Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • w95 15/4 lk 26-28
  • Mägi, mis „liigutab”

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Mägi, mis „liigutab”
  • Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1995
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Juba ammu palverännakupaigaks kuulutatud
  • Palverännaku erijooni
  • Miks nad mäkke tõusevad?
  • Nähtu liigutas meid
  • Kaotasin vanemad, leidsin Jumala
    Ärgake! 2001
  • Mäed — kes need päästab?
    Ärgake! 2005
  • Ainulaadne Matterhorn
    Ärgake! 1996
  • Kaljumägede akrobaadid
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1997
Veel
Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1995
w95 15/4 lk 26-28

Mägi, mis „liigutab”

IIRIMAA lääneosas paistab ümbritsevate mägede seast silma ainulaadne koonusekujuline Croagh Patrick. Iga aasta juulikuu viimasel pühapäeval mägi otsekui liigutaks end, kui tervelt 30000 inimest, kelle seas on nii noori kui vanu, iga-aastast palverännakut tehes selle tippu (765 meetri kõrgusele) tõuseb.

Sel päeval on kitsal, konarlikul ja paiguti ohtlikulgi jalgrajal palverändureid minemas ja tulemas. Tegelikult on viimane tõus (umbes 300 meetrit) eriti järsk ja pinnas koosneb peaaegu kogu ulatuses lahtistest kividest, mis teeb ronimise nii riskantseks kui ka kurnavaks.

Mõned ronivad paljajalu ja üksikud läbivad teatud vahemaa isegi põlvili. Juba ammustel aegadel algas selline palverännak ööpimeduses.

Miks on Croagh Patrick nii paljudele sedavõrd tähtis läbielamus?

Juba ammu palverännakupaigaks kuulutatud

Viienda sajandi algupoolel läkitas roomakatoliku kirik Patricku misjonipiiskopina Iirimaale. Tema peasihiks oli pöörata iirlased ristiusku, ning arvatakse, et aastail, mil ta selle rahva seas kuulutas ja töötas, rajas ta seal katoliku kirikule aluse.

Tema töö viis ta paljudesse paikadesse kogu maal. Sinna hulka kuulus ka Iirimaa lääneosa, kus ta mõningate allikate järgi veetis 40 päeva ja ööd ühe mäe tipus, mida tema järgi Croagh Patrickuks (tähendab „Patricku mäge”) hakati nimetama. Seal ta paastus ja palvetas oma missiooni edu nimel.

Aegade jooksul on loodud tema kangelastegudest arvukalt legende. Üks kuulsamaid neist pajatab, kuidas selle mäe otsas olles pagendas Patrick kõik Iirimaa maod.

Pärimuse järgi ehitas ta tippu väikese kiriku. Kuigi see ehitis on juba ammu kadunud, on esialgne vundament siiani olemas, ning see koht, nagu ka mägi, on olnud kaua aega palverännakupaigaks.

Palverännaku erijooni

Eakatele inimestele või neile, kes pole mägironimisega harjunud, on juba ainuüksi viiekilomeetrine retk ülesmäge ning elusalt ja tervelt allajõudmine iseenesest saavutus.

Piki rada on ohtlikumatesse paikadesse paigutatud kiirabibrigaadid, kes on valmis kõikvõimalike vigastuste korral abi osutama.

Rajal on kolm peatuspaika, kus palverändurid mitmesuguseid patukahetsusriitusi sooritavad. Teadetetahvlil mäkketõusu alguses on antud nende kohta põhjalik selgitus. — Vaata kasti.

Miks nad mäkke tõusevad?

Miks nii paljud selle vaevalise palverännaku ette võtavad? Miks lähevad mõned mäkke tõustes selliste äärmusteni?

Mõned usuvad, et kui nad palverännaku ajal palvetavad, võetakse nende isiklikes asjus esitatud palveid meelsamini kuulda. Teised teevad seda soovist mõni patt andeks saada. Kolmandad väljendavad sel teel oma tänu. Paljud lähevad kindlasti palverännakule selle sotsiaalset külge silmas pidades. Üks mõjukas isik märkis, et see on „ühisvaimu ja ühise armastuse väljendus”. Ka ütles ta, et Croagh Patrickule tõusmine „on neile omamoodi Püha Patricku jälgedes käimine ja selle tunnustamine, et nad võlgnevad temale oma usu”. Ta lisas, et kõige tähtsam on see, et mäkketõus on „teatud patukahetsusvorm, sest sellega seotud füüsilised pingutused on tõeline patukahetsusriitus. Aeglane tõus tippu on pikka aega kestev patukahetsuslik tegevus”.

Üks mees teatas uhkusega, et ta on 25 korda mäkke tõusnud! Tema sõnul tegi ta seda, et „veidi pattu kahetseda”! Üks teine mees selgitas lihtsalt: „Igal vaeval on oma kasu!”

Kuigi see ei ole kindel nõue, tõusevad paljud mäkke paljajalu. Miks nad seda teevad? Esiteks peavad nad maapinda „pühaks” ja võtavad seepärast kingad jalast. Teiseks on see kooskõlas nende eesmärgiga „veidi pattu kahetseda”. Sellest selgub ka, miks mõned sooritavad peatuspaikades patukahetsusriitusi isegi põlvili olles.

Nähtu liigutas meid

Aga kuidas on lugu siis, kui ei olda samamoodi religioosselt meelestatud nagu need palverändurid, kes ühel kindlal päeval mäkke tõusevad? Kui on hea ilm ja tugevad jalanõud, võib igal ajal mäkke ronida. Meie ei tõusnud mäkke päeval, mil palverändurite massid on tippu ronimas. Oma sagedastel puhkepausidel saime mõelda mäele ja mõjule, mida see nii paljudele on avaldanud. Kujutledes, kuidas tuhanded palverändurid vaevaga mäkke tõusevad ja mitmesuguseid patukahetsusriitusi sooritavad, kerkis vägisi küsimus: „Kas Jumal nõuab seda? Kas mäkketõusurituaal või teatud monumendi ümber kõndimine ja korduv palvete lugemine toob tõesti kedagi rohkem Jumala ligi?” Kuidas on siis lugu Matteuse 6:6, 7 toodud Jeesuse nõuandega palvete kordamise kohta?

Muidugi mõista ei roninud me mäkke religioosse elamuse saamiseks. Sellegipoolest tundsime end olevat rohkem Looja ligi, sest me võisime hinnata tema loomistööd, mägesid, mis kuuluvad maa imede hulka mistahes paigas. Tipus olles saime takistamatult nautida vaadet kaunile maastikule ja nägime isegi Atlandi ookeani rannikut. Meist ühel pool all kumasid lahes väikesed saared, mis moodustasid ereda kontrasti hambulise ja viljatu mägipiirkonnaga meist teisel pool.

Mõtlesime neile kolmele peatuspaigale. Meelde tulid Jeesuse sõnad, mis ta oma tõelistele järelkäijatele lausus: „Kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu.” — Matteuse 6:7.

Mõistsime, et ka see mägi on kujunenud osaks pärimusest, mis on sidunud tuhandeid inimesi vaevarikka rituaaliga. Mõtlesime sellele, milline kontrast see on vabadusega, millest rääkis apostel Johannes: „Me peame tema [Jumala] käske, ja tema käsud ei ole rasked!” — 1. Johannese 5:3.

Meie tundsime oma väljasõidust rõõmu, kaasa arvatud tõusust Croagh Patrickule. Nähtu liigutas meid niivõrd, et hakkasime veel rohkem igatsema aega, mil kogu inimkond saab vabaks mittepiiblilistest pärimustest ja võib kummardada maa armastavat Loojat „vaimus ja tões”. — Johannese 4:24.

[Kast lk 27]

Palverännaku peamisi erijooni

Iga palverändur, kes tõuseb mäetippu Püha Patricku päeval või antud nädala jooksul või mõnel muul ajal juunis, juulis, augustis ja septembris & PALVETAB KAS KABELIS SEES VÕI KABELI JUURES paavsti eestkoste eest, võib saada täieliku patukustutuse, tingimusel et ta läheb kas kohe mäetipus või siis antud nädala jooksul pihile ja armulauale.

TRADITSIOONILISED PEATUSPAIGAD

On kolm „peatuspaika”: 1) koonuse jalamil ehk Leacht Benaini juures, 2) tipus, 3) Roiling Muire juures, kui laskuda alla mäe Lecanvey [linna] poolsest küljest.

1. peatuspaik — LEACHT BENAIN

Palverändur kõnnib seitse korda ümber kivikuhila, lausudes 7 Meie Isa palvet, 7 Ave Mariat ja ühe usutunnistuse.

2. peatuspaik — MÄETIPP

a) Palverändur põlvitab ja lausub 7 Meie Isa palvet, 7 Ave Mariat ja ühe usutunnistuse

b) Palverändur palvetab kabeli juures paavsti eestkoste eest

c) Palverändur kõnnib 15 korda ümber kabeli, lausudes 15 Meie Isa palvet, 15 Ave Mariat ja ühe usutunnistuse

d) Palverändur kõnnib 7 korda ümber Leaba Phadraig’i [Patricku sängi], lausudes 7 Meie Isa palvet, 7 Ave Mariat ja ühe usutunnistuse

3. peatuspaik — ROILIG MUIRE

Palverändur kõnnib 7 korda ümber iga kivikuhila [neid on kolm], lausudes igaühe juures 7 Meie Isa palvet, 7 Ave Mariat ja ühe usutunnistuse, ja kõnnib lõpuks ümber kogu Roilig Muire tarastatud maa-ala, palvetades 7 korda.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga