Kas kuningas Saalomoni rikkus on liialdatud?

„Kulla kaal, mis Saalomonile tuli ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda.” (1. Kuningate 10:14)

SELLE piiblisalmi järgi sai kuningas Saalomon ainuüksi ühel aastal üle 25 tonni kulda! Tänapäeval oleks selle väärtus 240000000 USA dollarit. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui kulda, mis kaevandati maailmas aastal 1800. Kas see on võimalik? Mida näitavad arheoloogilised tõendid? Need viitavad sellele, et Piibli andmed Saalomoni rikkuse kohta on täiesti usaldusväärsed. Ajakirjas „Biblical Archaeology Review” öeldakse:

◻ Egiptuse vaarao Thutmosis III (teine aastatuhat e.m.a.) annetas Karnakis asuvale Ammon-Re templile ligikaudu 13,5 tonni kuldesemeid — ja see moodustas vaid osa kingitusest.

◻ Egiptuse raidkirjade teatel kinkis vaarao Osorkon I (esimese aastatuhande algus e.m.a.) jumalatele ligi 383 tonni kulda ja hõbedat.

Lisaks sellele teatatakse sarja „Great Ages of Man” ühes osas pealkirjaga „Classical Greece”:

◻ Igal aastal sai Philippos II (359—336 e.m.a.) Traakia Pangaioni kaevandustest rohkem kui 37 tonni kulda.

◻ Kui Philippose poeg Aleksander Suur (336—323 e.m.a.) vallutas Pärsia maailmariigi pealinna Susa [Suusa], leiti sealt tublisti üle 1000 tonni kuldaardeid („The New Encyclopædia Britannica”).

Seega võib pidada Piibli kirjeldust kuningas Saalomoni rikkuse kohta üsna usutavaks. Tuleta ka meelde, et Saalomon oli sel ajal „suurim kõigist kuningaist maa peal rikkuse ja tarkuse poolest” (1. Kuningate 10:23).

Kuidas Saalomon oma rikkust kasutas? Tema troon oli kaetud „puhta kullaga”, joogiriistad olid „kullast” ja tal oli 200 suurt ja 300 väiksemat kilpi „taotud kullast” (1. Kuningate 10:16—21). Kuid eelkõige kasutati Saalomoni kulda Jehoova templi ehituseks Jeruusalemmas. Templi lambijalad ja pühad riistad, nagu kahvlid, piserdusnõud, kannud ja liuad, olid tehtud kullast ja hõbedast. Kõige pühamas paigas seisnud 4,5-meetrised keerubid, suitsutusaltar ja isegi kogu koja sisemus olid kaetud kullaga (1. Kuningate 6:20—22; 7:48—50; 1. Ajaraamat 28:17).

Kuid mida öelda kuldplaatidega kaetud templi kohta? Huvitaval kombel polnud taoline kulla kasutusviis muistses maailmas üldsegi ebatavaline. Ajakirjas „Biblical Archaeology Review” märgitakse, et Egiptuse vaarao Amenhotep III „lasi suure jumala Ammoni auks ehitada Teebasse templi, mis oli ’üleni kuldplaatidega kaetud ning mille põrand oli hõbedaga ja kõik sissekäigud elektroniga [kulla ja hõbeda sulam] kaunistatud’ ”. Samuti kattis Assüüria kuningas Assarhaddon (Eesar-Haddon) (seitsmes sajand e.m.a.) Assuri pühamu uksed kuldplaatidega ja selle seinad kullakihiga. Seoses Sini templiga Harranis (Haaranis) täheldas Babüloonia kuningas Nabunaid (kuues sajand e.m.a.): „Ma rüütasin selle seinad kulla ja hõbedaga, nii et nad säravad nagu päike.”

Seega osutavad ajalooürikud sellele, et Piibel ei liialda, kui ta räägib kuningas Saalomoni rikkusest.