Jehoova perekond tunneb rõõmu kallihinnalisest ühtsusest
„Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad ka üheskoos [„ühtsuses”, NW] elavad!” (LAUL 133:1)
1. Milline olukord valitseb tänapäeval paljudes perekondades?
PEREKOND elab tänapäeval üle kriisi. Paljudes perekondades on abielusidemed purunemise äärel. Lahutus on muutumas järjest tavalisemaks, kusjuures paljud lahkuläinud abielupaaride lapsed kurvastavad sügavalt. Miljonid perekonnad on kaotanud rõõmu ja ühtsuse. Aga on üks perekond, kes elab tõelises rõõmus ja ühtsuses. See on Jehoova Jumala universumiperekond. Selles täidavad müriaadid inglid neile antud ülesandeid Jumala tahte kohaselt (Laul 103:20, 21). Kuid kas maa peal on perekonda, kes tunneb rõõmu sellisest ühtsusest?
2., 3. a) Kes kuuluvad praegu Jumala universumiperekonda ja kellena võiksime kujutada kõiki Jehoova tunnistajaid tänapäeval? b) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?
2 Apostel Paulus kirjutas: „Ma nõtkutan oma põlvi Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime” (Efeslastele 3:14, 15, UT). Iga sugulasliin maa peal on saanud nime Jumalalt, sest tema on Looja. Kuigi taevas ei ole inimperekondi, on Jumal piltlikult öeldes abielus oma taevase organisatsiooniga ning Jeesusel on vaimne pruut, kes ühendatakse temaga taevas (Jesaja 54:5; Luuka 20:34, 35; 1. Korintlastele 15:50; 2. Korintlastele 11:2). Praegu maa peal elavad ustavad võitud juba kuuluvad Jumala universumiperekonda ja maise lootusega „teised lambad” võivad saada selle liikmeteks tulevikus (Johannese 10:16; Roomlastele 8:14—17; Vahitorn, 15. jaanuar 1996, lk. 31). Siiski võib tänapäeval kõiki Jehoova tunnistajaid kujutada ühtse ülemaailmse perekonnana.
3 Kas sina kuulud sellesse Jumala sulaste imelisse rahvusvahelisse perekonda? Kui kuulud, siis koged sa üht suurimat õnnistust, mis kellelegi üldse osaks võib saada. Miljonid kinnitavad, et Jehoova ülemaailmne perekond — tema nähtav organisatsioon — on üks rahu ja ühtsuse oaas keset tülitsevat ning lahkmeelset ilmalikku kõrbet. Kuidas võiks Jehoova ülemaailmse perekonna ühtsust kirjeldada? Ja millised tegurid edendavad taolist ühtsust?
Kui hea ja armas!
4. Kuidas sa väljendaksid oma sõnadega seda, mida räägitakse Laulus 133 vennalikust ühtsusest?
4 Laulik Taavet hindas vennalikku ühtsust väga kõrgelt. Ta sai inspiratsiooni sellest isegi laulda! Kujutle teda oma kandle saatel laulmas: „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad ka üheskoos [„ühtsuses”, NW] elavad! See on nagu hea õli pea peal, mis jookseb maha habemesse, Aaroni habemesse, mis tilgub alla tema riiete palistusse [„rüü kaelusesse”, UT], ja nagu Hermoni kaste, mis langeb Siioni mägedele! Sest sinna on Jehoova seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks!” (Laul 133:1—3).
5. Millise võrdluse võiks Laul 133:1, 2 põhjal tuua iisraellaste ja Jumala sulaste vahel nüüdisajal?
5 Need sõnad käisid vennaliku ühtsuse kohta, mis valitses Jumala muistse rahva, iisraellaste seas. Kui nad igal aastal kolmeks pühaks Jeruusalemma tulid, elasid nad üheskoos ühtsuses. Kuigi nad kuulusid eri suguharudesse, olid nad üks pere. Otsekui värskendav ja healõhnaline võideõli, avaldas see, et nad koos olid, neile kosutavat mõju. Kui taolist õli Aaroni pea peale valati, voolas see tema habemesse ja tilkus rüü kaelusesse. Et iisraellased üheskoos olid, avaldas see neile head mõju, mida kokkutulnud rahvas tervikuna tundis. Lahendati arusaamatused ja edendati ühtsust. Tänapäeval on Jehoova ülemaailmses perekonnas samasugune ühtsus. Selle liikmetele avaldab korrapärane seltsimine vaimselt kasulikku mõju. Kui Jumala Sõna ellu rakendatakse, saadakse üle mistahes arusaamatustest või raskustest (Matteuse 5:23, 24; 18:15—17). Jehoova rahvas hindab vennaliku ühtsusega kaasnevat vastastikust julgustust väga.
6., 7. Kuidas oli Iisraeli ühtsus nagu Hermoni mäe kaste ja kust võib tänapäeval leida Jumala õnnistust?
6 Kuidas oli see, et Iisrael üheskoos ühtsuses elas, ka nagu Hermoni mäe kaste? Kuna mäe kõrguseks on rohkem kui 2800 meetrit üle merepinna, on selle ülaosa peaaegu aastaringselt lumega kaetud. Hermoni lumine tipp põhjustab öiste uduaurude kondenseerumist, tänu millele tekib rikkalikult kastet, mis aitab taimkattel pikal kuivaperioodil püsima jääda. Hermoni mägedelt laskuvad külmad õhuvoolud võivad kanda taolisi uduaurusid koguni lõunasse Jeruusalemma piirkonda, kus need kondenseeruvad kastena. Seega oli laulikul alust kõnelda „Hermoni kastest, mis langeb Siioni mägedele”. Kui toredalt tuletatakse meelde Jehoova kummardajate perekonna ühtsust edendavat värskendavat mõju!
7 Enne kristliku koguduse rajamist oli Siion ehk Jeruusalemm õige kummardamise keskus. Seepärast oli Jumal just sinna seadnud õnnistuse. Kuna kõigi õnnistuste Allikas elas piltlikult Jeruusalemma pühamus, voolas sealt välja õnnistusi. Et aga õige kummardamine ei piirdu enam vaid üheainsa paigaga, siis võib tänapäeval kõikjal maakeral leida õnnistust, armastust ja ühtsust, mis valitseb Jumala sulaste seas (Johannese 13:34, 35). Millised tegurid siis edendavad seda ühtsust?
Tegurid, mis edendavad ühtsust
8. Mida me saame ühtsuse kohta teada tekstist Johannese 17:20, 21?
8 Jehoova kummardajate ühtsus põhineb kuuletumisel õigesti arusaadud Jumala Sõnale, kaasa arvatud Jeesuse Kristuse õpetustele. Sellega, et Jehoova läkitas maailma oma Poja andma tõele tunnistust ning surema ohvrisurma, avanes tee ühtse kristliku koguduse rajamiseks (Johannese 3:16; 18:37). Et selle liikmete keskel pidi valitsema tõeline ühtsus, ilmnes Jeesuse palvest: „Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse, et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid ja maailm usuks, et sa mind oled läkitanud” (Johannese 17:20, 21). Jeesuse järelkäijad saavutasid samasuguse ühtsuse, mis valitseb Jumala ja tema Poja vahel. Seda tänu sellele, et nad kuuletusid Jumala Sõnale ja Jeesuse õpetustele. Samasugune hoiak on tänapäeval Jehoova ülemaailmse perekonna ühtsuse tähtsamaid tegureid.
9. Milline osa on pühal vaimul Jehoova rahva ühtsuses?
9 Teine tegur, mis ühendab Jehoova rahvast, on see, et meil on Jumala püha vaim ehk tegev jõud. See võimaldab meil saada aru Jehoova Sõna ilmutatud tõest ning nõndaviisi teda ühtselt teenida (Johannese 16:12, 13). Vaim aitab meil hoiduda sellistest lahutavatest liha tegudest nagu riid, kiivus, vihastumised ja jonn. Selle asemel toob Jumala vaim meis esile armastuse, rõõmu, rahu, pikameelsuse, lahkuse, heatahtlikkuse, usu, tasaduse ja enesevalitsemise vilja, mis meid ühendab (Galaatlastele 5:19—23).
10. a) Millise paralleeli võib tõmmata ühtses inimeste perekonnas valitseva armastuse ja Jehoovale pühendunute keskel valitseva armastuse vahele? b) Kuidas väljendas üks juhtiva kogu liige oma tundeid kohtumise kohta oma vaimsete vendadega?
10 Ühtse perekonna liikmed armastavad üksteist ning on õnnelikud, kui saavad koos olla. Sarnaselt sellega armastavad Jehoova kummardajate ühisesse perre kuulujad Jehoovat, tema Poega ja kaasusklikke (Markuse 12:30; Johannese 21:15—17; 1. Johannese 4:21). Nii nagu armastav sünnipärane perekond tunneb rõõmu üheskoos einetamisest, on Jumalale pühendunutel hea meel olla kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel, saamaks kasu toredast seltsingust ning võrratust vaimsest roast (Matteuse 24:45—47; Heebrealastele 10:24, 25). Üks Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liige ütles selle kohta nõnda: „Minu elus on kohtumine vendadega üks suurimaid rõõme ning julgustuse allikaid. Kui võimalik, meeldib mul olla kuningriigisaalis esimeste seas ning lahkuda viimaste seas. Tunnen sisemist rõõmu, kui vestlen Jumala rahva liikmetega. Nende keskel olles tajun, et olen kodus oma perekonna keskel.” Kas sinagi tunned sedasama? (Laul 27:4.)
11. Millisest tööst Jehoova tunnistajad eriti rõõmu tunnevad ja mis tuleneb sellest, et seame Jumala teenimise kesksele kohale oma elus?
11 Ühtses perekonnas tuntakse rõõmu, kui saadakse midagi üheskoos teha. Samamoodi tunnevad Jehoova kummardajate perre kuulujad rõõmu, kui nad teevad ühtselt Kuningriigi kuulutamise ja jüngriteks tegemise tööd (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Kui me sellest korrapäraselt osa võtame, saame teiste Jehoova tunnistajatega lähedasemaks. Meie keskel valitsevat perekonnavaimu edendab ka see, et me seame Jumala teenimise kesksele kohale oma elus ning toetame kõiki tema rahva ettevõtmisi.
Väga oluline on teokraatlik kord
12. Mis iseloomustab õnnelikku ja ühtset perekonda ja milline korraldus edendas ühtsust esimese sajandi kristlikes kogudustes?
12 Perekond, mida juhitakse kindlalt, kuid armastavalt, ning kus valitseb kord, on tõenäoliselt ühtne ja õnnelik (Efeslastele 5:22, 33; 6:1). Jehoova on rahuküllase korra Jumal ning kõik tema perekonda kuulujad peavad teda „Kõigekõrgemaks” (Taaniel 7:18, 22, 25, 27; 1. Korintlastele 14:33). Samuti tunnustavad nad seda, et ta on pannud oma Poja Jeesuse Kristuse kõigi asjade pärijaks ning andnud talle kõik meelevalla taevas ja maa peal (Matteuse 28:18; Heebrealastele 1:1, 2). Kristlik kogudus, kelle Pea on Jeesus Kristus, on korra järele tegutsev, ühtne organisatsioon (Efeslastele 5:23). Esimese sajandi koguduste järelevaatamiseks oli asutatud apostlitest ja teistest vaimselt küpsetest „vanematest” koosnev juhtiv kogu. Kogudustes tegutsesid ametissemääratud ülevaatajad ehk vanemad ning teenistusabilised (Apostlite teod 15:6; Filiplastele 1:1). Sõnakuulelikkus oma juhatajatele edendas ühtsust (Heebrealastele 13:17).
13. Kuidas tõmbab Jehoova inimesi ligi ja mis sellest tuleneb?
13 Aga kas tähendavad kõik need korraldused seda, et Jehoova kummardajate ühtsust võiks pidada kõvakäelise, tundetu juhtimise tulemuseks? Hoopiski mitte! Jumalas ja tema organisatsioonis ei ole midagi armastusetut. Jehoova tõmbab inimesi ligi, osutades armastust, ning igal aastal liitub sadu tuhandeid inimesi vabatahtlikult ja rõõmsalt Jehoova organisatsiooniga, lastes end ristida selle märgiks, et nad on Jumalale kogu südamest pühendunud. Nende meelsus on nagu Joosual, kes ergutas kaasiisraellasi: „Valige endile täna, keda te tahate teenida .. Aga mina ja mu pere, meie teenime Jehoovat!” (Joosua 24:15).
14. Miks me võime öelda, et Jehoova organisatsioon on teokraatlik?
14 Kuuludes Jehoova perre, ei ole me mitte ainult rõõmsad, vaid ka tunneme end turvaliselt. Põhjuseks on see, et tema organisatsioon on teokraatlik. Jumala Kuningriik on teokraatia (kreeka sõnadest the·osʹ, jumal, ja kraʹtos, valitsus). See on Jumala valitsus, mille tema on seadnud ja kehtestanud. Jehoova võitud „püha rahvas” allub tema valitsusele ning on seetõttu ka teokraatlik (1. Peetruse 2:9). Kuna Suur Teokraat Jehoova on meie Kohtumõistja, Käsuandja ja Kuningas, on meil kõigiti põhjust tunda end turvaliselt (Jesaja 33:22). Aga mida teha siis, kui peaks kerkima mingi vaidlusküsimus, mis ohustaks meie rõõmu, turvalisust ja ühtsust?
Juhtiv kogu astub vajalikke samme
15., 16. Milline vaidlusküsimus kerkis esimesel sajandil ja miks?
15 Et säilitada perekonnas ühtsus, tuleb ehk mõnikord mingi vaidlusküsimus lahendada. Niisiis oletagem, et meie ajaarvamise esimesel sajandil oli tarvis lahendada üks vaimne keerdküsimus, säilitamaks Jumala kummardajate pere ühtsust. Mida oli tarvis teha? Juhtiv kogu astus vajalikke samme ja langetas vaimsete küsimuste kohta otsused. Seda, kuidas tegutseti, võime lugeda Pühakirjast.
16 Umbes aastal 49 m.a.j. tuli juhtiv kogu Jeruusalemmas kokku, et lahendada tõsine keerdküsimus ja säilitada seeläbi „Jumala kodakondsete” ühtsus (Efeslastele 2:19). Apostel Peetrus oli umbes 13 aastat varem kuulutanud Korneeliusele ning esimesed paganad ehk inimesed teistest rahvastest olid saanud ristitud usklikeks (Apostlite tegude 10. peatükk). Kui Paulus esimese misjonireisi tegi, võtsid paljud paganad kristluse vastu (Apostlite teod 13:1—14:28). Tegelikult oli Süüria Antiookiasse rajatud paganakristlaste kogudus. Mõned kristlikud juudid arvasid, et paganatest usulepöördunud peaksid laskma end ümber lõigata ning pidama kinni Moosese Seadusest, kuid teised ei olnud nendega nõus (Apostlite teod 15:1—5). See vaidlusküsimus oleks võinud viia täieliku lahknemiseni, koguni eraldi juutide ja paganate koguduste moodustamiseni. Seepärast astus juhtiv kogu koheselt samme, et säilitada kristlik ühtsus.
17. Millist kooskõlalist teokraatlikku menetlust on kirjeldatud Apostlite tegude 15. peatükis?
17 Nagu on kirjas Apostlite teod 15:6—22, ’tulid apostlid ja vanemad kokku seda asja arutama’. Kohal oli ka teisi, kaasa arvatud Antiookiast tulnud delegatsioon. Kõigepealt selgitas Peetrus, et ’tema suu läbi kuulsid paganad evangeeliumi sõna ja uskusid’. Seejärel kuulas „kogu rahvahulk”, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, „mis suuri tunnustähti ja imesid Jumal paganate seas oli teinud nende läbi”. Järgmisena tegi Jakoobus ettepaneku, kuidas küsimuse võiks lahendada. Kui juhtiv kogu oli langetanud otsuse, öeldakse meile: „Apostlid ja vanemad ühes kõige kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed ning läkitada Antiookiasse ühes Pauluse ja Barnabasega”. Need ’valitud mehed’ — Juudas ja Siilas — viisid kaasusklikele julgustava kirja.
18. Millise otsuse tegi juhtiv kogu seoses Moosese Seadusega ning millist mõju see avaldas juudi- ja paganakristlastele?
18 Kiri, milles tehti teatavaks juhtiva kogu otsus, algas sõnadega: „Meie, apostlid ja vanemad ja vennad, saadame tervisi vendadele paganate seast, kes elavad Antiookia- ja Süüria- ja Kiliikiamaal.” Sel ajaloolisel koosolekul viibis teisigi vendi, kuid ilmselt koosnes juhtiv kogu „apostlitest ja vanematest”. Neid juhtis Jumala vaim, sest kirjas öeldakse: „Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam ühtki koormat kui aga need väga tarvilised määrused: hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu ja porduelu eest” (Apostlite teod 15:23—29, meie kursiiv). Kristlastelt ei nõutud, et nad laseksid endid ümber lõigata ja peaksid kinni Moosese Seadusest. See otsus aitas juudi- ja paganakristlastel tegutseda ning rääkida ühtsuses. Kogudused olid rõõmsad ja kallihinnaline ühtsus säilis, nii nagu see tänapäevalgi Jumala ülemaailmses perekonnas Jehoova tunnistajate juhtiva kogu vaimse juhtimise all säilib (Apostlite teod 15:30—35).
Teenigem teokraatlikus ühtsuses
19. Miks on Jehoova kummardajate peres õitsenud ühtsus?
19 Ühtsus õitseb, kui perekonnaliikmed omavahel koostööd teevad. Samuti on lugu Jehoova kummardajate peres. Olles teokraatlikud, teenisid esimese sajandi kogudusevanemad ja teised Jumalat täielikus koostöös juhtiva koguga ning kiitsid heaks selle otsused. Juhtiva kogu abiga said vanemad ’kuulutada sõna’ ja koguduseliikmed üldjoontes ’rääkida ühtviisi’ (2. Timoteosele 4:1, 2; 1. Korintlastele 1:10). Niisiis, ükskõik kas Jeruusalemmas, Antiookias, Roomas, Korintoses või kusagil mujal, teenistuses ja kristlikel koosolekutel pakuti ühtesid ja samasid Pühakirja tõdesid. Samasugune teokraatlik ühtsus eksisteerib ka tänapäeval.
20. Mida me peame tegema, et võiksime säilitada oma kristliku ühtsuse?
20 Et võiksime säilitada ühtsuse, peaksime meie kõik, kes me kuulume Jehoova ülemaailmsesse perre, püüdma ilmutada teokraatlikku armastust (1. Johannese 4:16). Meil tuleb alluda Jumala tahtele ning osutada sügavat lugupidamist ’ustava orja’ ning juhtiva kogu vastu. Loomulikult me kuuletume vabast tahtest ja rõõmuga, nõnda nagu me ka pühendusime Jumalale (1. Johannese 5:3). Kui tabavalt sidus laulik rõõmu ja kuulekuse! Ta laulis: „Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Jehoovat, kellele väga meeldivad ta käsud!” (Laul 112:1).
21. Kuidas me võime näidata, et oleme teokraatlikud?
21 Jeesus, koguduse Pea, on täiesti teokraatlik ning täidab alati oma Isa tahet (Johannese 5:30). Seepärast järgigem alati oma Eeskuju, täites teokraatlikult ja ühtselt Jehoova tahet ning olles igakülgselt koostöös Tema organisatsiooniga. Siis võime südamesttuleva rõõmu ja tänutundega korrata lauliku laulu: „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad ka üheskoos [„ühtsuses”, NW] elavad!”
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas seostub meie kristlik ühtsus Lauluga 133?
◻ Millised tegurid edendavad ühtsust?
◻ Miks on teokraatlik kord Jumala rahva ühtsuse puhul oluline?
◻ Milliseid samme astus esimese sajandi juhtiv kogu ühtsuse säilitamiseks?
◻ Mida tähendab sulle teenimine teokraatlikus ühtsuses?
[Pilt lk 13]
Juhtiv kogu astus ühtsuse säilitamiseks vajalikke samme