Kas sa jääd ustavaks nagu Eelija?
”Ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav!” (MALAKIA 3:23)
1. Milline kriis tabab Iisraeli rahvast, kui see on elanud Tõotatud Maal umbes 500 aastat?
”MAA, mis piima ja mett voolab” (2. Moosese 3:7, 8). Sellise maa andis Jehoova Jumal iisraellastele pärast seda, kui ta nad 16. sajandil e.m.a. Egiptuse orjusest vabastas. Aga ennäe lugu! Viis sajandit on möödas ja nüüd on kümnest suguharust koosnev Iisraeli kuningriik ränga nälja haardes. On raske leida rohulibletki. Loomad surevad ning kolm ja pool aastat pole piiskagi vihma tulnud (1. Kuningate 18:5; Luuka 4:25). Mis on selle häda küll toonud?
2. Mis on Iisraeli üleriigilise kriisi põhjus?
2 Kriisi põhjuseks on ärataganemine. Vastuolus Jumala Seadusega on kuningas Ahab naitunud kaananlannast kuningatütre Iisebeliga ning lasknud sel tuua Iisraelimaale Baali kummardamise. Olukorra teeb hullemaks veel see, et Ahab on riigi pealinnas Samaarias sellele valejumalale templi ehitanud. Iisraellased on petetud uskuma, et Baali kummardamine tagab neile rohke viljasaagi! Kuid nagu Jehoova on ette hoiatanud, ähvardab neid nüüd oht ’hävida sellelt healt maalt’ (5. Moosese 7:3, 4; 11:16, 17; 1. Kuningate 16:30—33).
Dramaatiline katse tõelise Jumala väljaselgitamiseks
3. Kuidas koondab Eelija tähelepanu Iisraeli tegelikule probleemile?
3 Näljaaja alguses sõnab ustav Jumala prohvet Eelija kuningas Ahabile: ”Nii tõesti kui Jehoova, Iisraeli Jumal elab, kelle ees ma seisan: neil aastail ei ole kastet ega vihma muidu kui minu suusõna peale!” (1. Kuningate 17:1). Kuningas, tundnud omal nahal selle prohvetikuulutuse kohutavat täitumist, süüdistab Eelijat Iisraeli tabanud õnnetuses. Kuid Eelija vastab, et süüdi on hoopis Ahab ja ta koda, sest nad on ära taganenud ja hakanud kummardama Baali. Vaidlusküsimuse lahendamiseks esitab Jehoova prohvet kuningas Ahabile üleskutse koguda Karmeli mäele kogu Iisrael koos 450 Baali prohveti ja 400 Ashera prohvetiga. Ahab tuleb koos alamatega kohale, vahest lootuses, et see sündmus lõpetab põua. Kuid Eelija koondab tähelepanu märksa tähtsamale vaidlusküsimusele. ”Kui kaua te lonkate kahe karguga?” küsib ta. ”Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” Iisraellased ei oska selle peale midagi kosta (1. Kuningate 18:18—21).
4. Millise ettepaneku Eelija teeb, et lahendada vaidlusküsimust seoses sellega, kes on tõeline Jumal?
4 Aastaid on iisraellased üritanud kummardada samaaegselt nii Jehoovat kui Baali. Lahendamaks vaidlusküsimust seoses sellega, kes on tõeline Jumal, teeb Eelija ettepaneku korraldada võistlus. Valmistagu tema ohvriloomaks üks noor pull ning Baali prohvetid valmistagu teine. Seejärel lausub Eelija: ”Hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Jehoova nime. See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!” (1. Kuningate 18:23, 24). Kujutle vastuseks palvele tuld taevast langevat!
5. Kuidas paljastatakse tõsiasi, et Baali kummardamine on kasutu?
5 Eelija palub Baali prohvetitel algust teha. Need valmistavad ohvripulli ning asetavad ta altarile. Siis hakkavad nad altari ümber karglema ja palvetavad: ”Baal, vasta meile!” See kestab ”hommikust lõunani”. ”Hüüdke valjema häälega,” nöökab Eelija. Ehk on Baal hõivatud mingi pakilise tegevusega või ”vahest ta magab”? ”Aga küllap ta ärkab!” Varsti on Baali prohvetid otsekui hullunud. Ennäe! Nad täksivad endid pistodadega ja nende haavad jooksevad verd. Ja oh seda kära, kui kõik 450 kisendavad täiest kõrist! Kuid vastust ei tule (1. Kuningate 18:26—29).
6. Milliseid ettevalmistusi teeb Eelija katseks, mis peab välja selgitama, kes on tõeline Jumal?
6 Nüüd on käes Eelija kord. Ta parandab Jehoova altari, teeb selle ümber kraavi ning paneb ohvri valmis. Seejärel käsib ta puud ja ohvri veega üle valada. Altarile kallatakse kaksteist suurt kruusi vett, kuni kraavgi täitub veega. Kujutle pinevust, mis valitseb, kui Eelija palvetab: ”Jehoova! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale! Vasta mulle, Jehoova! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina Jehoova oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!” (1. Kuningate 18:30—37).
7., 8. a) Kuidas Jehoova vastab Eelija palvele? b) Mida Karmeli mäel toimunud sündmustega saavutatakse?
7 Vastuseks Eelija palvele ’langeb Jehoova tuli alla ja sööb ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakub ära vee, mis on kraavis’. Rahvas heidab silmili maha ja ütleb: ”Jehoova on Jumal! Jehoova on Jumal!” (1. Kuningate 18:38, 39). Nüüd asub Eelija otsustavalt tegutsema. Ta annab korralduse: ”Võtke kinni Baali prohvetid, et ükski neist ei pääseks!” Kui need on Kiisoni orus tapetud, katavad taevalaotuse tumedad pilved. Viimaks ometi teeb vihmavaling põuale lõpu! (1. Kuningate 18:40—45; võrdle 5. Moosese 13:2—6.)
8 Milline suur päev! Märkimisväärne katse tõelise Jumala väljaselgitamiseks on toonud Jehoovale hiilgava võidu. Lisaks on toimunu pööranud paljude iisraellaste südame taas Jumala poole. Nii sel kui teistel puhkudel osutub Eelija ustavaks prohvetiks. Ja ka tema ise etendab prohvetlikku rolli.
Kes on see ”prohvet Eelija”, kes veel tuleb?
9. Mida ennustas Malakia 3:23, 24?
9 Hiljem teatas Jumal Malakia kaudu: ”Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav! Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega!” (Malakia 3:23, 24). Eelija elas umbes 500 aastat enne seda, kui need sõnad lausuti. Kuna see oli prohvetiennustus, ootasid meie ajaarvamise esimese sajandi juudid, et Eelija tuleks seda ennustust täitma (Matteuse 17:10).
10. Kes oli ennustatud Eelija ja kust me seda teame?
10 Kes siis oli see ”Eelija”, kes pidi tulema? Jeesus Kristus paljastas tema isiku, kui ta ütles: ”Ristija Johannese päevist siiamaani rünnatakse taevariiki ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile. Ja kõik prohvetid ja käsuõpetus on ennustanud Johanneseni, ja kui te tahate seda tõeks võtta: tema on Eelija, kes pidi tulema.” Jah, Ristija Johannes oligi Eelija vaste, kelle tulekut ennustati (Matteuse 11:12—14; Markuse 9:11—13). Ingel oli Johannese isale Sakariasele öelnud, et Johannesel saab olema ”Eelija vaim ja vägi” ning et ta ’valmistab Issandale [”Jehoovale”, UM] valmistatud rahvast’ (Luuka 1:17, Suur Piibel). Johannese ristimine andis inimesele võimaluse sümboliseerida avalikult oma kahetsust pattude pärast, mis ta on teinud Seaduse vastu, mille eesmärk oli juhtida juudid Kristuse juurde (Luuka 3:3—6; Galaatlastele 3:24). Nõnda siis Johannese töö valmistas ette ’Jehoovale valmistatud rahvast’.
11. Mida Peetrus ütles nelipühapäeval ”Jehoova päeva” kohta ning millal see saabus?
11 Ristija Johannese tegevus ”Eelijana” oli märk selle kohta, et ”Jehoova päev” on lähedal. Ka apostel Peetrus osutas sellele, et lähedal on päev, mil Jumal asub tegutsema enda vaenlaste vastu, kuid hoiab elus oma rahva. Ta juhtis tähelepanu sellele, et 33. aasta nelipühade ajal toimunud imelised sündmused viisid täide Joeli prohvetiennustuse Jumala vaimu väljavalamise kohta. Peetrus selgitas, et see pidigi juhtuma enne, kui tuleb ”Issanda päev, suur ja auline” (Apostlite teod 2:16—21; Joel 3:1—5). Jehoova viis oma Sõna täide 70. aastal, mil ta lubas Rooma armeel täide saata tema langetatud kohtuotsuse rahva üle, kes oli hüljanud ta Poja (Taaniel 9:24—27; Johannese 19:15).
12. a) Mida ütlesid Paulus ja Peetrus saabuva ”Jehoova päeva” kohta? b) Miks võib öelda, et Eelija tegevus kujutas ette veel midagi, mis tulevikus sünnib?
12 Kuid pärast 70. aastat pidi veel midagi juhtuma. Apostel Paulus seostas saabuva ”Jehoova päeva” Jeesuse Kristuse juuresolekuga. Apostel Peetrus kõneles sellest päevast seoses tulevaste ”uute taevaste ja uue maaga” (2. Tessalooniklastele 2:1, 2; 2. Peetruse 3:10—13; UM). Pea meeles ka seda, et Ristija Johannes tegutses Eelija sarnaselt enne, kui 70. aastal saabus ”Jehoova päev”. Kõik see kokku näitas, et tulevikus saab toimuma veel midagi, mida kujutavad ette Eelija minevikus tehtud teod. Mis siis nimelt?
Neil on Eelija vaim
13., 14. a) Milline paralleel on Eelija ning nüüdisajal elavate võitud kristlaste tegevuse vahel? b) Mida on ristiusu ärataganejad teinud?
13 Paralleeli ei saa tõmmata mitte üksnes Eelija ja Ristija Johannese tegevuse vahele, vaid ka Eelija ja võitud kristlaste tegevuse vahele sel raskel ajaperioodil, mis eelneb saabuvale ”Jehoova päevale” (2. Timoteosele 3:1—5). Eelija vaimus ja väes kaitsevad võitud kristlased lojaalselt õiget kummardamist. Kuivõrd vajalik on see küll olnud! Pärast Kristuse apostlite surma toimus ärataganemine õigest kristlusest, just nagu Eelija päevil lokkas Iisraelis Baali kummardamine (2. Peetruse 2:1). Need, kes väitsid end olevat kristlased, hakkasid kristlusse tooma valesid religioosseid doktriine ja kombeid. Näiteks tunnistasid nad õigeks paganliku ja mittepiiblilise õpetuse inimhinge surematusest (Koguja 9:5, 10; Hesekiel 18:4). Ristiusu ärataganejad on lakanud kasutamast ainsa tõelise Jumala nime Jehoova. Selle asemel kummardavad nad Kolmainsust. Samuti on nad võtnud omaks Baali teenimisele iseloomuliku kujude kummardamise ning kummardavad Jeesuse ja ta ema Maarja kuju (Roomlastele 1:23; 1. Johannese 5:21). Ja see pole veel kõik.
14 Alates 19. sajandist on ristiusu kirikute juhid pannud avalikult kahtluse alla paljude Piibli osade õigsuse. Näiteks on nad kõrvale heitnud 1. Moosese raamatus kirjeldatud loomisloo ja ülistanud evolutsiooniteooriat, nimetades seda teaduslikuks. See on otseses vastuolus Jeesuse Kristuse ja tema apostlite õpetustega (Matteuse 19:4, 5; 1. Korintlastele 15:47). Seevastu toetavad vaimuga võitud kristlased nüüdisajal sarnaselt Jeesuse ja ta esimeste järelkäijatega Piiblis kirjeldatud loomislugu (1. Moosese 1:27).
15., 16. Kes on erinevalt ristiusulistest saanud korrapäraselt vaimset toitu ja miskaudu?
15 Kui algas selle maailma ”lõpuaeg”, olid ristiusu kirikud vaimses näljas (Taaniel 12:4; Aamos 8:11, 12). Seevastu väike grupp võitud kristlasi sai Jumalalt korrapäraselt vaimset rooga ”õigel ajal”, täpselt nagu Jehoova oli hoolitsenud selle eest, et Eelijal oleks süüa, kui tema päevil valitses nälg (Matteuse 24:45; 1. Kuningate 17:6, 13—16). Need ustavad Jumala sulased, kes algul tegutsesid Rahvusvahelise Piibliuurijate Ühingu nimetuse all, said hiljem endile Pühakirjal põhineva nime Jehoova tunnistajad (Jesaja 43:10).
16 Eelija elas igati kooskõlas oma nime tähendusega ”mu Jumal on Jehoova”. Jehoova maiste sulaste ametlik ajakiri ”Vahitorn” on järjepidevalt kasutanud Jumala nime. Tegelikult väideti selle teises numbris (august 1879) kindlalt, et Jehoova toetab selle ajakirja väljaandmist. Nii see kui teised Vahitorni ühingu väljaanded kaitsevad Jumala Sõna Piibli õigsust ning sellega nad paljastavad ristiusu ja ülejäänud Suure Baabüloni, valereligiooni impeeriumi mittepiiblilisi õpetusi (2. Timoteosele 3:16, 17; Ilmutuse 18:1—5).
Ustavad katsetes
17., 18. Kuidas reageeris Iisebel, saades teada, et Baali prohvetid on tapetud, ning kuidas Eelija sai abi?
17 Vaimulike reageering neile paljastustele sarnaneb sellega, kuidas reageeris Iisebel, saades teada, et Eelija on tapnud Baali prohvetid. Ta saatis Jehoova ustavale prohvetile sõna, vandudes tema surma. See polnud tühipaljas ähvardus, sest Iisebel oli palju Jumala prohveteid juba mõrvanud. Hirmu pärast pages Eelija edelasse Beer-Sebasse. Jätnud teenri sinna, läks ta ise edasi kõrbesse ja palus endale surma. Kuid Jehoova polnud oma prohvetit maha jätnud. Eelijale ilmus ingel, kes valmistas teda ette pikaks teekonnaks Hoorebi mäeni. Nii ta sai rammu läbida 40 päevaga üle 300 kilomeetri. Hoorebi mäel rääkis Jumal temaga pärast seda, kui ta oli aukartustäratavalt demonstreerinud oma jõudu tugevas tuules, maavärinas ja tules. Jehoovat ennast polnud neis nähtustes. Need olid tema püha vaimu ehk tegeva jõu väljendused. Pärast seda kõneles Jehoova oma prohvetiga. Kujutle, kuidas see Eelijale küll jõudu andis (1. Kuningate 19:1—12). Mis siis, kui me Eelija moodi lööme õige kummardamise vaenlaste ähvarduste tõttu mingil määral kartma? Eelija juhtum peaks meid veenma, et Jehoova ei jäta oma rahvast maha (1. Saamueli 12:22).
18 Jumal tegi Eelijale selgeks, et sel on prohvetina veel tööd teha. Lisaks teatas Jehoova Eelijale, et Baali ette polnud kummardanud 7000 inimest, samas kui Eelija mõtles, et ta on Iisraelis ainuke tõelise Jumala kummardaja. Seejärel saatis Jumal Eelija tagasi oma ülesande juurde (1. Kuningate 19:13—18). Nii kui Eelijat, võivad õige kummardamise vaenlased meidki kimbutada. Nagu Jeesus ennustas, võidakse meid hakata ägedalt taga kiusama (Johannese 15:17—20). Ajuti võime ehk kartma lüüa. Ometigi me võime olla kui Eelija, kes, saanud Jumalalt kinnitust, püsis ustavalt Jehoova teenistuses.
19. Mida kogesid võitud kristlased Esimese maailmasõja ajal?
19 Ränga tagakiusamise tõttu Esimese maailmasõja ajal sai hirm mõningate võitud kristlaste üle võidu, nii et nad lakkasid kuulutamast. Nad eksisid, mõeldes, et maa peal on nende töö tehtud. Kuid Jumal ei hüljanud neid. Ta andis halastavalt neile jõudu, just nagu ta oli toitnud Eelijat. Eelija sarnaselt võtsid ustavad võitud Jumala distsiplineerimise vastu ning said jälle tegusaks. Nende silmad avanesid nägema üllast eesõigust kuulutada Kuningriigi sõnumit.
20. Milline eesõigus on tänapäeval antud nendele, kes on ustavad nagu Eelija?
20 Prohvetiennustuses oma juuresoleku kohta nimetas Jeesus globaalset tööd, mis tehakse ära enne selle kurja asjadesüsteemi lõppu (Matteuse 24:14). Tänapäeval teevad seda tööd võitud kristlased ja nende miljonid kaaslased, kes igatsusega ootavad elu paradiislikul maal. Osaleda kuningriigi-kuulutustöös, kuni see saab tehtud, on ainult nende eesõigus, kes on ustavad nagu Eelija.
Ole ustav nagu Eelija
21., 22. a) Mis tööd võitud kristlased tänapäeval juhivad? b) Tänu millisele abile on kuulutustööd suudetud teha ning miks seda abi on vaja?
21 Eelija innukusega on tõeliste võitud kristlaste väike jäänus täitnud oma ülesannet hoolitseda valitseva Kuninga Jeesuse Kristuse maise omandi eest (Matteuse 24:47). Nüüdseks on Jumal juba üle 60 aasta kasutanud võituid juhtidena töös, miskaudu tehakse jüngriteks inimesi, kellele ta on andnud võrratu lootuse elada igavesti paradiisliku maa peal (Matteuse 28:19, 20). Kui tänulikud need miljonid küll võivad olla selle eest, et suhteliselt väike arv järelejäänud võituid täidab innukalt ja ustavalt oma kohustusi!
22 Kuningriigi-kuulutustööd on teinud ebatäiuslikud inimesed ning nad on suutnud seda teha üksnes tänu jõule, mida Jehoova annab neile, kes palvemeelselt temale toetuvad. ”Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi,” ütles jünger Jakoobus, kui ta viitas prohveti eeskujule palvetamises, näitamaks, kui vägev on õiglase inimese palve (Jakoobuse 5:16—18). Eelija ei ennustanud ega teinud imesid sugugi kogu aeg. Tal olid samasugused inimlikud tunded ja nõrkused mis meilgi, kuid ikkagi teenis ta Jumalat ustavalt. Kuna Jumal aitab ja tugevdab ka meid, võime olla ustavad nagu Eelija.
23. Millisel mõjuval põhjusel me võime olla ustavad ja optimistlikud?
23 Meil on mõjuv põhjus olla ustavad ja optimistlikud. Meenuta, et Ristija Johannes tegi tööd, mis sarnanes Eelija tegevusega, enne kui meie ajaarvamise 70. aastal saabus ”Jehoova päev”. Eelija vaimus ja väes on võitud kristlased teinud sarnast Jumala antud tööd kogu maailmas. See tõestab selgelt, et suur ”Jehoova päev” on lähedal.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas tõestati Karmeli mäel, et Jehoova on tõeline Jumal?
◻ Kes oli ”Eelija, kes pidi tulema”, ning mida ta tegi?
◻ Kuidas on praegusaja võitud kristlased ilmutanud Eelija vaimu?
◻ Mis põhjusel on meil võimalik olla ustav nagu Eelija?
[Kast lk 15]
Millisesse taevasse läks Eelija?
”KUI [Eelija ja Eliisa] nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid neid üksteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse!” (2. Kuningate 2:11.)
Mida siin mõeldakse sõnaga ”taevas”? Sedasama terminit on mõnikord kasutatud Jumala ja tema ingelpoegade vaimse elupaiga kohta (Matteuse 6:9; 18:10). ”Taevas” võib tähendada ka füüsilist universumit (5. Moosese 4:19). Ning samuti kasutab Piibel seda terminit, viitamaks maa atmosfääri alumisele kihile, kus lendavad linnud ja puhuvad tuuled (Laul 78:26; Matteuse 6:26).
Millisesse neist taevastest läks prohvet Eelija? Ilmselt viidi ta läbi maa atmosfääri ning pandi maha mõnes muus maakera paigas. Aastaid hiljem elas Eelija ikka veel maa peal, sest kirjutas ta ju läkituse Juuda kuningale Jooramile (2. Ajaraamat 21:1, 12—15). Seda, et Eelija ei läinud Jehoova Jumala vaimsesse eluasemesse, kinnitas hiljem ka Jeesus Kristus sõnadega: ”Ometi ei ole ükski muu läinud taevasse kui aga see, kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg”, s.o. Jeesus ise (Johannese 3:13). Võimalus saada taevane elu avanes ebatäiuslikele inimestele alles pärast Jeesuse Kristuse surma, ülestõusmist ja taevasseminekut (Johannese 14:2, 3; Heebrealastele 9:24; 10:19, 20).