Nad täitsid Jehoova tahet

Ennastohverdavuse ja lojaalsuse eeskuju

ÜHE noore põllumehe Eliisa jaoks kujunes täiesti tavaline kündmisega alanud päev kõige tähendusrikkamaks tema elus. Eliisa töötas parasjagu põllul, kui teda külastas ootamatult Iisraeli tähtsaim prohvet Eelija. ”Mida ta küll minust tahab?” võis Eliisa imestada. Vastust ei pidanud ta just kaua ootama. Eelija heitis tema peale oma kuue, näidates sellega, et ühel päeval saab Eliisast tema mantlipärija. Eliisa ei suhtunud kutsesse kergekäeliselt. Sedamaid jättis ta oma põllu ning temast sai Eelija teener (1. Kuningate 19:19—21).

Umbes kuus aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Eelija pidi lahkuma. Jutustust tema äraminekust on nimetatud Heebrea Kirjade ”üheks kõige muljetavaldavamaks looks”.

Eelija valmistub lahkuma

Eelija soovis veel viimast korda käia Peetelis, Jeerikos ja Jordani jõe ääres. See tähendas palju kilomeetreid jalgsirännakut, kusjuures tuli läbida ka künklikke mägialasid. Igas peatuspaigas õhutas Eelija Eliisat temast maha jääma. Eliisa oli aga otsustanud oma õpetajaga kuni lõpuni koos olla (2. Kuningate 2:1, 2, 4, 6).

Peetelis ja Jeerikos pöördusid Eliisa poole ”prohvetijüngrid”.a ”Kas sa tead, et Jehoova täna võtab ära su isanda su pea kohal?” pärisid nad Eliisalt. Too kostis: ”Küllap minagi tean! Olge vait!” (2. Kuningate 2:3, 5).

Järgnevalt asusid Eelija ja Eliisa teele Jordani jõe poole. Jordani ääres tegi Eelija imeteo, mida nägi eemalt pealt umbes 50 prohvetijüngrit. ”Eelija võttis .. oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see pooldus siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda” (2. Kuningate 2:8).

Jõudnud üle jõe, ütles Eelija Eliisale: ”Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest?” Eliisa palus ”kahte osa” Eelija vaimust — see tähendab kahekordset osa sellest, mis muidu õigusega esmasündinud pojale kuulub. Austas ju Eliisa Eelijat, nii nagu esmasündinud poeg austab oma isa. Enamgi veel, ta oli võitud Eelija järeltulijaks kui Jehoova prohvet Iisraelis. Sestap polnud tema palve ei omakasupüüdlik ega kohatu. Ent kuna Eelija teadis, et vaid Jehoova saab täita seda palvet, kostis ta tagasihoidlikult: ”Sa oled palunud rasket asja!” Seejärel ta lisas: ”Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni!” (2. Kuningate 2:9, 10; 5. Moosese 21:17).

Eliisa otsus jääda oma õpetaja juurde oli kindlam kui iganes varem. Siis ilmusid ”tulised vankrid ja tulised hobused”. Otse jahmunud Eliisa silme all tõsteti Eelija tuulepöörises üles — nõnda kanti ta imeväel teise kohta.b Eliisa tõstis üles Eelija kuue ning läks tagasi Jordani jõe kaldale. Ta lõi vett, lausudes: ”Kus on Jehoova, Eelija Jumal?” Vesi läks seepeale kaheks, andes selget tunnistust, et Eliisal oli Eelija järeltulijana Jumala toetus (2. Kuningate 2:11—14).

Õppetund meile

Kui Eliisa sai kutse koos Eelijaga eriteenistusse asuda, jättis ta kohe oma põllu, et teenida Iisraeli tähtsaimat prohvetit. Ilmselt oli Eliisal ka teenri kohustusi, sest teda tunti kui meest, kes ”valas vett Eelija käte peale”c (2. Kuningate 3:11). Sellest hoolimata suhtus Eliisa oma töösse kui eesõigusse ning jäi ustavalt Eelija kõrvale.

Paljud Jumala teenijad ilmutavad tänapäeval samasugust ennastohverdavat vaimu. Mõned on jätnud oma ”põllud”, oma ameti, et kuulutada head sõnumit kaugetel territooriumidel või teenida Peeteli pere liikmena. Teised on reisinud välismaale, töötamaks ühingu ehitusprojektidel. Paljud on vastu võtnud nii-öelda madalamat sorti ülesanded. Ent tähtsusetu pole mitte kellegi teenistus, kes orjab Jehoovat. Jehoova hindab kõiki, kes on valmis teda teenima, ning ta õnnistab nende ennastohverdavat vaimu (Markuse 10:29, 30).

Eliisa jäi kuni lõpuni Eelija kõrvale. Ta ei hüljanud vanemat prohvetit isegi siis, kui talle selleks võimalust pakuti. Eelijale ja Eliisale valmistas kindlasti rõõmu lojaalne armastus, mis oli arenenud nendevahelistest lähedastest suhetest. Tänapäeval püüavad Jumala sulased tugevdada oma suhteid Jumalaga ning saada lähedasemaks oma kaasusklikega. Jehoova õnnistab sellist tugevat ühtsussidet, sest Piibel ütleb tema kohta: ”Lojaalse suhtes sa tegutsed lojaalselt” (2. Saamueli 22:26, UM).

[Allmärkused]