Lugejate küsimusi

Kas kristlasel, kellel on psüühilisi häireid, oleks tark konsulteerida vastava eriarstiga?

Nagu teatatakse, tuleb mõnel maal neil „viimseil päevil” üha rohkem ette emotsionaalseid ja psüühilisi haigusi (2. Timoteosele 3:1). Kristlased tunnevad sügavalt kaasa kaasusklikele, keda see probleem puudutab, kuid nad mõistavad, et igaüks peab ise otsustama, kas ja millist arstiabi oma haiguse puhul otsida.a „Igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:5). Mõned, kellele põhjustavad ränki vaevusi skisofreenia, maniakaal-depressiivne psühhoos, sügav kliiniline depressioon, sundneuroos, ennastkahjustav käitumine või mõni muu raske psüühikahäire, on pärast õige professionaalse abi saamist suutnud oma elu suhteliselt normaalselt edasi elada.

Mõnel pool on terapeudi juures käimine üsnagi populaarseks muutunud. Paljudel juhtudel ei olegi patsiendil tõsiseid psüühilisi häireid, vaid lihtsalt raskusi mõne elusituatsiooniga toimetulekul. Kuid just Piibel on see, mis annab raskete eluprobleemidega toimetulekuks kõige paremat abi (Laul 119:28, 143). Piibli kaudu annab Jehoova tarkust, otsustusvõimet ja tõelist tunnetust, mis tugevdavad meid psüühiliselt ja emotsionaalselt (Õpetussõnad 2:1—11; Heebrealastele 13:6). Mõnikord võivad ustavad Jumala sulased äärmusliku sisepinge tõttu öelda midagi ebamõistlikku (Iiob 6:2, 3). Jakoobuse 5:13—16 õhutab selliseid kristlasi kogudusevanematelt abi ja nõu paluma. Kristlasel võib olla usuprobleeme, ta võib olla ahastuses mõne paratamatu olukorra või rõhuvate stressorite tõttu või tunda, et talle on tehtud ülekohut (Koguja 7:7; Jesaja 32:2; 2. Korintlastele 12:7—10). Sellises olukorras isik võib leida abi kogudusevanematelt, kes ’võiavad teda õliga’ — see tähendab, jagavad oskuslikult lohutavaid piiblilisi nõuandeid — ning ka ’palvetavad tema kohal’. Milline on tulemus? „Usupalve päästab tõbise, ja Issand teeb ta terveks [aitab tal üle saada meeleheitest või tundest, et Jumal on ta hüljanud].”

Mida aga teha siis, kui inimest rõhuv psüühiline pinge (disstress) ja emotsionaalne segadus kestavad edasi, vaatamata vaimsete karjaste oskuslikule abile? Selles olukorras on mõned otsustanud lasta end arstidel põhjalikult läbi vaadata. (Võrdle Õpetussõnad 14:30; 16:24; 1. Korintlastele 12:26.) Emotsionaalse või psüühilise pinge taga võib olla mõni füüsiline probleem. Mõningal juhul on selle ravimine emotsionaalselt haiget inimest aidanud.b Kui ei leita mingit füüsilist probleemi, võib arst patsiendi palvel suunata ta mõne psüühiliste haigustega tegeleva asjatundja juurde. Mida sina sellises olukorras teeksid? Nagu öeldud, peab iga inimene sellekohase otsuse ise langetama. Teised ei tohiks teda kritiseerida ega hukka mõista (Roomlastele 14:4).

Kuid siiski on vaja arukust ja hoolsust, et Piibli põhimõtteid mitte ära unustada (Õpetussõnad 3:21; Koguja 12:13). Füüsilise haiguse korral on patsientidel võimalus valida mitmesuguste ravivõimaluste vahel alates konventsionaalsest meditsiinist kuni loodusravi, akupunktuuri ja homöopaatiani. Ka psüühiliste haiguste ravis kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Psühhoanalüütilised psühhoterapeudid ja mõned teised uurivad sügavuti patsiendi minevikku, püüdmaks leida ebamõistliku käitumise või valulike emotsioonide põhjusi. Käitumisterapeudid aga püüavad aidata patsiendil omandada uusi käitumismalle. Mõned psüühikahaiguste ravijad arvavad, et enamikku vaimseid haigusi tuleks ravida medikamentidega.c Teatavasti soovitavad teised jälle dieeti ja vitamiine.

Patsiendid ja nende perekonnaliikmed peaksid neid valikuvõimalusi igakülgselt hoolega kaaluma (Õpetussõnad 14:15). On huvitav, et professor Paul McHugh, Johns Hopkinsi Ülikooli Meditsiinikooli psühhiaatria ja käitumisteaduste osakonna direktor, ütles psüühikahaiguste ravimise kohta, et see „on algeline meditsiinivaldkond. Sellel on raske tõestada oma soovituste paikapidavust, samal ajal kui see tegeleb kõige keerukamate häiretega inimese elus: meele- ja käitumishäiretega”. Taoline olukord avab ukse ekstsentrilisusele ja pettusele ning ka raviviisidele, mis headele kavatsustele vaatamata võivad tuua rohkem kahju kui kasu.

Tuleks ka mainida, et samal ajal kui psühhiaatritel ja psühholoogidel on erialane kõrgharidus, praktiseerivad paljud teised vastava ettevalmistuseta inimesed iseseisvate nõustajate või terapeutidena. Mõned on taolistelt asjatundmatutelt inimestelt nõu otsides kulutanud suuri summasid.

Isegi kui tegu on väljaõppinud, vastava ettevalmistuse saanud asjatundjaga, tuleks arvesse võtta mõningaid tegureid. Kui valime endale tohtrit või kirurgi, peame olema kindlad, et ta austab meie piiblilisi vaateid. Samamoodi oleks psüühiliste haiguste korral ohtlik konsulteerida eriarstiga, kes ei austa meie usulisi ja moraalseid tõekspidamisi. Vaatamata psüühilistele ja emotsionaalsetele raskustele, püüavad paljud kristlased hoolega ’mõelda Kristuse Jeesuse eeskuju järgi’ (Roomlastele 15:5, UT). Nad on õigusega valvsad kõigi nende inimeste hoiaku suhtes, kes nende mõtlemist või käitumist võivad mõjustada. Mõned asjatundjad peavad kõiki piiblilistel uskumustel põhinevaid piiranguid ebavajalikuks ning potentsiaalselt psüühikat kahjustavaks. Nad võivad heaks kiita või isegi soovitada Piiblis hukka mõistetud teguviise, nagu homoseksualism või abielutruuduse murdmine.

Need ideed kuuluvad selle hulka, mille kohta apostel Paulus ütles, et need on „vastuolud, mida vääralt ’tundmiseks’ nimetatakse” (1. Timoteosele 6:20, NW). Need on vastuolus Kristuse kohta käiva tõega ning on osa selle maailma „mõtteteadusest ja tühjast pettusest” (Koloslastele 2:8). Piibel annab selge mõõdupuu: mitte milleski, mis on Jehoova vastu, ei ole „tarkust, mõistust ega nõu” (Õpetussõnad 21:30). Psüühikahaiguste eriarstid, kes nimetavad „kurja heaks ja head kurjaks”, on „halb seltskond”. Selle asemel et aidata psüühilise tasakaalu kaotanutel paraneda, ’rikuvad nad kasulikud harjumused’ (Jesaja 5:20; 1. Korintlastele 15:33, NW).

Niisiis tuleks kristlasel, kellel on psüühilisi häireid ja kes peab vajalikuks konsulteerida eriarstiga, hoolega uurida viimase kvalifikatsiooni, hoiakut ja mainet ning ka iga soovitatud ravimooduse võimalikku mõju. Kui pingest vaevatud kristlane ei suuda ise seda teha, saab teda ehk aidata küps ja lähedane sõber või sugulane. Kristlane, kes kahtleb mõne konkreetse raviviisi arukuses, võib leida, et abi on kogudusevanematega rääkimisest — kuigi lõpliku otsuse peab langetama tema ise (või tema vanemad või abielumees ja -naine üheskoos).d

Tänapäeval on teaduse võimuses vaevuste leevendamiseks palju rohkem ära teha kui minevikus. Kuid ikkagi on palju haigusi — nii füüsilisi kui psüühilisi —, mis praegusel ajal on ravimatud ning mida tuleb taluda selle asjadesüsteemi lõpuni (Jakoobuse 5:11). Kuni selle ajani ulatavad „ustav ja mõistlik sulane”, kogudusevanemad ja kõik teised koguduseliikmed haigetele kaastundlikult oma abistava käe. Ning ka Jehoova annab neile jõudu pidada vastu selle hiilgava ajani, mil haigusi ei ole enam (Matteuse 24:45; Laul 41:2—4; Jesaja 33:24).

[Allmärkused]