Lugejate küsimusi
„Vahitorni” 1996. aasta 15. augusti numbris öeldi: „’Liha’, kes on põgenenud Jehoova poolele, päästetakse nõndasamuti ka viletsuse lõpuosas.” Kas sellega tahetakse öelda, et pärast suure viletsuse esimest järku tulevad paljud inimesed Jumala poolele üle?
Mõte polnud selles.
Jeesuse sõnad tekstis Matteuse 24:22 täituvad peamiselt tulevikus seoses pääsemisega sel ajal, kui saabuva suure viletsuse esimeses osas rünnatakse valereligiooni. Artiklis öeldi: „Tuleta meelde, et nii võitud jäänuse kui ’suure rahvahulga’ ’liha’ päästetakse juba ajal, mil Suur Baabülon viletsuse esimeses osas kiiresti ja täielikult hävitatakse.”
Ustavad inimesed ei ole ohus, kui Jeesus oma taevase sõjaväega suure viletsuse lõpuosas tegutsema hakkab. Kuid kes siis jäävad ellu viletsuse selles järgus? Ilmutuse 7:9, 14 näitab, et suur rahvahulk, kellel on maine lootus, jääb ellu. Kuidas on lood vaimuga võitud kristlastega? 1990. aasta 15. augusti „Vahitornis” ilmunud „Lugejate küsimusi” selgitas, miks me ei või olla dogmaatilised selles suhtes, millal võitute jäänus taevasse võetakse. Samamoodi jättis meie hiljutine artikkel (15.8.96) selle küsimuse lahtiseks, öeldes vaid üldiselt: „’Liha’, kes on põgenenud Jehoova poolele, päästetakse nõndasamuti ka viletsuse lõpuosas.”
Mis puutub sellesse, kas osa inimesi võib õppida tõde ja tulla Jumala poolele üle veel pärast seda, kui suur viletsus on alanud, siis pane tähele Jeesuse sõnu tekstis Matteuse 24:29—31. Pärast viletsuse puhkemist ilmub Inimese Poja tunnustäht. Jeesus ütles, et kõik suguvõsad maa peal hakkavad halisema. Ta ei rääkinud sõnagi inimestest, keda see olukord paneks virguma, kahetsema, võtma seisukohta Jumala poolel ja saama tema tõelisteks jüngriteks.
Ka tähendamissõnas lammastest ja sikkudest ilmub Inimese Poeg ja eraldab inimesed kohtulikult selle põhjal, mida nad on varasema elu jooksul teinud või tegamata jätnud. Jeesus ei rääkinud midagi inimestest, kes on pikka aega ilmutanud siku omadusi, kuid pöörduvad äkitselt ja muutuvad lambasarnaseks. Ta mõistab inimeste üle kohut selle põhjal, millisteks nad on selleks ajaks osutunud (Matteuse 25:31—46).
Kuid jällegi pole mingit põhjust selles asjas dogmaatiline olla. Jumala rahvas, nii võitud kui suur rahvahulk, teab, mida ta peab tegema praegu: kuulutama ja tegema inimesi jüngriteks (Matteuse 28:19, 20; Markuse 13:10). Just praegu on õige aeg võtta südamesse üleskutse: „Olles kaastegevad me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks! Sest ta ütleb: ’Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!’ Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!” (2. Korintlastele 6:1, 2).