Loe Jumala sõna ja teeni Jumalat tões
„Õpeta mulle, Jehoova, oma teed; ma tahan käia su tões!” (LAUL 86:11)
1. Mida olulist öeldi selle ajakirja esimeses numbris tõe kohta?
JEHOOVA läkitab valguse ja tõe (Laul 43:3). Samuti on ta andnud meile võime lugeda tema Sõna Piiblit ja õppida tundma tõde. Selle ajakirja esimeses, 1879. aasta juulikuu numbris on öeldud: „Vale vohavad umbrohud on võtnud oma haardesse ja peaaegu lämmatanud tõe, mis on otsekui tagasihoidlik õieke elupadrikus. Et seda leida, tuleb sul pidevalt otsida. Et selle ilu näha, tuleb sul see vabastada vale umbrohtudest ning sõgeduse okaspõõsastest. Et seda endale saada, tuleb sul kummarduda seda võtma. Ära rahuldu vaid ühe tõeõiekesega. Kui piisaks ühestainsast, polekski neid rohkem loodud. Nopi neid üha juurde, otsi lisa.” Kui loeme ja uurime Jumala Sõna, võime omandada selle täpse tundmise ja käia Jumala tões (Laul 86:11).
2. Mis oli tulemuseks, kui Esra ja teised muistses Jeruusalemmas juutidele Jumala Seadust lugesid?
2 Kui Jeruusalemma müürid aastal 455 e.m.a. taas üles olid ehitatud, lugesid preester Esra ja teised juutidele Jumala Seadust. Sellele järgnes rõõmurikas lehtmajade püha, pattude tunnistamine ning „kindla lepingu” sõlmimine (Nehemja 8:1—10:1). Me loeme: „Nad lugesid raamatut, Jumala käsuõpetust, peatükkide kaupa ja andsid seletust, nõnda et loetust aru saadi” (Nehemja 8:8). Mõnede õpetlaste arvates ei saanud juudid heebrea keelest hästi aru, mistõttu teksti selgitati arameakeelsete sõnade abil. Kuid tekstist ei nähtu, et oleks antud pelgalt keelelist selgitust. Esra ja teised seletasid Seadust, nii et rahvas võis selle põhimõtteid mõista ja ellu rakendada. Ka kristlike väljaannete ja koosolekute eesmärgiks on ’anda seletust’ Jumala Sõna kohta. Sedasama teevad ametissemääratud kogudusevanemad, kes on „osavad õpetama” (1. Timoteosele 3:1, 2; 2. Timoteosele 2:24).
Püsiv kasu
3. Millist kasu võib saada Piibli lugemisest?
3 Kui kristlikud perekonnad loevad üheskoos Piiblit, kogevad nad tõenäoliselt püsivat kasu. Nad õpivad tundma Jumala seadusi ning saavad teada tõde õpetuste, prohvetiennustuste ja muude ainevaldkondade kohta. Kui üks osa Piiblist on loetud, võiks perekonnapea küsida: „Millist mõju see meile võiks avaldada? Kuidas on see seotud Piibli teiste õpetustega? Kuidas me võime kasutada neid mõtteid hea sõnumi kuulutamisel?” Perekond hakkab asju sügavamalt mõistma, kui ta Piibli lugemise käigus põhjalikuma uurimisega tegeleb, kasutades „Vahitorni väljaannete registrit” (Watch Tower Publications Index) või teisi registreid. Kasu toob ka kaheköitelise väljaande Insight on the Scriptures kasutamine.
4. Kuidas pidi Joosua rakendama ellu tekstis Joosua 1:8 toodud õpetust?
4 Pühakirjast ammutatud põhimõtted võivad meid eluteel juhtida. Veelgi enam, ’pühad kirjad võivad teha targaks pääsema’, kui me neid loeme ja uurime (2. Timoteosele 3:15, UT). Kui laseme end Jumala Sõnal juhtida, käime ikka Jumala tões ning meie õiglased soovid täituvad (Laul 26:3; 119:130). Kuid me peame Moosese järelkäija Joosua kombel püüdma omandada arusaamist. „Seaduse raamat” ei tohtinud lahkuda tema suust ning ta pidi seda lugema päeval ja öösel (Joosua 1:8, NW). Et „seaduse raamat” ei võinud lahkuda Joosua suust, tähendas seda, et ta ei tohtinud lakata teistele rääkimast selles sisalduvaid õpetlikke asju. Lugeda Seadust päeval ja öösel tähendas seda, et Joosual tuli selle üle mõtiskleda, seda uurida. Samuti õhutas apostel Paulus Timoteost ’mõtlema’ — mõtisklema —, milline on tema käitumine, teenistus ja õpetus. Timoteos kui kristlik kogudusevanem pidi olema eriti hoolas, et tema elu oleks laitmatu ning et ta õpetaks Pühakirja tõde (1. Timoteosele 4:15, UT).
5. Mida on tarvis teha, kui tahame leida Jumala tõde?
5 Jumala tõde on hindamatu aare. Et seda leida, on tarvis see välja kaevata, püsivalt Pühakirja uurida. Vaid siis, kui oleme otsekui Suure Õpetaja koolilapsed, omandame tarkuse ja hakkame mõistma, mis on aupaklik Jehoova kartus (Õpetussõnad 1:7; Jesaja 30:20, 21, NW). Muidugi mõista peaksime kõike Pühakirja põhjal kontrollima (1. Peetruse 2:1, 2). Beroia juudid „olid üllamad kui Tessaloonika juudid; nemad võtsid sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see [, mida rääkis Paulus,] on nõnda, nagu kuulutati”. Selle eest ei saanud beroialased mitte laita, vaid hoopis kiita (Apostlite teod 17:10, 11).
6. Miks võis Jeesus öelda, et mõningad juudid ei saa Pühakirja uurimisest mingit kasu?
6 Jeesus ütles mõningatele juutidele: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust; ja te ei taha tulla minu juurde, et te saaksite elu” (Johannese 5:39, 40). Nad uurisid Pühakirja õige sihiga — et see juhataks neile, kuidas saada elu. Pühakirjas olid tõepoolest Messia kohta käivad prohvetiennustused, mis näitasid, et Jeesuse kaudu saab elu. Kuid juudid hülgasid tema. Seega ei olnud Pühakirja uurimisest neile mingit kasu.
7. Mida on vaja, et kasvaks arusaamine Piiblist, ja miks?
7 Et kasvaks meie arusaamine Piiblist, vajame Jumala vaimu ehk tegeva jõu juhatust. „Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused”, nii et selgub nende tähendus (1. Korintlastele 2:10). Tessaloonika kristlased pidid ’katsuma kõike läbi’, kui nad mingit prohvetiennustust kuulsid (1. Tessalooniklastele 5:20, 21). Kui Paulus tessalooniklastele kirjutas (umbes aastal 50 m.a.j.), oli Kreeka Kirjadest olemas vaid Matteuse evangeelium. Niisiis võisid tessalooniklased ja beroialased katsuda kõike läbi tõenäoliselt sel teel, et vaatasid kõike järele Septuagintast, Heebrea Kirjade kreekakeelsest tõlkest. Neil oli tarvis Pühakirja lugeda ja uurida, nagu ka meil on seda tarvis teha.
Väga oluline kõigile
8. Miks peaksid ametissemääratud kogudusevanemad Piiblit väga hästi tundma?
8 Ametissemääratud kogudusevanemad peaksid Piiblit väga hästi tundma. Nad peavad olema „osavad õpetama” ning ’pidama kinni ustavast sõnast’. Ülevaatajal Timoteosel tuli ’jagada tõesõna õieti’ (1. Timoteosele 3:2; Tiitusele 1:9; 2. Timoteosele 2:15). Kuigi tema isa oli uskmatu, olid tema ema Euniike ja vanaema Loise õpetanud talle lapsest saadik pühi kirju, kasvatades temas „silmakirjatsematut usku” (2. Timoteosele 1:5; 3:15). Usklikud isad peavad kasvatama oma lapsi „Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”, kusjuures eeskätt just kogudusevanematel, kes on isad, peavad olema „usklikud lapsed, nõnda et neile ei saa ette heita kõlvatut elu ega kangekaelsust” (Efeslastele 6:4, NW; Tiitusele 1:6). Niisiis, olgu meie olud millised tahes, peaksime väga tõsiselt suhtuma vajadusse lugeda, uurida ja rakendada ellu Jumala Sõna.
9. Miks tuleks uurida Piiblit koos kaaskristlastega?
9 Samuti peaksime uurima Piiblit koos kaasusklikega. Pauluse soov oli, et Tessaloonika kristlased tema nõuandeid omavahel arutaksid (1. Tessalooniklastele 4:18). Et võiksime nii-öelda ihuda oma arusaamist tõest, ei ole midagi paremat kui koos teiste andunud uurijatega Pühakirja uurida. Kehtib õpetussõna: „Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” (Õpetussõnad 27:17). Rauast tööriist võib minna rooste, kui seda ei kasutata ega ihuta. Samamoodi on ka meil tarvis korrapäraselt kokku tulla ning üksteist ihuda, jagades teadmisi, mida oleme ammutanud Jumala Tõesõna lugedes, uurides ja selle üle mõtiskledes (Heebrealastele 10:24, 25). Lisaks on see üks kindel viis saada kasu vaimsetest valgussähvatustest (Laul 97:11, NW; Õpetussõnad 4:18).
10. Mida tähendab käia tões?
10 Kui uurime Pühakirja, võime asjakohaselt paluda Jumalat, nagu seda tegi laulik: „Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind” (Laul 43:3). Kui ihkame olla Jumalale meelepärased, peame käima tema tões (3. Johannese 3, 4). See hõlmab ka tema nõudmistele kuuletumist ning tema teenimist ustavuses ja siiruses (Laul 25:4, 5; Johannese 4:23, 24). Me peame teenima Jehoovat tões, nagu seda on ilmutatud tema Sõnas ning selgitatud „ustava ja mõistliku orja” väljaannetes (Matteuse 24:45—47, NW). Selleks on vaja Pühakirja täpselt tunda. Kuidas me siis peaksime Jumala Sõna lugema ja uurima? Kas me peaksime alustama 1. Moosese raamatu 1. peatüki 1. salmist ja lugema läbi kõik 66 raamatut? Jah, iga kristlane, kellel on omakeelne kogupiibel, peaks selle 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni läbi lugema. Ja kui loeme Piiblit ning kristlikke väljaandeid, peaks meie eesmärgiks olema süvendada arusaamist Pühakirja laiahaardelisest tõest, mille Jumal on teinud ’ustava orja’ kaudu kättesaadavaks.
Loe Jumala Sõna kuuldavalt
11., 12. Miks on kasulik, et kristlikel koosolekutel Piiblit ette loetakse?
11 Üksi olles võime lugeda hääletult. Kuid muistsel ajal loeti omaette olles kuuldavalt. Seepärast kuulis Filippus, kuidas Etioopia eunuhh oma tõllas sõites Jesaja prohvetiennustust luges (Apostlite teod 8:27—30). Sõnaga „lugema” tõlgitud heebreakeelse sõna tähendus on eeskätt „hüüdma”. Seega need, kes algul veel ei oska hääletult lugeda ega loetu mõttest aru saada, peaksid julgesti iga sõna valjult välja ütlema. Jumala kirjapandud Sõna lugedes on peaasi saada teada tõde.
12 On kasulik, et kristlikel koosolekutel Piiblit ette loetakse. Apostel Paulus kutsus oma kaastöölist Timoteost üles: „Ole hoolas ette lugema, manitsema ja õpetama” (1. Timoteosele 4:13, meie kursiiv). Paulus ütles koloslastele: „Kui see kiri on loetud teie juures, siis tehke nii, et seda loetaks ka Laodikea koguduses, ja et teie loeksite ka Laodikeast tulevat kirja” (Koloslastele 4:16). Ja Ilmutuse 1:3 (UT) öeldakse: „Õnnis on see, kes loeb ette, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal!” Seepärast peaks avalik kõneleja lugema piiblitekste selle kinnituseks, mida ta kogudusele räägib.
Temaatiline uurimismeetod
13. Milline on kõige edukam Pühakirja tõdede õppemeetod ja mis aitab meil kirjakohti üles leida?
13 Temaatiline uurimine on kõige edukam Pühakirja tõdede õppemeetod. Piibli tähestikulised sõnaregistrid, kus Piibli sõnad on loetletud tähestiku järjekorras ning näidatud ära, millisest raamatust, peatükist ja salmist neid võib leida, hõlbustavad konkreetse teemaga seotud tekstide leidmist. Ja selliseid kirjakohti võib kooskõlaliselt kasutada, sest Piibli Autor ei räägi iseendale vastu. Püha vaimu vahendusel inspireeris ta umbes 40 meest kirjutama rohkem kui 16 sajandi pikkusel ajaperioodil Piiblit, ning selle temaatiline uurimine on tõeõppimise järeleproovitud meetod.
14. Miks tuleks uurida Heebrea Kirju ja Kristlikke Kreeka Kirju koos?
14 See, et me hindame Piibli tõde, peaks ajendama meid Kristlikke Kreeka Kirju koos Heebrea Kirjadega lugema ja uurima. Nõnda saab ilmsiks, kuidas Kreeka Kirjad on seotud Jumala eesmärgiga ning kuidas need heidavad valgust Heebrea Kirjade prohvetiennustustele (Roomlastele 16:25—27; Efeslastele 3:4—6; Koloslastele 1:26). Selles osas on suureks abiks „Pühakirja uue maailma tõlge” (New World Translation of the Holy Scriptures). Selle on teinud Jumalale pühendunud sulased, kes on tuginenud praegustele põhjalikumatele teadmistele Piibli algteksti, samuti selle tausta ning idiomaatiliste väljendite kohta. Väga olulised on ka piibliuurimise abivahendid, mida Jehoova on andnud „ustava ja mõistliku orja” kaudu.
15. Kuidas sa tõestaksid seda, et on kohane tuua tsitaate Piibli eri osadest?
15 Võidakse öelda: „Teie väljaannetes on tuhandeid piiblitsitaate, kuid miks te võtate neid Piibli eri osadest?” Tuues tsitaate Piibli 66 raamatu eri osadest, toetuvad need väljaanded tervele reale inspireeritud tunnistustele, osutamaks õpetuse tõesusele. Ka Jeesus kasutas seda õppemeetodit. Oma mäejutlust pidades tõi ta 21 tsitaati Heebrea Kirjadest. Selles kõnes on kolm tsitaati 2. Moosese raamatust, kaks 3. Moosese raamatust, üks 4. Moosese raamatust, kuus 5. Moosese raamatust, üks 2. Kuningate raamatust, neli Lauludest, kolm Jesaja ja üks Jeremija raamatust. Kas Jeesus „püüdis lihtsalt midagi tõestada”, kui ta nõnda toimis? Ei, sest „ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad”. See oli nii, sest õpetades toetus Jeesus Jumala kirjapandud Sõna autoriteedile (Matteuse 7:29). Seda tegi ka apostel Paulus.
16. Milliseid Pühakirja tsitaate tõi Paulus tekstis Roomlastele 15b:7—13?
16 Kirjakohas Roomlastele 15:7—13 tõi Paulus tsitaate Heebrea Kirjade kolmest osast — Seadusest, Prohvetitest ja Lauludest. Ta näitas, et nii juudid kui ka paganad ülistavad Jumalat ning seetõttu peaksid kristlased võtma vastu inimesi kõigist rahvastest. Paulus ütles: „Võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud Jumala austuseks. Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus sai ümberlõikamise sulaseks Jumala tõe pärast, et kinnitada isadele antud tõotused, aga et paganad ülistavad Jumalat tema halastuse pärast, nõnda nagu on kirjutatud [Laulus 18:50]: ’Sellepärast ma tahan sind ülistada paganate seas ja laulda kiitust su nimele!’ Ja taas ütleb tema [5. Moosese 32:43]: ’Olge rõõmsad, paganad, ühes tema rahvaga!’ Ja veel [Laulus 117:1]: ’Kiitke Issandat, kõik paganad, ja ülistage teda, kõik rahvad!’ Ja jälle ütleb Jesaja [11:1, 10]: ’Jesse juur tuleb ja see, kes tõuseb valitsema paganrahvaid; tema peale hakkavad paganad lootma!’ Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Püha Vaimu väes!” Kasutades sellist temaatilist meetodit, näitas Paulus, kuidas Piibli tõdede selgitamisel tsiteerida kirjakohti.
17. Millise eeskuju kohaselt toovad kristlased tsitaate kõikjalt Piibli eri paigust?
17 Apostel Peetruse esimeses inspireeritud kirjas on 34 tsitaati Seaduse, Prohvetite ja Laulude kümnest raamatust. Oma teises kirjas toob Peetrus kuus tsitaati kolmest raamatust. Matteuse evangeeliumis on 122 tsitaati 1. Moosese raamatust Malakiani. Kreeka Kirjade 27 raamatus on 320 otsest tsitaati 1. Moosese raamatust Malakiani, samuti sadu muid viiteid Heebrea Kirjadele. Kooskõlas Jeesuse jäetud eeskujuga, mida järgisid tema apostlid, toovad tänapäeva kristlased Pühakirja mingis ainevallas temaatilist uurimismeetodit kasutades tsitaate kõikjalt Piibli eri paigust. See on iseäranis kohane neil „viimseil päevil”, mil on minemas täide enamik Heebrea ja Kreeka Kirju (2. Timoteosele 3:1). Just sel kombel kasutab ’ustav ori’ oma väljaannetes Piiblit, kuid mitte kunagi ei lisa ta Jumala Sõnale midagi juurde ega võta sealt midagi ära (Õpetussõnad 30:5, 6; Ilmutuse 22:18, 19).
Käigem alati tões
18. Miks me peaksime ’käima tões’?
18 Me ei tohi midagi Piiblist ära võtta, sest Jumala Sõnas on kõik kristlikud õpetused kokku „tõde” ehk „hea sõnumi tõde”. Sellest tõest kinnipidamine — selles ’käimine’ — on päästeks eluliselt tähtis (Galaatlastele 2:5, NW; 2. Johannese 4; 1. Timoteosele 2:3, 4, NW). Kuna kristlus on „tõe tee”, saavad meist selle huve edendades ja teisi abistades „tõe kaastöölised” (2. Peetruse 2:2; 3. Johannese 8).
19. Kuidas me saame ’käia tões’?
19 Kui me tahame ’käia tões’, peame lugema Piiblit ja võtma vastu vaimse abi, mida Jumal ’ustava orja’ kaudu annab (3. Johannese 4). Ammutagem seda tehes endile kasu ning saagem seeläbi võimeliseks ka teistele jagama õpetust Jehoova Jumalast, Jeesusest Kristusest ja Jumala eesmärgist. Ning olgem tänulikud, et Jehoova vaim aitab meil tema Sõna mõista ning teda tões edukalt teenida.
Millised on sinu vastused?
◻ Millist püsivat kasu toob Piibli lugemine?
◻ Miks tuleks uurida Piiblit koos kaasusklikega?
◻ Miks on kohane tuua tsitaate kõikjalt Piibli eri paigust?
◻ Mida tähendab ’käia tões’ ja kuidas me saame seda teha?
[Pilt lk 17]
Vanemad, õpetage oma lastele Pühakirja
[Pilt lk 18]
Oma mäejutluses tõi Jeesus tsitaate Heebrea Kirjade eri paigust