Ees ootavad paremad ajad
„MEIE olukord on üks-null-üks,” lausub üks naine. „Minu puhul on asjad veelgi hullemad,” vastab ta sõbratar. „Minu olukord on null-null-üks.”
Mõnedes Lääne-Aafrika maades ei vaja selline vestlus mingit selgitamist. Inimene, kelle olukord on üks-null-üks, ei söö mitte kolm korda päevas (üks-üks-üks), vaid tal on võimalik süüa ainult kaks korda päevas — kord hommikul ja kord õhtul. Üks noormees, kelle olukord on null-null-üks, selgitab: „Ma söön üks kord päevas. Külmikusse varun vett. Õhtul enne voodisse minekut söön gari’t [maniokki]. Niimoodi olen oma olukorraga toime tulnud.”
Sellises viletsuses elab tänapäeval järjest rohkem inimesi. Hinnad tõusevad ja raha ostujõud väheneb.
Toidupuudus oli ette ennustatud
Kui Jumal andis apostel Johannesele mitmeid nägemusi, ennustas ta ka neid raskeid olukordi, millega paljud inimesed tänapäeval silmitsi seisavad. Toidupuudus pidi olema üks nendest. Johannes jutustab: „Näe: must hobune, ja tema seljas istujal olid kaalud käes.” (Ilmutuse 6:5) See kurjakuulutav hobune ja ratsanik kujutavad nälga — toitu on nii piiratud koguses, et seda jagatakse kaalu järgi.
Edasi ütleb apostel Johannes: „Ja ma kuulsin .. häält .. ütlevat: ’Mõõt nisu teenari eest ja kolm mõõtu otri teenari eest.’ ” Johannese päevil oli sõduri päevaseks toidunormiks mõõt nisu ning päevatöö eest maksti üks teenar. Seepärast tõlgib Richard Weymouthi piiblitõlge selle salmi järgmiselt: „Päevatasu leivapätsi eest ja päevatasu kolme odrapätsi eest.” — Ilmutuse 6:6.
Kui suur on tänapäeval päevapalk? Maailma rahvastikku käsitlev aruanne State of World Population, 1994 märgib: „Umbes 1,1 miljardit inimest, see on 30 protsenti arengumaade rahvastikust, peavad päevas toime tulema ligikaudu ühe dollariga.” Seega saavad maailmas elavad vaesed päevapalga eest osta umbes ühe pätsi leiba.”
Loomulikult pole see mingi üllatus nendele inimestele, kes on väga vaesed. „Leib!” hüüatas üks mees. „Kes siis saab leiba endale lubada! Praegusel ajal on leib piduroog!”
Irooniline küll, kuid toidupuudust ju pole. Vastavalt ÜRO andmetele on maailma toiduainete toodang viimase kümne aasta jooksul kasvanud 24 protsendi võrra, mis on suurem kui maailma rahvastiku arvu kasvuprotsent. Kuid sugugi mitte kõik ei saanud tunda rõõmu sellest toiduainete tootmise kasvust. Näiteks Aafrikas toiduainete tootmine hoopiski langes 5 protsendi võrra, samal ajal kui rahvastik suurenes 34 protsendi võrra. Seega, vaatamata sellele, et maailmas üldiselt on toitu rohkesti, on paljudes maades ikkagi toiduainete puudus.
Toiduainete puuduse korral tõusevad hinnad. Töökohtade nappuse, madalate palkade ja inflatsiooni kasvu tõttu on saadaolevate kaupade ostmiseks vajaminevat raha veelgi raskem saada. Inimkonna arengut käsitlevas aruandes Human Development Report 1994 märgitakse: „Inimesed pole näljas mitte toiduainete puuduse tõttu, vaid seepärast, et nad pole suutelised seda endale ostma.”
Pidevalt kasvab lootusetus, frustratsioon ja meeleheide. „Inimestel on tunne, et täna on olukord kehv, kuid homme veelgi kehvem,” lausus Glory, kes elab Lääne-Aafrikas. Üks teine naine ütles: „Inimestes on aimdus, et lähenemas on katastroof. Neil on tunne, et kunagi tuleb päev, mil turud on toidust täiesti tühjad.”
Jehoova hoolitses minevikus oma sulaste eest
Jumala sulased teavad, et Jehoova annab tasu oma ustavatele teenijatele, rahuldades nende vajadused ja varustades neid jõuga, mida nad vajavad raskete olukordadega toimetulemiseks. Oluline osa nende usu juures ongi see, et nad usaldavad Jumalat selles, et ta on suuteline neid aitama. Apostel Paulus kirjutas: „Kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” — Heebrealastele 11:6.
Jehoova on alati hoolitsenud oma ustavate sulaste eest. Kolm ja pool aastat kestnud põua ajal varustas Jehoova prohvet Eelijat toiduga. Alguses lasi Jumal kaarnatel Eelijale leiba ja liha tuua. (1. Kuningate 17:2—6) Hiljem suurendas Jehoova ime läbi ühe Eelijat toitnud lese jahu- ja õlivarusid. (1. Kuningate 17:8—16) Kuigi kuri kuninganna Iisebel kiusas sellel näljaajal prohveteid nende usu pärast kõvasti taga, hoolitses Jehoova selle eest, et neil oleks ikka leiba ja vett. — 1. Kuningate 18:13.
Kui Babüloni kuningas ärataganenud Jeruusalemma hiljem piiramisrõngasse haaras, pidi rahvas ’sööma leiba kaalu järgi ja murega’. (Hesekiel 4:16) Olukord muutus tegelikult niivõrd kohutavaks, et mõned naised sõid omaenda lapsi. (Nutulaulud 2:20) Aga kuigi prohvet Jeremija oli kuulutamise pärast vangi pandud, hoolitses Jehoova selle eest, et Jeremijale „anti kakuke leiba päevas pagarite tänavast, kuni linnast lõppes kõik leib”. — Jeremija 37:21.
Kas Jehoova unustas Jeremija pärast seda, kui leib otsa lõppes? Ilmselt mitte, sest kui linn babüloonlaste kätte langes, anti Jeremijale ’teeroog ja kingitus ning ta saadeti ära’. — Jeremija 40:5, 6; vaata ka Laul 37:25.
Jumal toetab oma sulaseid tänapäeval
Nii nagu eelnevate põlvkondade ajal, toetab Jehoova ka tänapäeval oma sulaseid sellega, et hoolitseb nende eest nii materiaalselt kui ka vaimselt. Mõtle näiteks sellele, mis leidis aset Lamitundega, kes elab Lääne-Aafrikas. Ta jutustab: „Olin ühe küllaltki suure linnufarmi omanik. Ühel päeval aga tulid relvastatud röövlid ja varastasid peaaegu kõik meie kanad, tagavarageneraatori ja meie raha. Peagi pärast seda surid needki vähesed kanad haiguse tõttu. See laastas täielikult minu linnuäri. Proovisin kaks aastat ilma mingi tulemuseta endale tööd leida. Olud olid tõesti väga rasked, kuid Jehoova toetas meid.
Mul aitas raskete aegadega toime tulla arusaamine, et Jehoova laseb meil mitmesuguseid olukordi kogeda seepärast, et meid täiustada. Me jätkasime naisega regulaarselt perekondlikku piibliuurimist ja see oli meile tõesti suureks toeks. Ka palve oli väga suur jõuallikas. Mõnikord polnud mul mingit tahtmist palvetada, aga pärast palvetamist tundsin end paremini.
Sellel raskel perioodil sain ma aru, kui hinnaline on küll Pühakirja üle mõtisklemine. Mõtlesin tihti Laulule 23, kus räägitakse Jehoovast kui meie Karjasest. Teine kirjakoht, mis mind julgustas, oli Filiplastele 4:6, 7, kus räägitakse ’Jumala rahust, mis on ülem kõigest mõistusest’. Üks teine piiblikoht, mis mind julgustas, oli 1. Peetruse 5:6, 7, kus on kirjas: ’Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal! Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!’ Kõik need salmid aitasid mind nendel rasketel aegadel. Mõtisklemise ajal suudab inimene depressiooni põhjustavad mõtted oma peas teiste mõtetega asendada.
Nüüd on mul küll töökoht, kuid ausalt öeldes ei tähenda see veel seda, et kõik raskused on seljataga. Nagu Piibel ennustas 2. Timoteosele 3:1—5, elame ’viimseil päevil’, mida iseloomustavad ’kriitilised ajad, millega on raske toime tulla’ (NW). Me ei saa muuta seda, mida selles kirjakohas öeldakse. Seega ma ei arva, et elu peaks kerge olema. Kuid ma arvan, et tulen toime tänu Jehoova vaimu abile.”
Vaatamata sellele, et elame kriitilistel aegadel, ei pea kunagi pettuma need inimesed, kes loodavad Jehoovale ja tema Poeg-Kuningale Kristusele Jeesusele. (Roomlastele 10:11) Jeesus kinnitab meile: „Ma ütlen teile: ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva linde, nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast?” — Matteuse 6:25—28.
Kindlasti ajendavad need küsimused meid uurima neil kriitilistel aegadel oma südant. Kuid Jeesus jätkas taoliste uskukinnitavate sõnadega: „Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised? Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” — Matteuse 6:28—33.
Ees ootavad paremad ajad
Kõik paistab viitavat sellele, et paljudes maailma osades asetleidvat majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemist ei suuda miski peatada. Kuid Jumala rahvas mõistab, et see on vaid ajutine olukord. Kuningas Saalomoni imepärane valitsus kujutas ette ühe Saalomonist vägevama Kuninga õiglast ülemaailmset valitsust. (Matteuse 12:42) See Kuningas on Jeesus Kristus, „Kuningate Kuningas ja isandate Isand”. — Ilmutuse 19:16.
Laul 72, mis täitus esmalt Kuningas Saalomoni puhul, kirjeldab Jeesuse Kristuse võrratut valitsust. Vaatle mõningaid imelisi olukordi, mida seal ennustatakse seoses maa tulevikuga Kristuse kui Kuninga alluvuses.
Kõikjal maailmas valitseb rahu: „Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud! Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani!” — Laul 72:7, 8.
Kehvadest inimestest hoolitakse: „Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!” — Laul 72:12—14.
On rikkalikult toitu: „Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead.” — Laul 72:16.
Jehoova auhiilgus täidab kogu maa: „Tänu olgu Jehoovale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet! Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kõik maailm olgu täis tema au!” — Laul 72:18, 19.
Tõepoolest, ees ootavad paremad ajad.