Kas sa toitud vaimselt hästi?
„Hea toitumine on üks inimese kõige põhilisemaid vajadusi. [—] Ilma piisava toiduta me sureksime.” („Food and Nutrition”)
SEDA põhitõde on jõuliselt kujutatud kõhetute nälgivate meeste, naiste ja lastega, kes ei saa rahuldada seda „inimese kõige põhilisemat vajadust”. Teistel on küll mõneti võimalik seda rahuldada, kuid nad kannatavad sellegipoolest tõsise alatoitluse all. Samas paljud inimesed, kes võiksid hästi süüa, rahulduvad tihti rämpstoiduga, milles on vähe vajalikke toitaineid. Väljaandes „Healthy Eating” öeldakse: „Tuleb välja, et kõigist meie asjadest leiab enim väärtarvitamist toit.”
Sama lugu on ka vaimse roaga — Jumala Sõnas Piiblis oleva tõega. Mõnedel inimestel pole isegi kõige põhilisemat vaimset toitu, nad nälgivad vaimselt. Teised lihtsalt ei vaevu kättesaadavatki vaimset toitu ära kasutama. Kuidas on lood sinuga? Kas sina isiklikult toitud vaimselt hästi? Või näljutad sa end vaimses mõttes? On tähtis olla selles asjas enda vastu aus, sest me vajame vaimset rooga isegi rohkem kui füüsilist (Matteuse 4:4).
Roog, mis tagab vaimse kasvu
Õige toitumise tähtsust käsitlevas raamatus „Food and Nutrition” tuuakse kolm olulist põhjust, miks hästi süüa. Esiteks me vajame toitu selleks, et „võiksime kasvada ja keha rakkude nii-öelda kulumist kompenseerida”. Kas sa ka tead, et kogu sinu elu vältel lakkab iga päev töötamast triljon keha rakku ja need tuleb asendada uutega? Inimene vajab normaalseks kasvuks ja organismi talitluseks toitvat rooga.
See on õige ka vaimses mõttes. Kui apostel Paulus Efesose kogudusele kirjutas, siis ta näiteks rõhutas, kuivõrd iga kristlane vajab head vaimset rooga, et saada „täieks meheks” (Efeslastele 4:11—13). Kui me sööme toitvat vaimset rooga korralikult, siis me pole enam nagu väetid lapsed, kes ei suuda ise endi eest hoolitseda ning kes satuvad kõiksugu ohtudesse (Efeslastele 4:14). Ennemini kasvame siis tugevateks täiskasvanuteks ja oleme võimelised pingeliselt usu eest võitlema, sest me ’toidame ennast usu ja hea õpetuse sõnadega’ (1. Timoteosele 4:6).
Kas see on tõsi ka sinu puhul? Kas sa oled vaimne täiskasvanu? Või oled siiani vaimses mõttes nagu väike laps — kaitsetu, täielikult teistest sõltuv ja võimetu võtma enda peale täit kristlikku vastutust? Ega keegi meist ei taha meeleldi end vaimses mõttes väetiks lapseks tunnistada, kuid tasuks ennast siiski ausalt läbi uurida. Mõned esimese sajandi võitud kristlased olid vaimses mõttes nagu väetid lapsed. Kuigi nad oleksid ise pidanud olema „õpetajad”, võimelised ja valmis õpetama teistele Jumala Sõna, kirjutas apostel Paulus nendest: „[Te] vajate jälle, et teile õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.” Kui soovid vaimselt kasvada, siis arenda endas isu hea, tahke vaimse roa järele. Ära rahuldu vaimses mõttes lastetoiduga! (Heebrealastele 5:12.)
Me vajame tahket vaimset rooga ka selleks, et korvata kõiksugune kahju, mida igapäevased katsumused selles vaenulikus maailmas põhjustavad. Need võivad õõnestada meie vaimset tugevust. Jumal aga saab meile uut rammu anda. Paulus ütles: „Me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt” (2. Korintlastele 4:16). Kuidas me ’uueneme päev päevalt’? Osalt nii, kui toidame end korrapäraselt Jumala Sõnaga, uurides Pühakirja ning Piiblil põhinevaid väljaandeid isiklikult ja gruppides.
Roog, mis annab vaimset energiat
Toitu on vaja ka selleks, et saada „soojust ja energiat”. Toit on meie organismile nagu kütus, et organism saaks hästi toimida. Kui meie roog on kesine, siis saame vähe energiat. Kui meie toidus napib rauda, siis võime olla roidunud ja loiud. Kas oled end vaimses tegevuses vahel samamoodi tundnud? Kas sul on raskusi nende kohustuste täitmisega, mis sul kristlasena lasuvad? Mõned, kes väidavad end olevat Jeesuse Kristuse järelkäijad, on tüdinud head tegemast ja neil puudub kristlikeks tegudeks vastupidavus (Jakoobuse 2:17, 26). Kui märkad, et see on nii ka sinuga, siis sõltub sinu paranemine suurel määral sellest, kas sa parandad oma vaimset toitumist või suurendad oma vaimse toidu hulka (Jesaja 40:29—31; Galaatlastele 6:9).
Ära lase end sellega tüssata, et arendad halbu vaimseid toitumisharjumusi. Sajandite vältel on üks Saatana suurimaid pettusi olnud see, et ta veenab inimesi selles, et neil pole vaja Piiblit lugeda ja sellest täpseid teadmisi omandada. Ta rakendab igivana taktikat, mida on kasutanud sissetungivad armeed vaenlaste linnade vallutamiseks: jätta nad ilma toidust ja näljutada neid kuni alistumiseni. Saatan on seda taktikat aga veel sammu võrra edasi arendanud. Ta paneb oma „piiratavad” pettuse abil endid näljutama, samal ajal kui neid ümbritsevad tervisliku vaimse roa mäed. Mõni ime siis, et nii paljud tema rünnakute saagiks langevad! (Efeslastele 6:10—18.)
Roog, mis toob vaimse tervise
Kolmandaks vajame raamatu „Food and Nutrition” sõnul toitu selleks, et „hoida oma tervist korras .. ja ennetada haigusi”. Heast toidust tulenev kasu meie tervisele pole mitte koheselt nähtav. Pärast meeldivat einet me harilikult ei mõtle, et „sellest on minu südamele (või minu neerudele või minu lihastele jne.) palju kasu”. Ent eks püüa mõnda aega ilma toiduta hakkama saada ning sa näed kohe, mis tagajärjed on sellel sinu tervisele. Missugused tagajärjed siis? Ühes meditsiinilises teatmeteoses öeldakse: „Kõige sagedasem tagajärg on negatiivne: inimene kaotab elurammu, ei suuda vastu panna tühistelegi infektsioonidele, tal pole jõudu ega algatusvõimet.” Mõnda aega vaevasid muistseid iisraellasi samalaadsed vaimsed tervisehäired. Prohvet Jesaja sõnas nende kohta: „Pea on päris haige ja süda täiesti põdur! Jalatallast pealaeni ei ole midagi tervet” (Jesaja 1:5, 6).
Hea vaimne roog annab meile jõudu võidelda sellise vaimse nõrkusega ning vaimse nakkuse tagajärgedega. Teadmised Jumalast aitavad meil enda vaimsust heas korras hoida — muidugi mõista vaid siis, kui me end nendega toidame! Jeesus Kristus täheldas, et enamik tema aja inimesi ei võtnud õppust oma esivanemate hoolimatusest õige vaimse toitumise osas. Ka nemad keeldusid toitumast tõega, mida ta õpetas. Mis oli selle tagajärg? Jeesus ütles: „Selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!” (Matteuse 13:15). Enamik neist ei saanud kunagi kasu Jumala Sõna tervendavast jõust. Nad jäidki vaimselt haigeteks. Isegi mõned võitud kristlased muutusid „nõrkadeks ja põdejateks” (1. Korintlastele 11:30). Ärgem kunagi põlakem seda vaimset rooga, mida Jumal meile annab (Laul 107:20).
Vaimne reostus
Peale vaimse nälgimise ohu on ka üks teine oht, mille suhtes peame valvsad olema: mõni roog, mida me sööme, võib olla saastatud. Ohtlike deemonlike ideedega nakatatud õpetusi vastu võttes võime mürgitada end just niisama kergelt kui pisikutest ja toksiinidest rikutud füüsilist rooga süües (Koloslastele 2:8). Pole just alati hõlbus kindlaks teha, kas toit on mürgine või mitte. Üks autoriteetne isik ütleb: „Meile võib puhuti tunduda, et mõni toit on väga tervislik, kuid samal ajal varjab see eneses haigusttekitavaid baktereid.” Seega oleks hea kontrollida ka piltliku toidu allikaid, pidades meeles seda, et mõned kirjutised, näiteks ärataganejate omad, võivad olla nakatatud mittepiibellike õpetuste ja filosoofiatega. Mõned toiduainete tootjad kasutavad isegi eksitavaid silte, et petta oma kliente selles, mida nende tooted sisaldavad. Sama võime oodata ka suurelt petturilt Saatanalt. Uuri seega järele, kas sinu piltlik toit lähtub usaldusväärsest allikast, nii et võiksid jääda „terveks usus” (Tiitusele 1:9, 13).
17. sajandi jutlustaja Thomas Adams ütles oma aja inimeste kohta: „Nad on kaevanud enestele hammastega hauad.” Teisisõnu, see, mida nad sõid, tappis nad. Vaata ette, et see, mida sa sööd vaimses mõttes, ei tapaks sind. Otsi häid vaimse roa varusid. „Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib?” küsis Jehoova Jumal, kui need, kes väitsid end olevat tema rahvas, valeõpetajate ja valeprohvetite poole pöördusid. „Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja teie hing kosutab ennast rasvaste roogadega! Pöörake oma kõrv ja tulge minu juurde, kuulge, et teie hing võiks elada” (Jesaja 55:2, 3; võrdle Jeremija 2:8, 13).
Külluslikult vaimset rooga
Hea vaimse toidu varud ei lõppe mingil juhul. Nagu Jeesus Kristus ennustas, on tal nüüd ustav ja mõistlik orjaklass, kes annab ’rooga õigel ajal’ igaühele, kes seda soovib (Matteuse 24:45). Jehoova tõotas prohvet Jesaja kaudu: „Vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; .. minu sulased hõiskavad südamerõõmust.” Õigupoolest tõotab ta võõruspidu kõigile, kes seda soovivad. „Vägede Jehoova valmistab .. kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega” (Jesaja 25:6; 65:13, 14).
Ent mõtle sellele: me võime võõruspeolgi nälga surra! Kui me ei ärgita ennast sööma, võime isegi toidukülluses lõpetada tõsise alatoitumusega. Õpetussõnades 26:15 kirjeldatakse seda olukorda piltlikult: „Laisk pistab käe kaussi, aga tüdib seda suu juurde viimast!” Mäherdune kurb olukord! Ka meie võime muutuda nii laisaks, et ei vaevu enam isiklikult uurima Jumala Sõna ning piiblilisi väljaandeid, mis on välja antud selleks, et aidata meil vaimselt toituda. Või oleme liig väsinud selleks, et kristliku koguduse koosolekuteks ette valmistuda ning neil osaleda.
Head toitumisharjumused
Meil on olemas seega kõik põhjused arendada häid vaimseid toitumisharjumusi. Tõsi on aga ka see, et paljud vaid näkitsevad seda vaimset rooga ja mõned suisa näljutavad end. Sellised inimesed ei mõista õige toitumise väärtust enne, kui nad hilisemas elus väärtoitumise tagajärgi tunda saavad. Väljaandes „Healthy Eating” öeldakse põhjus, miks me oleme tihti ehk hooletud oma toitumisharjumustes, vaatamata teadmisele, et korralik söömine on eluliselt tähtis: „Probleem on selles, et tervis ei halvene [halbade toitumisharjumuste tõttu] otsekohe, pole mingeid äkktagajärgi nagu näiteks hooletu tänava ületamise korral. Tervisekahjustused võivad ilmneda hoopistükkis väga aeglaselt ja varjatult, inimene võib muutuda nakkustele vastuvõtlikumaks, luud võivad muutuda hapramaks, haavade paranemine ja tõbedest jagusaamine võib aeglustuda.”
Äärmuslikematel juhtudel võib inimene muutuda anorexia nervosa all kannatava noore naise sarnaseks. Ta sisendab endale, et talle piisab vähesest toidust, et ta tervis on täiesti korras, hoolimata sellest et ta on tegelikult füüsiliselt kuhtumas. Lõpuks kaotab ta igasuguse soovi süüa. „See on ohtlik olukord,” öeldakse ühes meditsiinilises teatmeteoses. Miks? „Kuigi sellised juhud on harvad, mil patsient sõnasõnaliselt nälga sureb, kannatab ta ikkagi tõsise alatoitluse all ja võib surra tühiseimassegi nakkushaigusse.”
Üks kristlik naine möönis: „Aastaid võitlesin ma teadmisega, et peaksin korrapäraselt koosolekuteks ette valmistuma ja isiklikult uurima, kuid olin ikka võimetu seda tegema.” Lõpuks võttis ta end kätte ning temast sai hea Jumala Sõna uurija — kuid seda alles siis, kui ta täiel määral oma olukorra tõsidust mõistis.
Võta siis südamesse apostel Peetruse antud soovitus. Saage „vastsündinud laste” sarnaseks ja ’himustage vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks’ (1. Peetruse 2:2). Tõesti, seda „himustades” — arendades tugevat igatsust — täitke oma mõistus ja süda teadmistega Jumalast. Ka vaimsed täiskasvanud peavad seda igatsust pidevalt kasvatama. Ärge laske vaimsel roal saada üheks ’enim väärtarvitatud asjaks’. Sööge vaimselt hästi ja saage täit kasu kõigist „tervetest sõnadest”, mis on Jumala Sõnas Piiblis (2. Timoteosele 1:13, 14).
[Pilt lk 28]
Kas sa peaksid oma toitumisharjumusi parandama?