Kas Jeesusega seotud kahtlused on õigustatud?

KAS Jeesus Naatsaretist sooritas tõesti imetegusid? Kas ta tõepoolest äratati surnuist üles, nagu ta jüngrid seda kuulutasid? Kas ta üleüldse elaski? Tundub, et praegusel ajal ei suuda paljud sellistele küsimustele täie kindlusega vastata. Miks? Sest nad panevad kõik Jeesusega seonduva kahtluse alla. Kahtlemine aga väljendab ebakindlust, millegi õigsuse või võimalikkuse küsitavust. Kuid kas ebakindlus selles, mis puudutab Jeesust, on õigustatud? Vaadelgem.

Kuidas Jeesusega seotud kahtlused tekkisid

Ühed Saksa teoloogid, kes elasid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, rääkisid Jeesusest kui „muistse kiriku väljamõeldisest”. Nende rünnak Jeesuse ajaloolisuse vastu tekitas selle sajandi algul õpetlaste hulgas vaidlusi, mis jõudsid tol korral avalikkuseni ning millel on veel tänapäevalgi mõju. Näiteks ilmnes ühest hiljutisest Saksamaal tehtud uurimusest, et 3 protsenti küsitletutest usub, et Jeesus „polegi kunagi elanud” ja et „apostlid mõtlesid ta välja”. Tõesti, selle sajandi algul külvatud kahtluseseemned seoses Jeesuse olemasoluga leiavad isegi tänapäeval inimeste südames viljaka pinnase.

Miks pole järeldus, et Jeesus on „välja mõeldud”, siiski õigustatud? Piibliõpetlane Wolfgang Trilling märgib: „Vaidlused selle üle, kas Jeesus on kunagi elanud või mitte, ehk teisiti öeldes, kas ta on ajalooline isik või müüt, on lõpetatud. Küsimus lahendati teaduslikul teel, vähemalt sel määral, et tõsimeelsetele inimestele pole see enam mingi teaduslik tüliküsimus.” Sellele vaatamata mõned siiski kahtlevad, kas Jeesus oli kunagi olemas. Niisiis, uurigem järele, kuidas saaks tõestada Jeesuse ajaloolisust ning samas ka kõrvaldada teised temaga seotud kahtlused.

Tõendid, mis hajutavad kahtlused

See, et Jeesus hukati häbistavalt kui põlastusväärne kurjategija, on „kõige veenvam argument Jeesuse ajaloolisuse eitajate vastu”, märgib Trilling. Miks? Kuna see hukkamine „raskendas, koguni takistas uue usu levimist juutide ja mittejuutide hulgas”. (Võrdle 1. Korintlastele 1:23.) Kuna Messias Jeesuse hukkamine oli nii juutide kui paganate jäme solvamine, siis polnud see kindlasti mitte apostlite väljamõeldis! Lisaks kinnitavad peale nelja evangeeliumi ka rooma ajaloolane Tacitus ja juutide Talmud, et Jeesuse surm on ajalooline sündmus.a

Ka teisi Jeesuse eluajal toimunud sündmusi peetakse piiblisisesteks tõenditeks evangeeliumide usutavuse kohta ja selle kohta, mida neis meile Jeesusest räägitakse. Kas oleksid Jeesuse järgijad näiteks välja mõelnud selle, et ta oli pärit Naatsaretist, ilmselt tähtsusetust paigast? Või kas on tõenäoline, et nad oleksid mõelnud välja Jeesuse reetmise Juuda, usaldusväärse kaaslase poolt? Kas on tõepärane arvata, et nad oleksid mõelnud välja loo selle kohta, kuidas Jeesuse ülejäänud jüngrid ta argpüksi kombel hülgasid? On täiesti ebaloogiline, et jüngrid oleksid kokku sepitsenud olemuselt nii ebameeldivaid üksikasju ning kuulutanud neid siis kogu maailmale! Lisaks sellele oli Jeesuse õpetamiskunst oma stiililt väga harukordne. Esimese sajandi juudi kirjandus ei paku mitte midagi võrreldavat tema piltlike näidetega. Kas oleks võinud mõni tundmatu isik „välja mõelda” sellise meistriteose nagu seda on Mäejutlus? Kõik need argumendid annavad omapoolse kinnituse, et evangeeliumid kui aruanded Jeesuse elu kohta on usaldusväärsed.

Jeesuse ajaloolisuse kohta on ka piibliväliseid tõendeid. Neli evangeeliumi kirjeldavad konkreetselt Jeesuse aja eripära ja üksikasju. Sellised paigad nagu Bethlehem ja Galilea, väljapaistvad isikud ja rühmitused, nagu näiteks Pontius Pilatus ja variserid, samuti juudi kombed ja muud iseärasused pole lihtsalt välja mõeldud. See kõik on olnud osa esimese sajandi eluolust ning saanud kinnitust mittepiiblilistest allikatest ja arheoloogilistest leidudest.

Seega on olemas veenvad tõendid, nii piiblisisesed kui ka -välised, et Jeesus on ajalooline isik. Kuid üsna paljud inimesed kahtlevad Jeesusega seotud imetegudes. Tõepoolest, vastavalt küsitlusele, mida eelpool mainisime, usub vaid väike osa Saksamaa kirikuskäijatest, et Jeesuse imeteod ja tema ülestõusmine „tõesti toimusid”. Kas kahtlused seoses Jeesuse imetegude ja ülestõusmisega on õigustatud?

Miks mõned kahtlevad Jeesuse imetegudes

Matteuse 9:18—36 räägitakse, et Jeesus tegi ime läbi terveks haigeid, äratas surnuid ja ajas deemoneid välja. Ajalooprofessor Hugo Staudinger märgib: „See on lihtsalt uskumatu ja ajaloo seisukohast võetuna koguni võimatu, et need erakordsed jutustused on elava kujutlusvõime vili.” Miks? Kuna näib, et esimesed evangeeliumid pandi kirja ajal, mil enamik nende imede pealtnägijaid oli veel elus! Ja Staudingeri sõnul annab edasist kinnitust see, et juutidest vastased „ei eitanud kunagi seda, et Jeesus neid erakordseid imetegusid sooritas”. Kui jätame arvestamata kõik teised tõendid ja teeme otsuse vaid selle piiblivälise tõendi põhjal, leiame, et Jeesuse imeteod on kindlasti väärt uskumist. — 2. Timoteosele 3:16.

Kuigi „suurem osa sakslasi on veendunud selles, et Jeesus tegi haigeid inimesi terveks”, kahtlevad siiski paljud nende tervendamiste taga olevas väes. Näiteks märkis üks tuntud Saksa teoloog avalikult, et Jeesus sooritas tervendamisi sugestiooni väel, mis avaldas mõju hingehädas inimestele. Kas see on mõistlik selgitus?

Mõtleme järgmiste näidete peale. Markuse 3:3—5 räägitakse, et Jeesus tegi terveks ühe mehe kuivetunud käe. Kuid kas käsi võib kuivetuda hingehäda tagajärjel? Loomulikult mitte. Järelikult ei saa seda tervendamist panna sugestiooniväe arvele. Mis siis võimaldas Jeesusel sooritada imesid? Professor Staudinger möönab: „Kui pole absoluutselt kehtivaid seadusi ja kui ei eitata Jumalat täielikult, siis põhimõtteliselt ei saa välistada võimalust, et Jumal, kelle vägi ületab inimese väe, suudab sooritada erakordseid tegusid.” Tõepoolest, Jeesus tervendas sõnasõnaliselt „Jumala väe” abil inimesi, kes olid haiged. Seega pole põhjust kahelda tema imetegude tõepärasuses. — Luuka 9:43; Matteuse 12:28.

Teatmeteoses The American Peoples Encyclopedia öeldakse, et kui tõesti leidis aset kõige suurem imetegu — Jeesuse ülestõusmine —, siis jäävad kõik teised imed, mis evangeeliumides kirjas, „võimalikkuse piiridesse”. Kas Jeesus tõesti tõusis surnuist üles?

Kas kahtlused Jeesuse ülestõusmise suhtes on õigustatud?

Mõtleme esiteks ühele veenvale kaudtõendile, mis kinnitab Jeesuse ülestõusmise tõepärasust — tema tühjale hauakoopale. Seda tõsiasja, et Jeesuse haud leiti olevat tühi, ei pidanud ükski tema kaasaegsetest ega isegi mitte vastastest vaieldavaks. (Matteuse 28:11—15) Pettus oleks kiiresti päevavalgele tulnud! Eelpool mainitud teatmeteos teeb õigustatult järelduse: „Tühja hauakoopa kohta pole kunagi antud ühtegi paikapidavat selgitust, välja arvatud see Piibli teade: ’Teda ei ole siin, sest ta on üles tõusnud.’ (Matteuse 28:6)”

Mõned vaidlevad sellele vastu, öeldes, et vaid Jeesuse jüngrid kuulutasid igal pool, et Jeesus on ülesäratatud Messias. See on tõsi. Kuid kas ei rajanenud nende sõnumi usutavus kindlalt ajaloolisel tõsiasjal, eriti Jeesuse surmal ja ülesäratamisel? Loomulikult rajanes. Paulus mõistis seda seost, kui ta kirjutas: „Kui Kristus mitte ei ole üles äratatud, siis on meie jutlus tühine ja tühine on ka teie usk; ja meid leitakse siis Jumala valetunnistajad olevat, sest me oleme tunnistanud Jumala vastu, et ta on üles äratanud Kristuse.” — 1. Korintlastele 15:14, 15; võrdle Johannese 19:35; 21:24; Heebrealastele 2:3.

Esimesel sajandil oli palju hästi tuntud inimesi, kes võisid anda tunnistust Jeesuse ilmumise kohta peale tema surma. Nende hulgas oli 12 apostlit ja Paulus, lisaks veel enam kui 500 pealtnägijat.b (1. Korintlastele 15:6) Ära unusta ka seda, miks Mattias oli kõlblik asuma ustavusetu apostli Juudase kohale. Apostlite teod 1:21—23 öeldakse, et Mattias oli Jeesuse ülestõusmise ja temaga seotud varasemate sündmuste tunnistajaks. Kui Jeesuse elu ja ülestõusmine oleks olnud väljamõeldis ja mitte tõsiasi, siis oleks apostliametisse määramise selline nõue olnud kindlasti täiesti mõttetu.

Kuna nii paljud esimesel sajandil elanud inimesed olid Jeesuse elu, imetegude, surma ja ülestõusmise tunnistajateks, levis kristlus suhteliselt kiiresti kogu Rooma impeeriumis, ja seda vaatamata eelpool mainitud takistustele. Et tema järgijad võiksid kõikjal kuulutada tema ülestõusmist ja sellega seonduvat põhitõde, olid nad valmis kannatama viletsust, tagakiusamist ja olid selleks isegi valmis surema. Millist põhitõde? Seda, et tema ülestõusmine oli võimalik ainult Jumala väe abil. Kuid miks Jehoova Jumal äratas Jeesuse surnuist üles? Vastus sellele küsimusele näitab, kes Jeesus kui ajalooline isik tegelikult on.

Nelipühipäeval kuulutas apostel Peetrus julgelt hämmingusolevatele juutidele Jeruusalemmas: „Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik. Et ta nüüd Jumala parema käe läbi on ülendatud ja on Isalt saanud Püha Vaimu tõotuse, siis on tema selle välja valanud, nõnda nagu te nüüd näete ning kuulete. Sest Taavet ei ole läinud taevasse, aga tema ütleb: ’Issand on öelnud minu Issandale: istu minu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalajäriks!’ Kindlasti teadku nüüd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud tema Issandaks ning Kristuseks, selle Jeesuse, kelle te risti lõite!” (Apostlite teod 2:32—36) Jah, Jehoova Jumal tegi Jeesuse Naatsaretist „Issandaks ning Kristuseks”. Kas kahtlused tema rolli kohta selles Jumala eesmärgi osas on õigustatud?

Kas on alust kahelda Jeesuse praeguses rollis?

Kuidas on võimalik hajutada kõik kahtlused selles, mis puudutab Jeesuse isikut ja tema rolli? Tuginedes tõsiasjale, et ta oli kindlasti tõeline prohvet. Ta ennustas ette sõdasid, nälga, maavärisemisi, kuritegevust ja armastuse puudumist, mida kõike me tänapäeval ka näeme. Lisaks sellele ta ennustas: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.” (Matteuse 24:3—14) Nende prohvetiennustuste täideminek tõestab, et Jeesus on ülestõusnud Kristus, kes valitseb nähtamatult „keset oma vaenlasi” ning kes rajab varsti Jumala uue maailma. — Laul 110:1, 2; Taaniel 2:44; Ilmutuse 21:1—5.

Inimkond vajab praegu rohkem kui kunagi varem Päästjat, kellel oleks üliinimlik tarkus. Miks me peaksime kahtlema selles, kas Jeesus ikka on see, kes inimkonna päästab? Johannes, kes oli Jeesuse silmapaistvate imetegude ja ka ülestõusmise tunnistajaks, kuulutas: „Me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Päästjaks.” (1. Johannese 4:14; võrdle Johannese 4:42, UT.) Nii nagu meil pole mingit alust kahelda Jeesuse olemasolus, tema imetegudes, surmas ja ülestõusmises, pole meil ka põhjust kahelda selles, et Jehoova Jumal on ta ülendanud kui seadusliku Kuninga oma paremale käele. Pole kahtlustki, et Jeesus Naatsaretist on Jumala Kuningriigi Kuningas ja „maailma Päästja”. — Matteuse 6:10.

[Allmärkused]