Tugevdagem oma usku Jumala Sõnasse
PIIBLIT on lugenud palju rohkem inimesi kui mõnda muud raamatut. Ent kui paljud on ilmutanud usku selle sõnumisse? Piibel ise selgitab, et ”usk ei ole mitte igaühe oma” (2. Tessalooniklastele 3:2). On selge, et usk pole meile kaasa sündinud. Seda peab arendama. Isegi need, kel on mingil määral usku, ei tohiks võtta seda iseenesestmõistetavalt. Usk võib nõrgeneda ja surra. Selleks et jääda ”terveks usus”, on vaja pingutada (Tiitusele 2:2).
Seepärast oli Jehoova tunnistajate juhtival kogul mõjuv põhjus valida 1997/98. aasta piirkonnakonventide teemaks ”Usk Jumala Sõnasse”. Seega on miljonitel Jehoova tunnistajatel ja teistel olnud eesõigus koguneda, et tugevdada usku Jumala Sõnasse.
Jumala Sõna on tõde — see on meie usu alus
Nõnda kõlas konvendi esimese päeva teema. See algas kiidusõnadega kõigile kohalolijatele. Konvendilviibimine näitas juba iseenesest austust Piibli vastu. Et aga teha kindlaks meie usu väärtus, esitati järgmised mõtlemapanevad küsimused: ”Kas me oskame kaitsta oma uskumusi, kasutades autoriteedina Jumala Sõna? Kas me hindame vaimset toitu ning ei pea Piiblit, koguduse koosolekuid ega piiblilisi väljaandeid kunagi endastmõistetavaks? Kas me kasvame armastuses, täpses tundmises ja vahetegemisvõimes?” Kõneleja õhutas kõiki tähelepanelikult kuulama, märkides, et ”see piirkonnakonvent ”Usk Jumala Sõnasse” on valmistatud selleks, et aidata meil end läbi uurida ning uurida järele, kui palju ja millise kvaliteediga usku igaühel meist isiklikult on”.
Võtmekõne pealkirjaks oli ”Käi usus ja mitte nägemises” (2. Korintlastele 5:7). ”Usk, mis on neil, kes saavad Jehoova tunnistajateks, ei ole kergeusklikkus,” ütles kõneleja. Kui õige see küll on! Tõeline usk pole pime. See põhineb reaalsusel. Heebrealastele 11:1 ütleb: ”Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.” Kõneleja täheldas: ”Et tõesti usus käia, on meil vaja usku, mis on rajatud tugevale alusele.” Kuna me käime usus, mitte nägemises, pole meil vaja üksikasjalikku selgitust, kuidas ja millal Jehoova teostab oma eesmärgi iga üksiku aspekti. See, mida me temast juba teame, annab meile täieliku kindlustunde, et tal on vägi armastaval ja õiglasel viisil oma tõotused täide viia.
Kõne ”Kristlikud noored — koguduse oluline osa” tuletas noortele meelde, kui väärtuslikud nad on Jehoova silmis. Neid õhutati vaimselt kasvama, seades eesmärgiks lugeda läbi kogu Piibel ning püüda vastata pühendumis- ja ristimisnõuetele. Lisahariduse omandamine on isiklik asi, mida peaks otsustama koos vanematega; kui aga on otsustatud lisaharidust saada, peaks alati selle eesmärgiks olema veelgi tõhusamalt Jumalat teenida. Ilmalik haridus võib olla kasutoov eesmärk, kui me ’teeme kindlaks, mis on peaasi’ seoses meie usuga (Filiplastele 1:9, 10).
Järgnevalt esitati kolmest kõnest koosnev kõnesari teemal ”Kelle norme sa järgid?”. Usk Jumala Sõnasse ajendab meid järgima Piibli norme. Kristlased kuuletuvad Jehoova seadustele ja põhimõtetele. Näiteks manitseb Pühakiri, et me ei kasutaks roppu ega pilkavat keelt (Efeslastele 4:31, 32). Kõneleja küsis: ”Kas sa sõimad karjudes oma abikaasat või oma lapsi, kui sind pahandatakse või ärritatakse?” Loomulikult pole see kristlik. Jumalal on normid ka meie välimuse kohta. Kristlased peaksid olema ”korraliku riietusega, tagasihoidlikud” (1. Timoteosele 2:9, 10, UM). Sõna ”tagasihoidlik” väljendab mõtet enesest lugupidamisest, autundest, kainusest ja mõõdukusest. Meid peaks ajendama armastus teiste vastu ning me peaks juhinduma Piibli põhimõtetest ja sellest, mis on kohane.
Kahes järgmises kõnes käsitleti salm-salmilt kirjakohti Heebrealastele 3:7—15 ja 4:1—16. Need Piibli read hoiatavad meid, et me ”ei paaduks patu pettusest” (Heebrealastele 3:13). Kuidas me saaksime paremini patu vastu võidelda? Jehoova aitab meid oma Sõna kaudu. Tõepoolest, ”Jumala sõna on elav ja vägev ja .. on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Heebrealastele 4:12).
Konvendi esimese päeva lõpukõne oli ”Raamat kõigile inimestele”. Selles tõsteti esile Piibli autentsust, täpsust ja praktilist väärtust. Kui erutav oli küll kuulda kõnelejat teatamas, et on välja antud uus 32-leheküljeline brošüür ”Raamat kõigile inimestele”! See uus väljaanne on valmistatud iseäranis just sellistele inimestele, kes on küll haritud, ent teavad vähe Piiblist. Kõne lõppes sõnadega: ”Inimesed peavad Jumala Sõna ise uurima. Me oleme kindlad, et kui nad seda ise uurivad, hakkavad nad mõistma, et see erakordne raamat Piibel on tõesti raamat kõigile inimestele!”
Jäljendagem ’meie usu Täiustajat’
See konvendi teise päeva teema juhtis tähelepanu Jeesusele Kristusele, kes on ’meie usu Täiustaja’. Me peame ’käima tema jälgedes’ (Heebrealastele 12:2, UM; 1. Peetruse 2:21). Ristiusumaailmas öeldakse paljudele: ”Usu Issandasse Jeesusesse ja sa saad päästetud!” Ent kas meie usk peaks piirduma üksnes sellega? Piibel teatab, et ”usk ilma tegudeta on surnud” (Jakoobuse 2:26). Seega peale selle, et usume Jeesusesse, peame tegema samu tegusid, mida tema tegi, iseäranis käib see Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamise kohta.
Hommikune programm keskendus evangeeliumi kuulutamise tööle. Me peame Pauluse sarnaselt innuga kuulutama teistele head sõnumit päästest (Roomlastele 1:14—16). Jeesus kuulutas inimestele kõikjal. Kuigi meie tavapärasel majast majja teenistusel on tulemusi, leiame üha vähem inimesi kodunt (Apostlite teod 20:20). Paljud on kas koolis, tööl, sisseoste tegemas või reisil. Seega tuleb meil kuulutada avalikes paikades ja kõikjal mujal, kus inimesi liigub.
Kõne ”Juurduge ja saage kindlaks tões” tuletas meile meelde, et praegusel ajal ristitakse arvukalt uusi jüngreid — keskmiselt üle tuhande inimese päevas! On eluliselt tähtis, et need uued juurduksid hästi ja kinnituksid usus (Koloslastele 2:6, 7). Kõneleja selgitas, et sõnasõnalised juured imavad vett ja toitaineid ning samas kinnitavad ja toestavad taime. Samamoodi saavad uued jüngrid heade uurimisharjumuste ja ülesehitava seltsingu kaudu tões kindlaks.
See nõuanne oli eriliselt kohane ristimiskandidaatidele. Tõepoolest, konvendi teisel päeval ristiti suur hulk uusi jüngreid, kes võtsid selles osas eeskujuks Jeesuse. Kõne ”Usk Jumala Sõnasse viib ristimiseni” tuletas kandidaatidele meelde, et täielik vee alla kastmine kujutab kohaselt nende surma endisele enesekesksele eluviisile. Nende vee alt ülestõstmine kujutab seda, et nad saavad elavaks, täitmaks Jumala tahet.
Kõne ”Võidelge kõvasti usu pärast” põhines Piiblis Juuda raamatul. Meid ergutati kaitsma oma usku kahjulike mõjutuste eest, nagu ebamoraalsus, mässumeelsus ja ärataganemine. Järgnevalt pöörati erilist tähelepanu lapsevanematele — iseäranis isadele — kõnes ”Hoolitse oma pere eest”. Pere vaimsete, füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemine on Pühakirjas antud kohustus (1. Timoteosele 5:8). See nõuab aega, suhtlemist ning lähedust. Jehoova Jumalat rõõmustab kindlasti see suur töö, mida kristlikud lapsevanemad teevad oma lapsi tões kasvatades.
Järgmine kõnesari ”Lähme Jehoova kotta” kasvatas meie hindamist kristlike koosolekute vastu. Need annavad meile võimaluse selle maailma muredest hinge tõmmata. Koosolekutel on meil võimalus üksteist vastastikku julgustada ning me saame ilmutada armastust oma kaasusklike vastu (Heebrealastele 10:24, 25). Koosolekud aitavad meil ka parandada oma õpetamisoskust ning süvendavad arusaamist Jumala eesmärgist (Õpetussõnad 27:17). Ärgem kunagi eraldugem kogudusest; pidagem meeles Jeesuse sõnu: ”Kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel” (Matteuse 18:20).
Päeva viimane kõne oli ”Meie usk, mida praegu läbi katsutakse”. Usk, mis on läbi katsumata, pole tõestanud oma ehtsust ja selle väärtus on teadmata. See sarnaneb tšekiga, mis on veel sularahaks vahetamata. Kas see tegelikult vastab näidatud summale? Samuti peab läbi katsutama meie usk, tõestamaks, et see on tõeline ja et sel on tegelikku väärtust (1. Peetruse 1:6, 7). Kõneleja ütles: ”Vaimulikud ja ärataganenud kasutavad aeg-ajalt salakavalalt ära massiteabevahendeid ja ka võime, et meile võltssilte külge kleepida ning kajastada meie kristlikke tõekspidamisi ja eluviisi moonutatult. [—] Kas me laseme endid neil Saatana poolt pimestatuil heidutada ja masendada ning panna head sõnumit häbenema? Kas me lubame tõe kohta esitatud valedel avaldada kahjulikku mõju korrapäraselt koosolekutel käimisele ja kuulutustegevusele? Või me hoopis seisame kindlalt ning oleme julged ja jätkame otsustavamalt kui kunagi varem tõe kuulutamist Jehoovast ja tema Kuningriigist?”
Me peame usust elama
Konvendi kolmanda päeva teema põhines Pauluse sõnadel: ”Et nüüd käsu kaudu ükski ei saa õigeks Jumala ees, on ilmne, sest õige peab usust elama” (Galaatlastele 3:11). Kõnesari ”Joeli prohvetlikud sõnad meie päeviks” oli üks hommiku kõrgpunkte. Joeli raamat osutab meie aegadele ja ütleb pakilisustundega: ”Oh seda päeva! Sest Jehoova päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt!” (Joel 1:15). Sarnaselt väsimatute rohutirtsudega ei lase võitud kristlased millelgi takistada Kuningriigi kuulutustööd sel lõpuajal.
Joeli raamat annab ka lootust, öeldes: ”Igaüks, kes appi hüüab Jehoova nime, pääseb!” (Joel 3:5). See tähendab enamat, kui vaid Jehoova nime kasutamist. Vajalik on südamesttulev kahetsus, mis hõlmab oma väärtegudele selja pööramist (Joel 2:12, 13). Praegu pole aeg viivitada, sest Jehoova mõistab peagi rahvaste üle kohut, nii nagu ta mõistis kohut Moabi, Ammoni ja Seiri mäestiku poegade üle Juuda kuningas Joosafati valitsusajal (2. Ajaraamat 20:1—30; Joel 4:2, 12).
Kõiki julgustas kõne ”Ilmuta usku, oodates Jehoovat”. Nüüd, kaugel lõpuajas, saame vaadata tagasi sellele, kuidas on paljud Jehoova tõotused täitunud, ning me oleme väga huvitatud nendest asjadest, mis alles hakkavad täituma. Jehoova rahvas peab olema edaspidigi kannatlik, pidades meeles, et kõik Jumala tõotused lähevad täide (Tiitusele 2:13; 2. Peetruse 3:9, 10).
Hommikupoolne programm lõppes näidendiga ”Hoia oma silm selge”. See realistlik lavastus ergutas meid uurima oma suhtumist materiaalsetesse püüdlustesse. Kui soovime hoiduda oma elus muredest, siis ükskõik kus me ka ei ela, tuleks meil järgida Jeesuse nõuannet hoida oma silm selge ja keskenduda täielikult Jumala Kuningriigile (Matteuse 6:22, UT).
Avalikul kõnel oli huviäratav pealkiri ”Usk ja sinu tulevik”. See tõestas, kui võimetud on inimvalitsejad lahendama maailma probleeme (Jeremija 10:23). Inimkonna ajalugu kordub pidevalt — üha suuremas ja kohutavamas mastaabis. Mida arvavad tulevikust Jehoova tunnistajad? Me usume, et ustavatel inimestel on Jumala Kuningriigi alluvuses helge tulevik (Matteuse 5:5). Jumal viib täide oma tõotused kõigi nende kasuks, kel on usku tema Sõnasse, mis õhutab: ”Otsige Jehoovat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!” (Jesaja 55:6).
Jeesus esitas meie päevi silmas pidades tähtsa küsimuse. Ta päris: ”Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:8). Lõpukõne tegi ülevaate konvendiprogrammist ja näitas, kui selgelt see programm tõestas, et ikkagi leidub usku Jumala Sõnasse, kuigi me elame uskmatus ja sekulariseerunud maailmas.
Me igaüks võime siiski endalt küsida: kas mina kuulun nende hulka, kes usuvad kõhklematult Jumalasse ja tema Sõnasse? Konvent ”Usk Jumala Sõnasse” peaks aitama meil sellele küsimusele jaatavalt vastata. Kui tänulikud me oleme Jehoovale, et ta tugevdas meie usku temasse ja tema inspireeritud Sõnasse Piiblisse!
[Pildid lk 24]
Palju vabatahtlikke töötas rõõmsalt, et teenindada tuhandeid delegaate
[Pildid lk 25]
Kogu maailmas kasutati selliseid suuri staadione
[Pilt lk 25]
L. A. Swingle juhtivast kogust esitleb uut brošüüri
[Pilt lk 26]
Paljud lasid end ristida, sümboliseerimaks oma pühendumist Jehoovale
[Pildid lk 27]
Konvendilolijad laulsid rõõmsalt Kuningriigi laule. Väike pilt: näidend ”Hoia oma silm selge”