Tõeline turvalisus — raskesti saavutatav eesmärk
ARNOLD oli laps, kes armastas oma pehmet mängutiigrit. Ta tassis seda kõikjale kaasa — mängima, söögilauda, voodisse. Koos tiigriga tundis ta end hästi ja turvaliselt. Ühel päeval saabus aga kriis. Tiiger oli kadunud!
Kuna Arnold muudkui nuttis, kammisid tema ema, isa ja kolm vanemat venda tiigri leidmiseks läbi kogu nende suure maja. Üks neist leidis selle lõpuks ühest sahtlist. Ilmselt oli Arnold selle sinna pannud ja seejärel kohe unustanud, kuhu see sai. Tiiger oli nüüd tagasi ja Arnold pühkis oma pisarad ära. Ta tundis end jälle õnnelikuna ja turvaliselt.
Kui tore see küll oleks, kui kõik probleemid laheneksid niisama hõlpsalt, nõnda lihtsalt, nagu seda oli sahtlist mängutiigri avastamine! Enamikul inimestel on aga turvalisusega seotud küsimused tunduvalt tõsisemad ja keerukamad. Pea igal pool tahavad inimesed teada: „Kas ka mina langen kuriteo või vägivalla ohvriks? Kas mul on oht kaotada oma töö? Kas mu perele on kindlustatud piisavalt toitu? Kas väldivad teised mind minu religiooni või etnilise tausta tõttu?”
Inimesi, kel puudub turvalisus, on tohutult palju. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmeil pole peaaegu kolmel miljardil inimesel võimalik saada mitte ainult tavaliste haiguste puhul ravi, vaid ka põhilisi arstimeid. Rohkem kui miljard inimest vireleb äärmises vaesuses. Peaaegu miljard täiesti töövõimelist inimest ei ole täielikult tööle rakendatud. Pagulaste hulk üha suureneb. 1994. aasta lõpuks oli umbes iga 115-s inimene maa peal sunnitud oma kodust lahkuma. Miljonite elusid on hävitanud 500 miljardi dollarilise aastakäibega narkoäri, mis on põhjustanud loendamatul hulgal kuritegusid ja vägivalda. Sõjad laastavad miljonite elusid. Ainuüksi 1993. aastal oli suurematesse konfliktidesse kaasatud 42 maad ning lisaks sellele koges veel 37 maad poliitilist vägivalda.
Sõda, vaesus, kuritegevus ja teised inimkonna turvalisuse ohustajad on kõik omavahel tihedalt seotud ning kasvavad pidevalt. Sellistele probleemidele ei ole tiiger-sahtlis-laadis lahendusi. Tegelikult ei suuda inimkond neid üldse lahendada.
„Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” hoiatab Jumala Sõna Piibel. Kellele võime siis loota? See kirjakoht jätkub: „Õnnis see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale, kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on” (Laul 146:3—6).
Miks me võime loota, et Jehoova tagab maa peal turvalisuse? Kas on võimalik juba praegu tunda rõõmu turvalisest ja õnnelikust elust? Kuidas kõrvaldab Jumal kõik selle, mis takistab inimkonnal end turvaliselt tunda?