„Olge pühad, sest mina olen püha”
„Olge pühad, sest mina, Jehoova, teie Jumal olen püha!” (3. MOOSESE 19:2)
1. Kes kuuluvad inimeste hulka, keda maailm pühaks peab?
ENAMIKUS maailma suuremates religioonides on isikuid, keda peetakse pühaks. Oma India-tööga kuulsaks saanud ema Teresat peetakse tihti pühaks, kuna ta on ennastohverdavalt pühendunud vaeste abistamisele. Paavsti kutsutakse „Pühaks Isaks”. Nüüdisaegse katoliikliku liikumise Opus Dei algatajat José María Escrivá’d peavad mõned katoliiklased „pühaduse musternäidiseks”. Hinduismil on omad swāmi’d ehk pühamehed. Gandhit austati kui pühameest. Budismil on omad pühad mungad ning islamil oma püha prohvet. Aga mida täpselt tähendab olla püha?
2., 3. a) Mida tähendavad sõnad „püha” ja „pühadus”? b) Millised küsimused ootavad vastust?
2 Sõna „püha” on defineeritud kui „1. .. seotust Jumala väega; pühakspeetut, 2. midagi ühenduses kummardamise või sügava austusega või midagi, mis seda väärib, .. 3. elamist range või moraalselt kõrge usulise või vaimse süsteemi raames .., 4. määratust või eraldatust usulisel eesmärgil”. Piibli kontekstis tähendab pühadus „usulist puhtust ehk rikkumatust; pühakspeetust”. Nagu ütleb Piibli teatmeteos „Insight on the Scriptures”a, „annab algkeelne heebrea [sõna] qoʹdeš edasi mõtte eraldatusest, ainulaadsusest või pühitsetusest Jumalale, .. eraldatusest Jumala teenimiseks”.
3 Iisraeli rahval kästi olla püha. Jumala Seadus ütles: „Mina olen Jehoova, teie Jumal! Pühitsege siis endid ja olge pühad, sest mina olen püha!” Kes oli see pühaduse Allikas? Kuidas võisid ebatäiuslikud iisraellased saada pühaks? Ja mida meie tänapäeval võime õppida Jehoova üleskutsest pühadusele? (3. Moosese 11:44.)
Kuidas oli Iisrael seotud pühaduse Allikaga
4. Kuidas toodi Jehoova pühadust Iisraelis esile?
4 Kõike, mis Iisraelis oli seotud Jehoova Jumala kummardamisega, pidi peetama pühaks ja vastavalt ka koheldama. Miks see oli nõnda? Sest Jehoova ise on pühaduse algläte ja allikas. Moosese aruanne püha seadusetelgi ning ametiriiete ning kaunistuste valmistamise kohta lõpeb sõnadega: „Puhtast kullast tehti laubaehe, püha kroon, ja selle peale kirjutati pitsatiuurenduse sarnaselt kiri: ’Jehoovale pühitsetud [„pühadus kuulub Jehoovale”, NW]!’ ” See puhtast kullast laubaehe kinnitati ülempreestri peakatte külge ning see näitas, et ta on eraldatud eriliseks pühaks teenistuseks. Iisraellastele, kes oma silmaga võisid näha seda päikese käes säravat uurendatud kirja, tuletati korrapäraselt meelde Jehoova pühadust (2. Moosese 28:36; 29:6; 39:30).
5. Kuidas võidi ebatäiuslikke iisraellasi pidada pühaks?
5 Aga kuidas võisid iisraellased saada pühaks? Ainult olles lähedastes suhetes Jehoovaga ning teda puhtalt kummardades. Et kummardada teda pühaduses, füüsilises ja vaimses puhtuses, oli neil tarvis „Kõigepühamat” täpselt tunda (Õpetussõnad 2:1—6; 9:10). Seepärast pidid iisraellased Jumalat kummardama puhastel motiividel ja puhta südamega. Mistahes silmakirjalik kummardusvorm oleks olnud Jehoovale jäledus (Õpetussõnad 21:27).
Miks Jehoova Iisraeli hukka mõistis
6. Kuidas suhtusid juudid Malakia päevil Jehoova lauda?
6 Seda näidati selgelt ja kujukalt siis, kui ükskõiksed iisraellased tõid templisse viletsaid, vigaseid ohvreid. Jehoova mõistis nende viletsad ohvriannid hukka oma prohveti Malakia kaudu: „Mul ei ole teist hea meel, ütleb vägede Jehoova, ja roaohver teie käest ei meeldi mulle! Aga te teotate seda, kui te ütlete: ’Jehoova lauda võib rüvetada, ja selle vilja, tema rooga, võib põlata!’ Ja te ütlete: ’Vaata, missugune vaev!’ aga panete mind hingeldama, ütleb vägede Jehoova! Te toote seda, mis on röövitud, lonkaja ja tõbine! Ja see peab olema ohvriand, mida te toote! Kas mul peaks olema hea meel seda teie käest vastu võtta? ütleb Jehoova” (Malakia 1:10, 12, 13).
7. Milliseid ebapühasid samme astusid juudid viiendal sajandil e.m.a.?
7 Jumal kasutas arvatavasti viiendal sajandil e.m.a. Malakiat, et mõista hukka juutide väärad teguviisid. Preestrid näitasid halba eeskuju ning nende käitumine oli kõike muud kui püha. Sellist juhtimist järginud inimeste põhimõtted olid sedavõrd mandunud, et nad end koguni oma naistest lahutasid, mis võis olla tingitud sellest, et nad tahtsid endile võtta nooremaid naisi paganate seast. Malakia kirjutas: „Jehoova on tunnistajaks sinu ja su nooreea naise vahel, kelle vastu sa oled olnud truudusetab, kuigi ta on sinu abikaasa ja sinu seadusepärane naine! [— — —] Kandke siis hoolt oma hinge eest ja ükski ärgu olgu truuduseta oma nooreea naise vastu! Sest ma vihkan lahutust, ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal” (Malakia 2:14—16).
8. Kuidas on nüüdisaegne suhtumine lahutusse avaldanud oma mõju ka mõningatele kristlikust kogudusest?
8 Nüüdisajal on paljudes maades, kus lahutada on kerge, abielulahutuste arv pidevalt kasvanud. See on avaldanud oma mõju ka kristlikule kogudusele. Selle asemel et otsida abi kogudusevanematelt, et ületada takistused ja püüda abielu edukaks muuta, on mõned liigselt kiirustades oma abikaasa maha jätnud. Tihti läheb see lastele emotsionaalselt kalliks maksma (Matteuse 19:8, 9).
9., 10. Millele seoses Jehoova kummardamisega me peaksime mõtlema?
9 Nagu me eelnevalt nägime, mõistis Jehoova Malakia päevade Juuda laiduväärset seisundit silmas pidades sellise pealiskaudse kummardamise selgesõnaliselt hukka ning näitas, et ta kiidab heaks ainult puhta kummardamise. Kas ei peaks see meid panema mõtlema sellele, kui hästi meie kummardame Jehoova Jumalat, universumi Suveräänset Issandat, tõelise pühaduse Allikat? Kas meie teenistus Jumala ees on tõepoolest püha? Kas me hoiame end vaimselt puhtana?
10 See ei tähenda, et me peaksime olema täiuslikud, mis on ju võimatu, või et meil tuleks võrrelda end teistega. Kuid see tähendab, et iga kristlane peaks kummardama Jumalat nii hästi, kui tema olud seda võimaldavad. See osutab meie kummardamise kvaliteedile. Meie Jumalale pühendatud teenistus peaks olema parim, mis meil on anda — püha teenistus. Kuidas seda saavutada? (Luuka 16:10; Galaatlastele 6:3, 4.)
Puhas süda juhib puhta kummardamiseni
11., 12. Millest tuleneb ebapüha käitumine?
11 Jeesus õpetas selgelt, et see, mis on inimese südames, ilmneb selles, mida ta räägib ja teeb. Jeesus ütles ennast õiglaseks pidavatele, ent ebapühadele variseridele: „Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu.” Hiljem näitas ta, et kurjad teod lähtuvad kurjadest mõtetest, mis on südames ehk inimese sisemuses. Ta ütles: „Mis suust väljub, see lähtub südamest ja see rüvetab inimese. Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget. Need on, mis rüvetavad inimese” (Matteuse 12:34; 15:18—20).
12 See aitab meil mõista, et ebapühad teod ei ole lihtsalt iseeneslikud või eelneva aluseta. Need tulenevad südames peidus olnud rüvetunud mõtetest — salasoovidest ja ehk ka kujutelmadest. Sellepärast ütleski Jeesus: „Te olete kuulnud, et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames.” Teiste sõnadega, hoorus ja abielu on juba südames juurdunud, enne kui toimub tegu. Kui siis tekib sobiv olukord, jõutakse ebapuhastest mõtetest ebapuhta käitumiseni. Näiteks hoorus, abielurikkumine, homoseksualism, vargus, jumalapilge ja ärataganemine on selle ilmsed tagajärjed (Matteuse 5:27, 28; Galaatlastele 5:19—21).
13. Milliseid näiteid on selle kohta, kuidas ebapuhtad mõtted võivad viia ebapühade tegudeni?
13 Seda võib selgitada mitmeti. Mõnel maal kerkib kasiinosid otsekui seeni pärast vihma, pakkudes seega järjest uusi võimalusi hasartmänge mängida. Püüdes saada üle rahalistest raskustest, võib inimene sattuda kiusatusse toetuda sellisele pseudolahendusele. Petlik mõtteviis võib mõjutada venda Piibli põhimõtteid hülgama või enda kasuks käänama.c Teisel juhul võib kristlase viia ebapüha käitumiseni see, et pornograafia on kas siis teleri, videote, arvutite või raamatute vahendusel lahedasti kättesaadav. Tarvitseb tal vaid jätta oma vaimne sõjarüü hooletusse, kui ta peatselt ongi langenud ebamoraalsusesse. Kuid enamikul juhtudel saab tee patuni alguse mõistusest. Taolistes olukordades lähevad tõepoolest täide Jakoobuse sõnad: „Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale” (Jakoobuse 1:14, 15; Efeslastele 6:11—18).
14. Kuidas on mõned oma ebapüha käitumist parandanud?
14 Õnneks ilmutavad paljud nõrkusest patustanud kristlased tõelist meeleparandust ning kogudusevanemad saavad neil aidata taastada vaimsuse. Ka paljud, kes on kogudusest välja heidetud, sest nad ei kahetse oma tegusid, on lõpuks õigele arusaamisele tulnud ja kogudusse tagasi võetud. Nad hakkavad mõistma, kui kergesti Saatan nad oma võimusesse sai, kui nad lasksid ebapuhastel mõtetel oma südames juurduda (Galaatlastele 6:1; 2. Timoteosele 2:24—26; 1. Peetruse 5:8, 9).
Raske ülesanne vaadata näkku oma nõrkustele
15. a) Miks me peame oma nõrkustele julgelt näkku vaatama? b) Mis võib aidata meil oma nõrkusi tunnistada?
15 Me peame tegema pingutusi, et anda oma südamele objektiivne hinnang. Kas me oleme valmis oma nõrkustele julgelt näkku vaatama, neid tunnistama ning nendest jagusaamiseks vaeva nägema? Kas me oleme valmis ausalt sõbralt küsima, kuidas me võiksime end parandada, ning seejärel nõuannet kuulda võtma? Et jääda pühaks, peame oma puudustest jagu saama. Miks? Sest Saatan tunneb meie nõrkusi. Ta võtab tarvitusele oma osavad salasepitsused, et ajendada meid patustama ja ebapühalt käituma. Oma riukaliku tegevusega püüab ta meid lahutada Jumala armastusest, nii et me poleks enam pühitsetud ega Jehoova kummardamiseks kõlblikud (Jeremija 17:9; Efeslastele 6:11; Jakoobuse 1:19).
16. Kuidas oli Paulus endaga vastuolus?
16 Ka apostel Paulusel olid omad katsumused ja katsed, nagu ta seda kirjas roomlastele kinnitas: „Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda; sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! [——] Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes” (Roomlastele 7:18—23).
17. Kuidas sai Paulus olla oma võitluses nõrkustega võidukas?
17 Kuid Pauluse juhtumil oli oluline see, et ta tunnistas oma nõrkusi. Vaatamata nendele, võis ta öelda: „Seespidise [vaimse] inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel.” Paulus armastas head ja vihkas kurja. Kuid ikkagi tuli tal võidelda sedasama võitlust mis meilgi — võitlust Saatana, maailma ja lihaga. Kuidas me siis võime edukalt võidelda, nii et jääksime pühaks, sellest maailmast ja tema mõtteviisist eraldatuks? (2. Korintlastele 4:4; Efeslastele 6:12.)
Kuidas me saame jääda pühaks?
18. Kuidas me saame jääda pühaks?
18 Pühadust ei saavutata, minnes kõige kergema vastupanu või enesehellitamise teed. Selline inimene leiab oma käitumisele alati vabandusi ja püüab süüd enda kaelast ära veeretada. Võib-olla on meil tarvis õppida oma tegude eest vastutama ja mitte olema nagu inimesed, kes väidavad, et perekondliku päritolu või geneetika tõttu on saatus lihtsalt nende vastu. Asja tegelik põhjus on peidus inimese südames. Kas ta armastab õiglust? igatseb pühadust? soovib Jumala õnnistust? Laulik selgitas vajadust pühaduse järele sõnadega: „Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga!” Apostel Paulus kirjutas: „Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse!” (Laul 34:15; 97:10; Roomlastele 12:9).
19., 20. a) Kuidas me saame oma meelt üles ehitada? b) Mida nõuab tulemusrikas isiklik uurimine?
19 Me võime ’kiinduda heasse’, kui vaatame asju Jehoova seisukohalt ning kui meil on Kristuse meel (1. Korintlastele 2:16). Kuidas seda saavutada? Korrapäraselt Jumala Sõna uurides ja selle üle mõtiskledes. Kui tihti küll sellist nõu on antud! Aga kas me suhtume sellesse piisavalt tõsiselt? Kas sa näiteks tõepoolest uurid seda ajakirja ja vaatad järele piiblitekstid enne, kui sa koosolekule tuled? Uurimise all ei mõtle me seda, et igas lõigus lihtsalt mõni fraas alla kriipsutatakse. Uurimisartikli tähtsamatele punktidele võib pilgu heita ja need alla kriipsutada umbes 15 minutiga. Kas see tähendab, et me oleme artiklit uurinud? Selleks et uurida ja ammutada igast artiklist selles sisalduvat vaimset kasu, võib tegelikult kuluda tund või paar.
20 Ehk on meil vaja end distsiplineerida ja loobuda iga nädal mõneks tunniks telerivaatamisest ning tõepoolest keskenduda isiklikule pühadusele. Korrapärane uurimine ehitab meid vaimselt üles, ergutab meie meelt langetama õigeid otsuseid — otsuseid, mis juhivad meid „pühasse ellu” (2. Peetruse 3:11; Efeslastele 4:23; 5:15, 16).
21. Milline küsimus ootab vastust?
21 Nüüd kerkib küsimus: „Millistes edasistes tegutsemis- ja käitumisvaldkondades saame meie kui kristlased olla pühad, nii nagu Jehoova on püha?” Järgnev artikkel pakub selleks mõtlemisainet.
[Allmärkused]
a Selle kaheköitelise teatmeteose väljaandja on Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
b Põhjalikuma arutelu selle kohta, mida sõna „truuduseta” all mõeldakse, leiad 1994. aasta 8. veebruari ajakirjast „Ärgake!”, lk. 21, „Millist lahutust Jehoova vihkab?” (inglise keeles).
c Lisateavet selle kohta, miks hasartmängude mängimine on ebapüha tegevus, leiad ajakirjast „Ärgake!”, 8. august 1994, lk. 14—15 (inglise keeles), väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas näidati Iisraelis selgelt, kes on pühaduse Allikas?
◻ Mil kombel oli iisraellaste kummardamine Malakia päevil ebapüha?
◻ Kust saab ebapüha käitumine alguse?
◻ Mida me peame tunnistama, et olla püha?
◻ Kuidas me saame jääda pühaks?