Jumala antud raamat

”Inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.” (2. PEETRUSE 1:21)

1., 2. a) Miks mõned inimesed kahtlevad, kas Piibel on tänapäeva maailmas praktiline? b) Milliseid kolme tõestusliini me võime kasutada, näitamaks, et Piibli on andnud Jumal?

KAS Piibel on praktiline ka inimestele, kes elavad 21. sajandi eelõhtul? Mõned arvavad, et mitte. ”Mitte keegi ei soovitaks ju praegusel ajal kasutada keemiatunnis 1924. aastal välja antud keemiaõpikut, sest pärast seda on keemia kohta liiga palju teada saadud,” kirjutas dr. Eli S. Chesen, kui ta selgitas, miks ta arvab, et Piibel on iganenud. Pealtnäha tundub see põhjendus paika pidavat. On ju inimkond pärast piibliaegasid teaduse, vaimse tervise ja inimese käitumise kohta palju teada saanud. Sellepärast küsivad mõned, et kuidas võib nii vana raamat olla puutumata teaduslikest ebatäpsustest. Kuidas võib see pakkuda nõuandeid, mis on praktilised tänapäeva maailmas?

² Piibel ise vastab sellele. Meile öeldakse 2. Peetruse 1:21, et Piibli prohvetid on ”Pühast Vaimust kantuina .. rääkinud, saades seda Jumala käest”. Sellega näitab Piibel, et ta on Jumala antud raamat. Aga kuidas me saame selles teisi veenda? Vaadelgem kolme tõendit selle kohta, et Piibel on Jumala Sõna: 1) ta on teaduslikult täpne, 2) ta sisaldab aegumatuid põhimõtteid, mis on praktilised tänapäeva maailmas, ja 3) on seal kirjas selgesõnalised prohvetiennustused, mille täitumist tõestavad ajaloolised faktid.

Raamat, mis on kooskõlas teadusega

3. Miks pole teaduslikud avastused Piiblit ohustanud?

³ Piibel ei ole loodusteaduse õpperaamat. Kuid ta on tõeraamat ja tõde kannatab välja ajaproovi (Johannese 17:17). Teaduslikud avastused pole Piiblit ohustanud. Kui ta puudutab teadusega seotud küsimusi, ei leidu temas jälgegi muistsetest ”teaduslikest” teooriatest, mis on osutunud tühipaljasteks müütideks. Tegelikult on Piiblis väiteid, mis lisaks sellele, et need on teaduslikult paikapidavad, olid ka otseses vastuolus tollal tunnustatud seisukohtadega. Võtame näiteks Piibli ja arstiteaduse vahelise kooskõla.

4., 5. a) Mida ei mõistnud arstid seoses haigustega vanadel aegadel? b) Miks oli Mooses kahtlemata tuttav Egiptuse arstide ravimeetoditega?

⁴ Vanadel aegadel ei mõistnud arstid täielikult seda, kuidas levivad haigused, ega saanud nad ka aru sellest, kui tähtis on haiguste vältimiseks hügieen. Paljud muistsed ravimeetodid tunduksid tänapäevaste normide järgi lausa barbaarsed. Üks vanimaid säilinud arstiteaduslikke tekste on umbes aastast 1550 e.m.a. pärinev Ebersi papüürus, mis sisaldab egiptlaste meditsiinialaseid teadmisi. Selles räägitakse umbes 700 meetodist, kuidas ravida mitmesuguseid hädasid ”alates krokodilli hammustusest kuni varbaküüne valuni”. Enamik ravivõtteid olid lihtsalt toimetud, kuid mõningad olid ka äärmiselt ohtlikud. Ühes retseptis soovitati haava ravimiseks kasutada inimese väljaheidetest ja muudest ainetest valmistatud segu.

⁵ See tekst Egiptuse ravivõtetest kirjutati umbes samal ajal kui Piibli esimesed raamatud, kus on kirjas ka Moosese Seadus. Mooses, kes sündis aastal 1593 e.m.a., kasvas üles Egiptuses (2. Moosese 2:1—10). Temale kui vaarao peres kasvanule ”õpetati kõike egiptlaste tarkust” (Apostlite teod 7:22). Ta tundis hästi Egiptuse ”arste” (1. Moosese 50:1—3). Kas nende ebatõhusad või koguni ohtlikud ravimeetodid mõjutasid tema kirjutisi?

6. Millist Moosese Seaduse hügieeninõuet võib ka tänapäevane arstiteadus mõistlikuks pidada?

⁶ Vastupidi, Moosese Seaduses olid kirjas hügieeninõuded, mida ka tänapäevane arstiteadus võib mõistlikuks pidada. Näiteks sõjaväelaagrite kohta käiv seadus nõudis, et väljaheited tuleb laagrist väljaspool maha matta (5. Moosese 23:14). See oli tõeliselt progressiivne profülaktikameetod. See aitas vältida vee saastamist ning pakkus kaitset kärbeste kaudu leviva šigelloosi ja muude soolenakkuste eest, mis viivad veel praegugi peamiselt arengumaades igal aastal miljoneid inimesi hauda.

7. Millised Moosese Seaduse hügieeninõuded aitasid vältida nakkushaiguste levikut?

⁷ Moosese Seaduses oli veel muidki hügieeninõudeid, mis aitasid vältida nakkushaiguste levikut. Inimene, kellel oli või arvati olevat nakkushaigus, pandi karantiini (3. Moosese 13:1—5). Riided või nõud, mis puutusid kokku iseenesest (võib-olla haigusse) surnud loomaga, tuli kas enne järgmist kasutamist pesta või hoopis hävitada (3. Moosese 11:27, 28, 32, 33). Igaüht, kes oli puutunud laipa, peeti ebapuhtaks ja tal tuli läbi teha puhastusprotseduur, mis hõlmas nii riiete kui ka iseenda pesemist. Seitse päeva kestva ebapuhtuse ajal pidi ta vältima kehalist kokkupuudet teiste inimestega (4. Moosese 19:1—13).

8., 9. Miks võib öelda, et Moosese Seaduse hügieenireeglid olid oma ajast kaugel ees?

⁸ Neist hügieenireeglitest ilmneb tarkus, mis oli oma ajast kaugel ees. Tänapäeva arstiteadus on haiguste levimise ja vältimise kohta palju teada saanud. 19. sajandil meditsiini vallas tehtud edusammud viisid näiteks selleni, et kasutusele võeti antiseptika — nakkuste vältimiseks hakati hoolitsema puhtuse eest. Tulemuseks oli see, et nakkused ja enneaegsed surmajuhtumid vähenesid märgatavalt. Aastal 1900 oli vastsündinute keskmine eeldatav eluiga paljudes Euroopa maades ja Ameerika Ühendriikides vähem kui 50 aastat. Edaspidi on see oluliselt pikenenud, kuid põhjuseks pole mitte üksnes arstiteaduse edusammud haiguste vastu võitlemisel, vaid ka paremad sanitaar- ja elutingimused.

⁹ Kuid tuhandeid aastaid enne seda, kui arstiteadus õppis tundma, kuidas haigused levivad, sätestas Piibel mõistlikud ettevaatusabinõud kaitseks haiguste eest. Pole üllatav, et Moosese sõnul elasid iisraellased tema päevil üldiselt 70 kuni 80 aastat (Laul 90:10). Kuidas võis Mooses teada selliseid hügieeninõudeid? Piibel ise selgitab: seadusekogu anti ”inglite kaudu” (Galaatlastele 3:19). Jah, Piibel ei ole inimtarkust sisaldav raamat, selle on andnud Jumal.

Praktiline raamat tänapäeva maailmas

10. Mis peab paika Piibli nõuannete kohta, kuigi selle kirjutamine lõpetati peaaegu 2000 aastat tagasi?

¹⁰ Nõuanderaamatud kalduvad iganema ja peagi tuleb nad ümber teha või välja vahetada. Kuid Piibel on tõeliselt eriline. ”Sinu tunnistused on täiesti usaldatavad,” ütleb Laul 93:5 (UT). Kuigi Piibli kirjutamine lõpetati peaaegu 2000 aastat tagasi, on selle sõnad ikka veel rakendatavad. Ja see on ühtviisi kohane, hoolimata meie nahavärvist või riigist, kus me elame. Pane tähele mõningaid näiteid Piibli aegumatute, ”täiesti usaldatavate” nõuannete kohta.

11. Mida pandi mõne aastakümne eest paljud lapsevanemad uskuma laste distsiplineerimise küsimuses?

¹¹ Mõne aastakümne eest arvasid paljud vanemad, vaimustatuna ”uuenduslikest ideedest” laste kasvatamisel, et ”keelamine on keelatud”. Nad kartsid, et lastele piiride seadmine traumeerib ja tekitab frustratsiooni. Heade kavatsustega nõuandjad rõhutasid tungivalt, et vanemad piirduksid laste kasvatamisel ainult kõige leebema korralekutsumisega. Praegu aga paljud neist ekspertidest ”kutsuvad lapsevanemaid üles, et need oleksid vähe rangemad, võtaksid kontrolli jälle enda kätte”, teatab ”The New York Times”.

12. Mida tähendab sõnaga ”distsipliin” tõlgitud kreeka nimisõna ja miks lapsed sellist distsiplineerimist vajavad?

¹² Ent Piibel on kogu selle aja jooksul laste kasvatamise teemal konkreetset ja tasakaalukat nõu andnud. Seal öeldakse: ”Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses [”distsipliinis”, UM] ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4). Sõnaga ”distsipliin” tõlgitud kreeka nimisõna tähendab ’üleskasvatamist, õpetamist, juhendamist’. Piibel ütleb, et distsiplineerimine ehk õpetamine annab tunnistust vanemlikust armastusest (Õpetussõnad 13:24). Lapsed tulevad elus hästi toime, kui neile antakse moraaliküsimustes selged juhendid, mis aitavad neil õppida eristama õiget valest. Kohane distsiplineerimine annab neile turvatunde, see näitab lastele, et vanemad hoolivad neist ja et vanematele on tähtis, millisteks inimesteks nende lapsed saavad. (Võrdle Õpetussõnad 4:10—13.)

13. a) Millise hoiatuse annab Piibel lapsevanematele distsiplineerimise kohta? b) Millist distsiplineerimist soovitab Piibel?

¹³ Ent Piibel ka hoiatab lapsevanemaid distsiplineerimise küsimuses. Nad ei tohi oma autoriteeti mitte kunagi kuritarvitada (Õpetussõnad 22:15). Mitte ühtegi last ei tohi iialgi karistada julmalt. Füüsilisel vägivallal pole kohta perekonnas, kes elab Piibli järgi (Laul 11:5). Ka pole seal kohta emotsionaalsel vägivallal — karmidel sõnadel, pideval kriitikal ega teraval sarkasmil, mis kõik võivad murda lapse vaimu. (Võrdle Õpetussõnad 12:18.) Piibel annab lapsevanematele targa hoiatuse: ”Ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks [või ”sellega te võtate neilt kogu julguse ära”, Phillips]” (Koloslastele 3:21). Piibel soovitab ennetusabinõusid. 5. Moosese 11:19 innustab vanemaid, et nad kasutaksid võimalusi oma lastele igapäevategevuse juures moraalseid ja vaimseid väärtusi sisendada. Taolised selged ja mõistlikud nõuanded laste kasvatamise kohta on tänapäeval täpselt sama praktilised kui piibliaegadel.

14., 15. a) Mil viisil pakub Piibel rohkemat kui vaid tarka nõu? b) Millised Piibli õpetused võivad aidata eri rassidest ning rahvustest meestel ja naistel üksteist võrdväärseks pidada?

¹⁴ Piibel pakub rohkemat kui vaid tarka nõu. Selle sõnum puudutab inimeste südant. Heebrealastele 4:12 ütleb: ”Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja.” Mõtle ühele näitele Piibli tegutsemapanevast jõust.

¹⁵ Praegu eraldavad inimesi rassilised, rahvuslikud ja etnilised barjäärid. Nende kunstlike takistuste tõttu on üle kogu maailma peetavates sõdades tapetud massiliselt süütuid inimesi. Piiblis seevastu leiduvad õpetused, mis aitavad eri rassidest ning rahvustest meestel ja naistel üksteist võrdväärseks pidada. Näiteks ütleb Apostlite teod 17:26, et Jumal ”on ühest ainsast teinud kogu inimkonna”. See näitab, et tegelikult on olemas ainult üks rass — inimrass! Lisaks sellele ergutab Piibel meid, et ’võtaksime enestele eeskujuks Jumala’, kes ”ei ole erapoolik, vaid [kellele] on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes Teda kardab ja teeb õigust” (Efeslastele 5:1; Apostlite teod 10:34, 35, UT). See teadmine mõjub ühendavalt neile, kes püüavad tõesti Piibli õpetuste järgi elada. Selle mõju ulatub kõige sügavamale — südamesse — ja lammutab barjäärid, mis inimesed on ise enda eraldamiseks seadnud. Kas see toimib tõesti tänapäeva maailmas?

16. Too näide, millest ilmneb, et Jehoova tunnistajad on tõeline rahvusvaheline vennaskond.

¹⁶ See on täiesti kindel! Jehoova tunnistajad on tuntud oma rahvusvahelise vennaskonna poolest, mis ühendab erisuguse taustaga inimesi, kes tavaliselt üksteisega rahus ei elaks. Näiteks Ruanda etniliste kokkupõrgete ajal kaitsesid mõlemasse suguharusse kuuluvad Jehoova tunnistajad oma kristlikke vendi ja õdesid, kes on teisest suguharust, seades sellega ohtu omaenda elu. Üks juhtum oli selline, et hutust Jehoova tunnistaja varjas oma kodus kuueliikmelist tutsi perekonda, kes oli temaga samas koguduses. Kahjuks see tutsi pere lõpuks siiski avastati ja tapeti. See hutu vend pidi nüüd tapjate raevu eest oma perega Tansaaniasse põgenema. On teada palju sarnaseid näiteid. Jehoova tunnistajad möönavad meeleldi, et taolise ühtsuse teeb võimalikuks see, et nende südant on puudutanud Piibli sõnumi tegutsemapanev jõud. See, et Piibel suudab ühendada inimesi selles vihkamist täis maailmas, on võimas tõend tema jumaliku päritolu kohta.

Tõeliste prohvetiennustuste raamat

17. Mille poolest erinevad Piibli prohvetikuulutused inimeste ennustustest?

¹⁷ ”Ükski prohveti-kuulutamine kirjas ei tule oma enese äraseletamisest,” ütleb 2. Peetruse 1:20 (Piibli Raamat, 1945). Piibli prohvetid ei analüüsinud maailma asjade arengusuundi, et nende põhjal teha asjatundlikke oletusi, mis põhineksid sellel, kuidas nemad ise sündmustekäiku tõlgendavad. Ka ei esitanud nad mingeid ebamääraseid ennustusi, mida võinuks sobitada ükskõik millise tulevikusündmusega. Vaadelgem näiteks ühte Piibli prohvetiennustust, mis oli erakordselt konkreetne ja mis kuulutas täiesti vastupidist sellele, mida tollal elanud inimesed oleksid võinud oodata.

18. Miks tundsid muistse Babüloni elanikud end kahtlemata väga turvaliselt, kuid mida oli Jesaja Babüloni kohta ennustanud?

¹⁸ Seitsmendaks sajandiks e.m.a. oli Babülon saanud Babüloonia impeeriumi näiliselt vallutamatuks pealinnaks. Sellest linnast voolas läbi Eufrati jõgi, mille veega oli täidetud lai, sügav vallikraav ja kanalitevõrk. Linna kaitses ka massiivne ja arvukate kaitsetornidega tugevdatud topeltmüüride süsteem. Kahtlemata tundsid Babüloni elanikud end väga turvaliselt. Ent 8. sajandil e.m.a., juba enne, kui Babülon oma hiilguse tippu tõusis, ennustas prohvet Jesaja: ”Paabel .. saab Soodoma ja Gomorra sarnaseks, mis Jumal segi paiskas! Seda ei asustata enam iialgi ega elata seal põlvest põlve; ei löö sinna araablane telki üles ega puhka seal karjased karja!” (Jesaja 13:19, 20). Pane tähele, et see prohvetiennustus ei piirdunud vaid Babülonile hävingu kuulutamisega, vaid ütles ka, et see jääb alatiseks asustamata. Milline julge ennustus! Kas sai Jesaja kirjutada oma prohvetiennustuse pärast seda, kui ta oli näinud elaniketa jäänud Babüloni? Ajalugu vastab, et ei saanud!

19. Miks võib öelda, et Jesaja prohvetiennustus ei täitunud täielikult 5. oktoobril aastal 539 e.m.a.?

¹⁹ Aastal 539 e.m.a. 5. oktoobri ööl langes Babülon Meedia-Pärsia vägedele, keda juhtis Kyros Suur. Kuid sel ajal ei täitunud Jesaja prohvetiennustus veel täielikult. Pärast Kyrose vallutusretke elasid inimesed Babülonis veel sajandeid, kuigi see oli kaotanud oma endise vägevuse. 2. sajandil e.m.a., umbes ajal, mil valmis Jesaja raamatu Surnumere kirjarull, võtsid partlased oma valdusse Babüloni, tollal meelispalaks peetud linna, mille pärast ümberkaudsed rahvad sõdisid. Juudi ajaloolane Josephus teatas, et 1. sajandil e.m.a. elas seal ”suur hulk” juute. Nagu näitab teos ”Cambridge’i vanaaja ajalugu” (”The Cambridge Ancient History”), rajasid Palmyra kaupmehed Babülonis aastal 24 m.a.j. jõuka kaubanduskoloonia. Seega ei olnud Babülon ka veel 1. sajandil m.a.j. täielikult inimtühi, kuid Jesaja raamat oli selleks ajaks juba ammu valmis (1. Peetruse 5:13).

20. Milliseid tõendeid on selle kohta, et lõpuks jäi Babülonist järele vaid ”kivihunnik”?

²⁰ Jesaja ei elanud nii kaua, et oleks võinud näha, kuidas Babülon elaniketa jäi. Aga täpselt nagu oli ennustatud, jäi Babülonist lõpuks järele vaid ”kivihunnik” (Jeremija 51:37). Heebrea keele õpetlase Hieronymuse (sündis 4. sajandil m.a.j.) sõnul oli Babülon tema ajal jahipiirkond, kus luusisid ”igasugused metselajad”, ja asustamata on ta siiani. Babüloni mõningane restaureerimine turismiobjektina võib küll külastajaid ligi meelitada, kuid selle ”järglased ja järelkasv” on igaveseks kadunud, nagu ennustas Jesaja (Jesaja 14:22).

21. Miks suutsid ustavad prohvetid ennustada tulevikku eksimatu täpsusega?

²¹ Prohvet Jesaja ei esitanud asjatundlikku oletust. Ka ei kirjutanud ta ümber ajalugu, et esitada seda prohvetiennustusena. Jesaja oli tõeline prohvet. Seda olid ka kõik teised ustavad Piibli prohvetid. Miks suutsid need mehed teha seda, mida ei suuda ükski teine inimene — ennustada tulevikku eksimatu täpsusega? Vastus on selge. Need prohvetiennustused pärinevad prohvetikuulutuste Jumalalt Jehoovalt, ”kes algusest alates kuulutab lõppu” (Jesaja 46:10).

22. Miks me peaksime tegema oma parima, innustamaks ausa südamega inimesi, et nad ise uuriksid Piiblit?

²² Kas Piibel siis väärib uurimist? Me teame, et väärib! Kuid paljud inimesed pole selles veendunud. Nad on kujundanud Piibli kohta arvamuse, kuigi nad pole seda ehk kunagi lugenud. Meenuta professorit, keda mainiti eelmise artikli alguses. Tema oli nõus Piiblit tundma õppima, ja pärast hoolikat Piibli uurimist jõudis ta järeldusele, et see on Jumala antud raamat. Lõpuks lasi ta ennast ristida Jehoova tunnistajana ja praegu teenib ta kogudusevanemana! Tehkem oma parim, innustamaks ausa südamega inimesi, et nad ise uuriksid Piiblit ja alles siis kujundaksid selle kohta arvamuse. Me oleme kindlad, et kui nad seda ise ausalt uurivad, hakkavad nad mõistma, et see erakordne raamat Piibel on tõesti raamat kõigile inimestele!

Kas sa oskad selgitada?

◻ Kuidas sa võiksid Moosese Seaduse abil näidata, et Piibel pole inimliku päritoluga?

◻ Millised Piibli aegumatud põhimõtted on praktilised tänapäeva maailmas?

◻ Miks polnud võimalik kirjutada prohvetiennustust, mis leidub Jesaja 13:19, 20—s, pärast seal mainitu toimumist?

◻ Mida me peaksime ausa südamega inimesi tegema ergutama ja miks?

[Kast lk 19]

Kuidas jääb sellega, mida ei saa tõestada?

Piiblis on mitmesuguseid ütlusi, mille kohta puuduvad iseseisvad ainelised tõendid. Näiteks ei saa teaduslikult tõestada — ega ka mitte ümber lükata — seda, mida Piibel räägib vaimolendite nähtamatust elukeskkonnast. Kas sellised väited, mida tõestada ei saa, tähendavad tingimata seda, et Piibel on teadusega vastuolus?

See oli küsimus, millega puutus kokku üks planetoloog, kes hakkas mõned aastad tagasi koos Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. ”Pean tunnistama, et algul oli mul Piibliga raske nõustuda, sest ma ei suutnud mõningaid Piibli ütlusi teaduslikult tõestada,” meenutab ta. See siiras mees jätkas Piibli uurimist ja veendus lõpuks, et olemasolevad tõendid näitavad, et Piibel on Jumala Sõna. ”See leevendas mu taotlust tõestada igat Piibli väidet eraldi,” selgitab ta. ”Teaduslike huvidega inimene peab olema valmis uurima Piiblit, lähtudes vaimsest seisukohast, vastasel korral ei võta ta tõde mitte kunagi vastu. Ei saa loota, et teadus peaks igat Piibli ütlust kinnitama. Aga kui mingeid väiteid ei saa tõestada, ei tähenda see veel, et need on valed. Tähtis on, et igas punktis, kus Piibli täpsust saab kontrollida, on seda ka tehtud.”

[Pilt lk 17]

Mooses pani kirja hügieeninõuded, mis olid oma ajast kaugel ees