Kasuta haridust Jehoova kiitmiseks
„Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga kes otsib selle austust, kes teda on läkitanud, see on tõeline.” (JOHANNESE 7:18)
1. Millal ja kuidas hariduse andmisele alus pandi?
HARIDUSE andmine algas väga kaua aega tagasi. Sellele pandi alus peagi pärast seda, kui Suur Õpetaja Jehoova Jumal lõi oma esmasündinud Poja (Jesaja 30:20; Koloslastele 1:15). Tema sai õppida otse Suure Õpetaja enda käest! Loendamatute aastatuhandete jooksul oma Isaga tihedalt suheldes sai see Poeg — keda hiljem hakati nimetama Jeesuseks Kristuseks — Jehoova Jumala omaduste, tööde ja eesmärkide kohta hindamatut õpetust. Olles inimesena maa peal, võis Jeesus öelda: „Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud” (Johannese 8:28, meie kursiiv).
2.—4. a) Milline oli olukord, kui Jeesus 32. aastal m.a.j. lehtmajade püha pidama läks, nagu Johannese 7. peatükk seda näitab? b) Miks tekitas Jeesuse õpetamisoskus juutides hämmingut?
2 Kuidas Jeesus saadud õpetust kasutas? Kolme ja poole aasta pikkuse teenistuse jooksul maa peal jagas ta õpitut väsimatult teistega. Kuid seda tegi ta ühte peamist eesmärki silmas pidades. Mis see siis oli? Vaadelgem koos Jeesuse sõnu Johannese 7. peatükis, kus ta selgitas, kust ja milleks ta oli oma õpetuse saanud.
3 Uurigem tausta. Oli meie ajaarvamise 32. aasta sügis, mil Jeesuse ristimisest oli möödas ligemale kolm aastat. Juudid olid Jeruusalemma lehtmajade püha pidama kogunenud. Pühade esimestel päevadel oli Jeesusest palju räägitud. Kui pühad olid juba poole peale jõudnud, läks Jeesus templisse ja hakkas õpetama (Johannese 7:2, 10—14). Nagu alati, oli ta ka siis suurepärane Õpetaja (Matteuse 13:54; Luuka 4:22).
4 Johannese 7. peatüki 15. salm ütleb: „Siis juudid panid seda imeks ning ütlesid: ’Kuidas see Kirja tunneb ilma õppimata?’ ” Kas sa mõistad, miks nad hämmingus olid? Kuna Jeesus ei olnud käinud üheski rabide koolis, ei olnud tal nende arvates mingit haridust! Ometi võis Jeesus vähimagi vaevata pühadest kirjadest teatud osa üles leida ja selle ette lugeda (Luuka 4:16—21). Ning see Galileast pärit puusepp koguni jagas neile Moosese seadusest õpetust! (Johannese 7:19—23.) Kuidas oli see võimalik?
5., 6. a) Kuidas selgitas Jeesus, millisest allikast tema õpetus pärit on? b) Kuidas Jeesus oma haridust kasutas?
5 Nagu me salmidest 16 ja 17 võime lugeda, selgitas Jeesus: „Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud. Kui keegi tahab teha tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas mina räägin iseenesest.” Nad soovisid teada, kes oli Jeesust õpetanud, ja ta ütles neile selgelt, et teda on õpetanud Jumal! (Johannese 12:49; 14:10.)
6 Kuidas Jeesus oma haridust kasutas? Nagu on kirjas Johannese 7:18, ütles Jeesus: „Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga kes otsib selle austust, kes teda on läkitanud, see on tõeline ja temas ei ole ülekohut.” (Meie kursiiv.) Kui kohane see küll oli, et Jeesus kasutas oma haridust selleks, et tuua au Jehoovale, kellel on „ülim tarkus”! (Iiob 37:16.)
7., 8. a) Kuidas tuleks haridust kasutada? b) Millised on igakülgse hariduse neli põhieesmärki?
7 Seega saame Jeesuse eeskujust väärtusliku õppetunni: haridust ei tuleks kasutada mitte iseendale au otsimiseks, vaid Jehoovale kiituse toomiseks. See on parim viis, kuidas haridust kasutada. Ent kuidas sa siis saad hariduse abil Jehoovale kiitust tuua?
8 Haridust andma tähendab „kavakindla õpetuse andmist ja praktilist väljaõpet eelkõige mingi oskuse, ameti või elukutse omandamiseks”. Vaadelgem nüüd seda, millised on igakülgse hariduse neli põhieesmärki, ja seda, kuidas igaüht neist võib Jehoova kiitmiseks kasutada. Igakülgne haridus peaks aitama meil 1) omandada hea lugemisoskuse, 2) andma oskuse selgelt ja arusaadavalt kirjutada, 3) arendada oma mõistust ja kasvatada kõlblusteadvust ning 4) omandada igapäevaeluks vajalikud praktilised oskused.
Hea lugemisoskuse omandamine
9. Miks on hea lugemisoskus tähtis?
9 Esimesena oli loetelus toodud hea lugemisoskuse omandamine. Miks on hea lugemisoskus nii tähtis? Teatmeteos The World Book Encyclopedia selgitab: „Lugemine .. on õppimise alus ning üks argielu tähtsamaid oskusi. [— — —] Hea lugemisoskuse omandanud inimesed aitavad kaasa õitsva, viljaka ühiskonna loomisele. Samal ajal elavad need inimesed ka ise täisväärtuslikumat, rahuldustpakkuvamat elu.”
10. Kuidas aitab Jumala Sõna lugemine meil täisväärtuslikumat, rahuldustpakkuvamat elu elada?
10 Kui lugemine juba iseenesest aitab meil elada „täisväärtuslikumat, rahuldustpakkuvamat elu”, kui palju enam peab see siis küll paika Jumala Sõna lugemise puhul! Seda lugedes võtab meie meel ja süda vastu Jehoova mõtteid ja eesmärke ning nende selge mõistmine annab meie elule mõtte. Pealegi, nagu Heebrealastele 4:12 ütleb, „Jumala sõna on elav ja vägev”. Jumala Sõna lugemine ja selle üle mõtisklemine lähendab meid selle Autorile ning ajendab oma elus muudatusi tegema, et temale rohkem meeldida (Galaatlastele 5:22, 23; Efeslastele 4:22—24). Samuti ajendab see meid hinnalisi loetud tõdesid teistelegi jagama. Kõik see toob kiitust Suurele Õpetajale Jehoova Jumalale. See on kindlasti kõige parem viis oma lugemisoskuse kasutamiseks!
11. Mis peaks igakülgsesse isikliku uurimise programmi kuuluma?
11 Meid kõiki, olgu me noored või vanad, õhutatakse omandama hea lugemisoskus, kuna lugemine etendab meie kristlikus elus tähtsat rolli. Peale Jumala Sõna korrapärase lugemise kuulub igakülgsesse isikliku uurimise programmi ka piiblikohtade üle arutlemine brošüüri abil Uuri Pühakirja iga päev, samuti ajakirjade Vahitorn ja Ärgake! hoolikas läbilugemine ning kristlikeks koosolekuteks valmistumine. Ja kuidas on lugu kristliku teenistusega? On selge, et avalik kuulutustöö, huvitatud inimeste korduv külastamine ja koduste piibliuurimiste läbiviimine nõuavad kõik head lugemisoskust.
Selgelt ja arusaadavalt kirjutama õppimine
12. a) Miks on tähtis selgelt ja arusaadavalt kirjutama õppida? b) Milline on kõigi aegade suurim kirjatöö?
12 Igakülgse hariduse teine eesmärk on õpetada meid selgelt ja arusaadavalt kirjutama. Kirjutades me mitte ainult ei anna oma sõnu ja mõtteid teistele edasi, vaid ka talletame neid. Palju sajandeid tagasi kirjutasid umbes 40 juudi meest papüürusele või pärgamendile sõnad, mis hiljem said inspireeritud Pühakirja osaks (2. Timoteosele 3:16). See on kindlasti kõigi aegade suurim kirjatöö! Kahtlemata juhatas Jehoova sajandite jooksul nende pühade sõnade korduvat ümberkirjutamist, nii et need on meieni jõudnud usaldataval kujul. Kas me ei ole tänulikud, et Jehoova laskis oma sõnad üles kirjutada, selle asemel et jääda lootma nende suusõnalisele edasiandmisele? (Võrdle 2. Moosese 34:27, 28.)
13. Mis osutab sellele, et iisraellased oskasid kirjutada?
13 Vanal ajal olid kirjaoskajad ainult mõned privilegeeritud klassid, nagu näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse kirjatundjad. Täiesti vastupidiselt teistele rahvastele ergutati Iisraelis kõiki kirjaoskust omandama. Kuigi 5. Moosese 6:8, 9 toodud käsk, et iisraellased kirjutaksid oma koja piitjalgadele, oli ilmselt piltlik, viitab see siiski sellele, et nad oskasid kirjutada. Lastele õpetati kirjutamist juba päris väiksest peale. Geseri kalender, mis on üks vanimaid vana-heebrea kirjaviisi näiteid, on mõnede õpetlaste arvates koolipoisi mäluharjutus.
14., 15. Kuidas me saame kirjutamisoskust kasulikul ja ülesehitaval viisil rakendada?
14 Ent kuidas me saame kirjutamisoskust kasulikul ja ülesehitaval viisil rakendada? Kindlasti seeläbi, et teeme märkmeid kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel. Kirjaga, mis on kasvõi ’lühidalt kirjutatud’, saame jagada julgustust haigele või avaldada tänu vaimsele vennale või õele, kes on meie vastu sõbralik või külalislahke olnud (1. Peetruse 5:12). Kui koguduseliige on mõne talle kalli inimese surma läbi kaotanud, võib lühike kiri või kaart meie asemel temaga ’lohutavalt rääkida’ (1. Tessalooniklastele 5:14, NW). Kristlik õde, kelle ema suri vähki, ütles: „Üks sõber kirjutas mulle kauni kirja. See aitas mind väga, kuna võisin seda üha uuesti lugeda.”
15 Eriti hea viis, kuidas kirjutamisoskust Jehoovale kiituse toomiseks kasutada, on kirja teel Kuningriigist tunnistuse andmine. Mõnikord on ehk vaja pidada ühendust vasthuvitatud inimestega, kes elavad eraldatud paigas. Haiguse tõttu võib majast majja käimine sul ajutiselt raskendatud olla. Siis saad ehk kirja teel edasi anda seda, mida sa muidu silmast silma oleksid öelnud.
16., 17. a) Milline kogemus näitab ilmekalt, kui palju kasu võib kirja teel Kuningriigist tunnistuse andmine tuua? b) Kas sa tead mõnd samalaadset kogemust?
16 Mõtle järgmisele kogemusele. Kaua aastaid tagasi andis üks Jehoova tunnistaja kirja teel Kuningriigist tunnistust lesknaisele, kelle mehe surmakuulutus oli ilmunud kohalikus ajalehes. Mingit vastust ei tulnud. Ent siis, 1994. aasta novembris, kui möödunud oli üle 21 aasta, sai tunnistaja kirja selle naise tütrelt. Tütar kirjutas:
17 „Aprillis 1973 Te kirjutasite mu emale, et teda pärast mu isa surma lohutada. Olin tol ajal üheksa-aastane. Mu ema hakkas küll Piiblit uurima, kuid siiani pole ta Jehoova teenija. Ent tänu sellele, et tema uuris, hakkasin mina viimaks tõe vastu huvi tundma. Aastal 1988 — 15 aastat pärast Teilt kirja saamist — hakkasin ma Piiblit uurima. Mind ristiti 9. märtsil 1990. Olen väga tänulik Teie aastaid tagasi kirjutatud kirja eest ning mul on suur rõõm teatada, et Teie külvatud seemned läksid Jehoova abiga kasvama. Mu ema andis Teie kirja mulle, et ma selle alles hoiaksin, ja ma sooviksin teada, kes Te olete. Loodan väga, et see kiri jõuab Teieni.” Tütre kiri koos tema aadressi ja telefoninumbriga jõudis tõesti tunnistajani, kes nii palju aastaid tagasi kirja oli saatnud. Kujuta ette, kui üllatunud see noor naine oli, kui tunnistaja — kes ikka veel kirja teel Kuningriigi lootust teistele jagab — talle helistas!
Mõistuse, kõlblusteadvuse ja vaimsuse arendamine
18. Kuidas hoolitsesid vanemad Piibli aegadel oma laste mõistuse ja kõlblusteadvuse arendamise eest?
18 Igakülgse hariduse kolmas eesmärk on aidata meil arendada oma mõistust ja kasvatada kõlblusteadvust. Piibli aegadel peeti laste mõistuse ja kõlblusteadvuse arendamist üheks vanemate põhikohustuseks. Lapsi õpetati lugema ja kirjutama, kuid mis veelgi tähtsam, neile õpetati Jumala Seadust, mis puudutas kõiki nende eluvaldkondi. Seega hõlmas kasvatus õpetuse andmist selle kohta, millised on nende religioossed kohustused ja millistest põhimõtetest peavad nad abielus, perekonnasuhetes ja seksuaalmoraali vallas juhinduma ning millised kohustused on neil oma ligimese ees. Selline õpetus ei aidanud neil arendada mitte ainult mõistust ja kõlblusteadvust, vaid ka vaimsust (5. Moosese 6:4—9, 20, 21; 11:18—21).
19. Kust me võime saada haridust, mis aitab juhinduda parimatest moraaliväärtustest ja areneda vaimselt?
19 Kuidas on lugu tänapäeval? Hea ilmalik haridus on tähtis. See aitab meil arendada oma mõistust. Ent kust me võime saada haridust, mis aitab meil juhinduda parimatest moraaliväärtustest ja areneda vaimselt? Kristlik kogudus on see koht, kus me võime saada osa teokraatliku hariduse programmist, mis on terves maailmas ainulaadne. Seda hindamatu väärtusega haridust — Jumalalt tulevat haridust — võime jätkuvalt ja tasuta saada, kui uurime isiklikult Piiblit ja piiblilisi väljaandeid ning võtame vastu juhatust koguduse koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel. Mida me selle haridusprogrammi raames õpime?
20. Mida jumalik haridus meile õpetab ja millised tulemused sellel on?
20 Kui me alles hakkame Piiblit uurima, omandame Pühakirja põhiõpetusi ehk ’algõpetusi’ (Heebrealastele 6:1). Edasi uurides saame osa „tahkest roast” ehk sügavamatest tõdedest (Heebrealastele 5:14). Ent lisaks sellele õpime ka jumalakartlikke põhimõtteid, mis õpetavad meid elama nii, nagu Jumal soovib, et me elaksime. Näiteks me õpime hoiduma harjumustest ja kommetest, mis ’rüvetavad liha’, ning austama autoriteete, inimelu ja teiste omandit (2. Korintlastele 7:1; Tiitusele 3:1, 2; Heebrealastele 13:4). Peale selle hakkame mõistma, kui tähtis on teha ausalt ja hoolega tööd ning kui hea on järgida Piibli käske seksuaalmoraali vallas (1. Korintlastele 6:9, 10; Efeslastele 4:28). Kui edeneme nende põhimõtete rakendamisel oma elus, kasvame vaimselt ja meie suhted Jumalaga muutuvad lähedasemaks. Peale selle teeb jumalakartlik käitumine meist head kodanikud, ükskõik kus me siis ka ei elaks. Ja see omakorda võib panna teisigi tooma au jumaliku hariduse Allikale, Jehoova Jumalale (1. Peetruse 2:12).
Igapäevaeluks vajalikud praktilised oskused
21. Millist praktilist väljaõpet lapsed Piibli aegadel said?
21 Igakülgse hariduse neljas eesmärk on anda inimesele igapäevaeluks vajalikud praktilised oskused. Piibli aegadel hõlmas vanematepoolne õpetus ka praktilist väljaõpet. Tütarlastele õpetati majapidamisoskusi. Õpetussõnade viimane peatükk näitab, et ilmselt kuulus nende hulka päris suur hulk erisuguseid oskusi. Niisiis õpetati tüdrukuid ketrama, kuduma ja sööki valmistama ning kandma hoolt majapidamise üldise korraldamise, kauplemise ja kinnisvaratehingute sooritamise eest. Poistele õpetati tavaliselt oma isa ametit, kas siis põlluharimist või mõnda oskustööd. Jeesus õppis oma kasuisalt Joosepilt puusepatööd ning seepärast ei kutsutud teda mitte ainult „puusepa pojaks”, vaid ka „puusepaks” (Matteuse 13:55; Markuse 6:3).
22., 23. a) Milleks peaks haridus lapsi ette valmistama? b) Millisel ajendil peaksime otsustama lisahariduse kasuks, kui see näib vajalik olevat?
22 Ka tänapäeval hõlmab igakülgne haridus valmistumist selleks, et kord oma perekonna vajaduste eest hoolt kanda. Apostel Pauluse sõnad tekstis 1. Timoteosele 5:8 näitavad, et oma pere eest hoolitsemine on püha kohustus. Ta kirjutas: „Kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu.” Seega peaks haridus valmistama lapsi ette kohustusteks, mida neil elus kanda tuleb, ja aitama neil saada ühiskonna tublideks liikmeteks.
23 Kui palju ilmalikku haridust me peaksime omandama? Igas riigis võib olukord selles suhtes erineda. Ent kui tööturg nõuab peale seadusega ettenähtud miinimumhariduse veel väljaõpet, lasub lapsevanematel vastutus suunata oma lapsi lisaharidust puudutavate otsuste tegemisel ning kaaluda nii lisaõpingute võimalikku kasu kui varjukülgi. Millisel ajendil aga peaks inimene otsustama lisahariduse kasuks, kui see näib vajalik olevat? Kindlasti mitte selleks, et saavutada rikkust või otsida au või kiitust iseendale (Õpetussõnad 15:25; 1. Timoteosele 6:17). Tuleta meelde, mida me Jeesuse eeskujust õppisime: haridust tuleks kasutada Jehoovale kiituse toomiseks. Kui otsustame lisahariduse kasuks, peaks meie ajendiks olema soov saada piisavalt elatist selleks, et teenida Jehoovat võimalikult täiel määral kristlikus teenistuses osaledes (Koloslastele 3:23, 24).
24. Millist Jeesuse elust saadud õppetundi ei tohiks me kunagi unustada?
24 Olgem niisiis ilmaliku hariduse omandamisel innukad ja tasakaalukad. Saagem kõik täit kasu käimasolevast jumaliku hariduse programmist, mida Jehoova organisatsiooni raames pakutakse. Ja ärgem kunagi unustagem, millise väärtusliku õppetunni me saime Jeesuselt Kristuselt, õpetatuimalt mehelt, kes kunagi maa peal on elanud: haridust ei tuleks kasutada mitte iseendale au otsimiseks, vaid selleks, et tuua kiitust kõige suuremale Õpetajale Jehoova Jumalale!
Mida sa vastad?
◻ Kuidas Jeesus saadud õpetust kasutas?
◻ Miks on tähtis omandada hea lugemisoskus?
◻ Kuidas võime kirjutamisoskuse abil Jehoovale kiitust tuua?
◻ Kuidas aitab Jumalalt tulev haridus meil nii kõlbeliselt kui vaimselt areneda?
◻ Milline praktiline väljaõpe peaks igakülgse haridusega kaasnema?
[Kast lk 13]
Praktiline abivahend haridustöötajatele
Vahitorni ühing andis 1995/96. aasta „Rõõmsate kiitjate” piirkonnakonventidel välja uue brošüüri pealkirjaga Jehoova tunnistajad ja haridus. See 32-leheküljeline neljavärvitrükis brošüür on mõeldud eelkõige haridustöötajatele. Praeguseks on see tõlgitud 58 keelde.
Milleks anti välja haridustöötajatele mõeldud brošüür? Selleks, et aidata neil paremini mõista nende õpilaste uskumusi, kelle vanemad on Jehoova tunnistajad. Millest selles brošüüris räägitakse? Selles selgitatakse lihtsal ja positiivsel viisil meie seisukohti niisugustes küsimustes nagu lisaharidus, sünnipäevad ja jõulud ning lipu tervitamine. Lisaks kinnitab see brošüür haridustöötajatele, et me tahame, et meie lapsed saaksid koolitusest parimat võimalikku kasu ning et peame oma kohuseks teha haridustöötajatega koostööd ja tunda oma laste hariduse vastu suurt huvi.
Kuidas võib Hariduse brošüüri kasutada? Kuna see on koostatud haridustöötajatele, pakkugem seda õpetajatele, koolidirektoritele ja teistelegi kooliametnikele. Aidaku see uus brošüür kõigil haridustöötajatel mõista meie vaateid ja uskumusi ning seda, miks me nõuame mõnikord õigust teistest erineda. Lapsevanemaid õhutatakse kasutama seda brošüüri, kui nad oma laste õpetajatega vestlevad.
[Pilt lk 10]
Muistses Iisraelis hinnati haridust suuresti