Jehoova lambad vajavad hella hoolitsust

„Teadke, et Jehoova on Jumal! .. me oleme tema rahvas ja tema karjamaa kari!” (LAUL 100:3)

1. Kuidas Jehoova oma sulaseid kohtleb?

JEHOOVA on Suur Karjane. Kui oleme tema sulased, suhtub ta meisse kui oma lammastesse ja hoolitseb meie eest hellalt. Meie taevane Isa lohutab ja kosutab meid ning juhib meid „õiguse rööbastesse oma nime pärast” (Laul 23:1—4). Hea Karjane Jeesus Kristus armastab meid sedavõrd, et ta andis meie eest oma hinge (Johannese 10:7—15).

2. Millises olukorras on Jumala rahvas?

² Meie, kellele osutatakse hella hoolitsust, võime öelda koos laulukirjutajaga: „Teenige Jehoovat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega! Teadke, et Jehoova on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari!” (Laul 100:2, 3). Tõesti, me oleme rõõmsad ja tunneme ennast turvaliselt. Me oleme kurjade kiskjate eest kaitstud, otsekui oleksime tugevate kiviseintega lambataras (4. Moosese 32:16; 1. Saamueli 24:3; Sefanja 2:6; NW).

Vabatahtlikud karjased

3. Kuidas kohtlevad Jumala karja ametissemääratud kristlikud kogudusevanemad?

³ Pole midagi imestada, et meie kui Jumala lambad oleme rõõmsad! Ametissemääratud kogudusevanemad juhivad meid. Nad ei ’taha ennast teha valitsejaks meie üle’, härratseda meie kallal või olla isandad meie usu üle (4. Moosese 16:13; Matteuse 20:25—28, UT; 2. Korintlastele 1:24, UT; Heebrealastele 13:7). Selle asemel on nad hoopis armastavad karjased, kes rakendavad apostel Peetruse nõuannet: „Hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks.” (1. Peetruse 5:2, 3.) Apostel Paulus ütles oma kaasvanematele: „Pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese vere läbi.” Ja kui tänulikud on küll lambad selle eest, et need püha vaimu poolt ametisse määratud mehed ’kohtlevad karja hellusega’ (NW)! (Apostlite teod 20:28—30.)

4. Milliste suhete poolest karjaga oli Charles T. Russell tuntud?

⁴ Jeesus andis kogudusele „ande inimeste näol”, kellest mõned on „pastorid” ehk karjased, kes kohtlevad Jehoova karja hellalt (Efeslastele 4:8, NW; 4:11, King James Version). Üks neist meestest oli Charles T. Russell, Vahitorni ühingu esimene president. Teda nimetati Pastor Russelliks, kuna ta tegi Ülemkarjase Jeesuse Kristuse alluvuses karjase tööd armastavalt ja kaastundlikult. Tänapäeval määrab kristlikud kogudusevanemad ametisse Jehoova tunnistajate juhtiv kogu, kusjuures hoolikalt hoidutakse tiitlitena kasutamast taolisi väljendeid nagu „pastor”, „vanem” või „õpetaja” (Matteuse 23:8—12). Kuid sellegipoolest teevad nüüdisaja kogudusevanemad pastori ehk karjase tööd Jehoova karjamaa lammaste heaks.

5. Miks peaksid uued inimesed saama tuttavaks kristliku koguduse ametissemääratud vanematega?

⁵ Karjastena saavad vanemad uute inimeste vaimsele edenemisele märkimisväärselt kaasa aidata. Seepärast öeldakse uues raamatus Tundmine, mis viib igavesse ellu leheküljel 168: „Saa tuttavaks ametissemääratud kogudusevanematega. Neil on palju kogemusi selles, kuidas elada kooskõlas Jumala tundmisega, kuna nad vastavad nõuetele, mis Piibel ülevaatajatele esitab. (1. Timoteosele 3:1—7; Tiitusele 1:5—9) Ära kõhkle mõne kogudusevanema poole pöörduda, kui sa vajad vaimset abi, et saada lahti mingisugusest harjumusest või iseloomujoonest, mis on vastuolus Jumala nõuetega. Sa märkad, et vanemad järgivad Pauluse manitsust: ’Rääkige lohutavalt masendunud hingedega, toetage nõrku, olge pikameelsed kõikide vastu.’ — 1. Tessalooniklastele 2:7, 8; 5:14, NW.”

Kui uued inimesed soovivad kuulutada

6. Kuidas toimitakse siis, kui piibliõpilane tahab Kuningriigi kuulutajaks saada?

⁶ Kui piibliõpilane on juba mõnda aega teadmisi omandanud ja koosolekutel käinud, soovib ta ehk saada Kuningriigi kuulutajaks, kes kuulutab head sõnumit (Markuse 13:10). Kui see on nii, peaks temaga piibliuurimist läbi viinud tunnistaja võtma ühendust juhtiva ülevaatajaga, kes teeb vajalikke korraldusi, et üks koguduse teenistuskomiteesse kuuluv vanem koos teise vanemaga saaksid kokku piibliõpilase ja tema õpetajaga. Nendevaheline arutelu põhineb raamatu „Oleme organiseeritud teenistust läbi viima” (Organized to Accomplish Our Ministry) lehekülgedel 98 ja 99. Kui need kaks vanemat näevad, et uus inimene usub Piibli põhiõpetusi ja on oma eluviisi Jumala põhimõtetega kooskõlla viinud, annavad nad talle teada, et ta on kõlblik avalikus teenistuses osalema.a Kui ta hakkab oma teenistusest aruannet andma, esitades põlluteenistuse aruande, kantakse see koguduse kuulutaja aruandekaardile, mis tema nimele välja kirjutatakse. Uus kuulutaja võib nüüd oma tunnistustööst aruannet anda koos miljonite teistega, kes rõõmsalt ’Jumala sõna kuulutavad’ (Apostlite teod 13:5). Kogudusele antakse teada, et ta on ristimata kuulutaja.

7., 8. Kuidas saab ristimata kuulutajale teenistuses vajalikku abi osutada?

⁷ Ristimata kuulutaja vajab kogudusevanemate ja teiste küpsete kristlaste abi. Tema vaimsest edenemisest on kindlasti huvitatud näiteks koguduse raamatu-uurimise juhataja, kes on temaga samas grupis. Võib-olla on uuel kuulutajal majast majja kuulutustööl raske tõhusalt rääkida (Apostlite teod 20:20). Seetõttu on ta tõenäoliselt meelsasti valmis abi vastu võtma, eriti kui seda pakub kuulutaja, kes temaga Tundmise raamatu abil Piiblit uuris. Selline praktiline abi on kohane, sest ka Jeesus Kristus andis oma jüngritele teenistuses osalemiseks väljaõpet (Markuse 6:7—13; Luuka 10:1—22).

⁸ Et meie teenistus võiks olla tõhus, on oluliselt tähtis hea ettevalmistus. Sellepärast võiksid kaks kuulutajat kõigepealt kokku saada, et harjutada esitlusi, mida Meie Kuningriigiteenistuses kasutada soovitatakse. Kui nad oma põlluteenistust alustavad, võiks kogenum neist paaril esimesel uksel ise vestlust alustada. Pärast sõbralikku sissejuhatust võiksid mõlemad kuulutajad tunnistuse andmises osaleda. Kui mõned nädalad teenistuses üheskoos osaleda, võib see viia toredate korduskülastusteni ja isegi koduse piibliuurimiseni raamatu abil Tundmine, mis viib igavesse ellu. Kogenum kuulutaja võiks seda uurimist mõnda aega ise juhatada ja seejärel anda selle üle uuele Kuningriigi kuulutajale. Kui õnnelikud on küll mõlemad kuulutajad, kui see piibliõpilane ilmutab hindamist teadmiste vastu, mida annab Jumal!

9. Milliseid korraldusi tehakse siis, kui kuulutaja soovib end ristida lasta?

⁹ Kui ristimata kuulutaja vaimselt edeneb, võib ta Jumalale palves pühenduda ja soovida end ristida lasta. (Võrdle Markuse 1:9—11.) Ta peaks oma ristimissoovist teatama koguduse juhtivale ülevaatajale, kes teeb korraldusi, et vanemad vaataksid koos kuulutajaga üle küsimused brošüürist Piibli algõpetused lehekülgedelt 11 kuni 63. Kui võimalik, võivad kolm vanemat ükshaaval võtta kolme korraga läbi neli osa, millesse need küsimused on jagatud. Kui nad on ühel meelel selles, et ristimata kuulutaja saab piisavalt hästi aru Piibli õpetustest ja on kõlblik ka muul viisil, ütlevad nad talle, et ta võib end ristida lasta. Pühendumise ja ristimise kaudu ’märgistatakse’ ta päästeks (Hesekiel 9:4—6).

Eriolukordade lahendamisest

10. Kuidas saab inimene Pühakirja paremini tundma õppida pärast seda, kui ta on Tundmise raamatu uurimise lõpetanud ja end ristida lasknud?

¹⁰ Kui inimene on lõpetanud piibliuurimise Tundmise raamatu abil ja end ristida lasknud, pole temaga ehk vaja hakata ametlikult uurima teist raamatut, nagu näiteks raamatut Ühendatud ainsa tõelise Jumala kummardamises.b Muidugi mõista õpib äsjaristitu palju juurde, kui ta kristlikeks koosolekuteks ette valmistub ja neist korrapäraselt osa võtab. Ta omandab lisateadmisi kindlasti ka sel teel, kui tema tõejanu ajendab teda iseseisvalt lugema ja uurima kristlikke väljaandeid ning arutama Pühakirjaga seotud asju koos kaasusklikega. Aga mis saab siis, kui tekivad eriolukorrad?

11. a) Kuidas Priskilla ja Akvila Apollost aitasid? b) Millist abi võib osutada hiljuti ristitud noorele täiskasvanule, kes kavatseb abielluda?

¹¹ Isegi Apollos, kes oli „vägev kirjaseletaja” ning õpetas õigesti Jeesusest, sai kasu sellest, kui kogenud kristlased Priskilla ja Akvila ’võtsid ta eneste juurde ja seletasid talle selgemini ära Jumala tee’ (Apostlite teod 18:24—26; võrdle Apostlite teod 19:1—7). Oletame näiteks, et üks hiljuti ristitud noor täiskasvanu kavatseb kurameerima hakata ja abielluda. Suuremate kogemustega kristlane võiks aidata tal Vahitorni ühingu väljaannetest vastavateemalist informatsiooni leida. Näiteks on sellel teemal avaldatud kasulikku materjali raamatus „Noorte küsimusi — praktilisi vastuseid” (Questions Young People Ask—Answers That Work) 7. osas.c Kuulutaja, kes selle hiljuti ristituga Piiblit uuris, võiks temaga seda materjali arutada, kuigi sel juhul pole tegemist regulaarse uurimisega.

12. Millist abi võib anda äsjaristitud abielupaarile, kellel on probleeme?

¹² Vaadelgem veel ühte näidet. Võib-olla on äsjaristitud abielupaaril raskusi Jumala põhimõtete rakendamisega. Need abikaasad võiksid pöörduda kogudusevanema poole, kes võiks nendega mõne õhtu jooksul arutada Piibli tekste ja juhtida nende tähelepanu informatsioonile, mis leidub Vahitorni ühingu väljaannetes. Kuid vanem ei peaks selle abielupaariga uuesti regulaarset piibliuurimist alustama.

Kui äsjaristitu eksib

13. Miks peaksid kogudusevanemad osutama halastust äsjaristitu vastu, kes eksib, kuid kahetseb?

¹³ Vanemad jäljendavad Suurt Karjast Jehoovat, kes ütleb: „Mina ise hoian oma lambaid .., ma seon haavatut ja kinnitan nõtra” (Hesekiel 34:15, 16; Efeslastele 5:1). Jünger Juuda innustas samas vaimus osutama halastust võitud kristlastele, kellel oli kahtlusi või kes olid pattu langenud (Juuda 22, 23). Samas kui me ootame kogenud kristlastelt õigusega palju rohkem kui äsjaristitult, tuleks temale, kes on alles talleke, kuid kes eksib ja kahetseb, kindlasti halastust osutada (Luuka 12:48; 15:1—7). Vanemad, kes ’mõistavad kohut Jehoova nimel’, hoolitsevad seega hellalt selliste lammaste eest ja parandavad neid tasaduse vaimus (2. Ajaraamat 19:6; Apostlite teod 20:28, 29; Galaatlastele 6:1).d

14. Mida tuleks teha, kui hiljuti ristitud kuulutaja raske patu sooritab, ja kuidas saab teda aidata?

¹⁴ Oletagem veel, et hiljuti ristitud kuulutajal oli varem joomisega probleeme ja ta on jälle üks-kaks korda liigselt alkoholi tarvitanud. Või vabanes ta ehk pikaajalisest suitsetamisharjumusest, kuid andis siiski üks-kaks korda järgi kiusatusele omaette olles suitsetada. Isegi siis, kui meie uus vend on Jumalalt andestust palunud, peaks ta abi saamiseks ühe kogudusevanema poole pöörduma, et see patt ei muutuks harjumuspäraseks (Laul 32:1—5; Jakoobuse 5:14, 15). Kui ta oma patust mõnele vanemale räägib, peaks see püüdma teda halastavalt parandada (Laul 130:3). Võib-olla piisab vaid Pühakirjal põhinevast nõuandest, et aidata tal oma jalgrada edaspidi sirgena hoida (Heebrealastele 12:12, 13). See vanem arutab asja koguduse juhtiva ülevaatajaga, et otsustada, millist abi tuleks edaspidi osutada.

15. Mis võib mõnikord vajalik olla, kui hiljuti ristitud inimene pattu teeb?

¹⁵ Mõnikord sellest ehk ei piisa. Kui on tegemist halva kuulsuse omandamisega, karja ohustamisega või muude tõsiste probleemidega, määrab vanematekogu kaks vanemat, et need asja uuriksid. Kui need vanemad leiavad, et olukord on sedavõrd tõsine, et tuleb kokku kutsuda õiguskomitee, peaksid nad sellest vanematekogule teatama. Vanematekogu määrab seejärel ametisse õiguskomitee, et see eksinut aitaks. Õiguskomitee peaks temaga tegelema hellalt. Selle liikmed peaksid üritama teda Pühakirja abil parandada. Kui ta õiguskomitee heatahtlikele pingutustele positiivset vastukaja osutab, võiksid selle liikmed otsustada, kas on üldse mingit kasu sellest, kui teda ei kasutata kuningriigisaalis koosolekute programmiosade täitmisel, või kas tal tuleks lubada koosolekutel kommentaare teha.

16. Mida saavad vanemad eksinu aitamiseks teha?

¹⁶ Kui eksinu positiivset vastukaja osutab, võivad üks-kaks õiguskomiteesse kuuluvat vanemat teha tema juurde karjasekülastusi, et tugevdada tema usku ja kasvatada temas hindamist Jumala õiglaste normide vastu. Igaüks neist võiks koos temaga aeg-ajalt põlluteenistuses käia. Nad võivad temaga mõnikord Pühakirja teemasid arutada, kasutades seejuures ehk sobivaid Vahitorni ja Ärgake! artikleid, kuid regulaarset piibliuurimist ei ole vaja alustada. Taoline hell hoolitsus võib eksijale jõudu anda, et ta saaks edaspidi liha nõrkustele vastu seista.

17. Milliseid samme astutakse siis, kui eksija, kes on ristitud, ei kahetse ega hülga oma patust eluviisi?

¹⁷ Muidugi mõista ei vabanda kahetsematut patustamist mingil juhul see, et keegi on alles hiljuti ristitud (Heebrealastele 10:26, 27; Juuda 4). Kui eksija, kes on ristitud, ei kahetse ega hülga oma patust eluviisi, heidetakse ta kogudusest välja (1. Korintlastele 5:6, 11—13; 2. Tessalooniklastele 2:11, 12; 2. Johannese 9—11). Kui sellise sammu astumine näib vajalik olevat, siis vanematekogu valib õiguskomitee. Ja kui patustaja kogudusest välja heidetakse, esitatakse järgmine lühike teade: „—— on eemaldatud.”e

Aita neil ’küpsuse poole pürgida’

18. Miks me võime kindlad olla, et nii äsjaristitud kristlastel kui ka teistel on Jehoova ja tema tahte kohta alati midagi rohkemat teada saada?

¹⁸ Valdav enamik Jumala sulaseid jääb karja juurde. Ja õnneks võib igaüks meist tulla meie taevasele Isale üha lähemale, sest me võime tema ja ta tahte kohta alati midagi rohkemat teada saada (Koguja 3:11; Jakoobuse 4:8). Tuhandeil inimestel, kes ristiti meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil, oli kindlasti veel palju õppida (Apostlite teod 2:5, 37—41; 4:4). See pidas paika ka mitteiisraellaste puhul, kellel polnud Pühakirjast isegi mitte üldisi teadmisi. Näiteks oli see nii nendega, kes ristiti pärast Pauluse kõnet Ateena Areopaagil (Apostlite teod 17:33, 34). Ka tänapäeval on äsjaristitutel veel palju õppida, ning nad vajavad aega ja abi, et tugevdada oma otsusekindlust teha alati seda, mis on õige Jumala silmis (Galaatlastele 6:9; 2. Tessalooniklastele 3:13).

19. Kuidas võib aidata ’küpsuse poole pürgida’ neil, kes ennast ristida lasevad?

¹⁹ Igal aastal ristitakse tuhandeid inimesi, kes vajavad abi, et edasi ’küpsuse poole pürgida’ (Heebrealastele 6:1—3, NW). Nii sõna, eeskuju kui ka praktilise abiga teenistuses võid sa aidata kellelgi uue isiksusega riietuda ja ’tões edasi käia’ (3. Johannese 4; Koloslastele 3:9, 10; NW). Kui sa oled kogenud kuulutaja, võivad vanemad paluda sind, et sa aitaksid uut kaasusklikku põlluteenistuses või arutaksid temaga paari nädala jooksul mõningaid Pühakirja mõtteid, et tugevdada tema usku Jumalasse, kasvatada temas hindamist kristlike koosolekute vastu, või aitaksid teda muudes valdkondades. Karjased on karjale nagu manitsev isa ja hellitav ema (1. Tessalooniklastele 2:7, 8, 11, 12). Kuid kogudusevanemad ja teenistusabilised, keda on arvuliselt vähe, ei suuda hoolitseda kõige eest, mis koguduses vaja on. Me kõik oleme nagu pereliikmed, kes üksteist aitavad. Igaüks meist saab teha midagi, et oma kaaskummardajaid aidata. Ka sina ise võid pakkuda julgustust, lohutada masendunuid, toetada nõrku (1. Tessalooniklastele 5:14, 15, NW).

20. Mida saad sina teha, et Jumala kohta teadmisi levitada ja Jehoova karjamaa lammastele hella hoolitsust pakkuda?

²⁰ Inimkond vajab teadmisi Jumala kohta, ja Jehoova tunnistajana võid sa nende teadmiste levitamisest rõõmsalt osa võtta. Jehoova lambad vajavad hella hoolitsust, ja sina võid armastavalt täita oma osa, aidates neile seda pakkuda. Õnnistagu Jehoova sinu teenistust ja tasugu sulle sinu pingutuste eest, mis sa südamest teed, et aidata tema karjamaa lambaid.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas Jehoova oma lambaid kohtleb?

◻ Mida tehakse siis, kui uued inimesed soovivad kuulutada?

◻ Kuidas saavad kaasusklikud eriolukordades uusi inimesi aidata?

◻ Millist abi saavad kogudusevanemad anda neile, kes eksivad, kuid kahetsevad?

◻ Kuidas saaksid sina aidata hiljuti ristitud inimesel ’küpsuse poole pürgida’?

[Pilt lk 16]

Charles T. Russell oli tuntud kui armastav karjane

[Pilt lk 18]

Kaastundlikud karjased kohtlevad Jumala karja hellalt