilolijatel oli rõõm saada uus brošüür „Kui sureb armastatud inimene”