Jeruusalemm — ”suure Kuninga linn”
”Ärge .. vanduge .. Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn.” (MATTEUSE 5:34, 35)
1., 2. Mis võib seoses Jeruusalemmaga arusaamatuks jääda?
JERUUSALEMM — see nimi tekitab tugevaid tundeid nii mõnegi usundi liikmetes. Tegelikult pole kellelgi meist võimalik seda iidset linna tähelepanuta jätta, sest sellest räägitakse sageli uudistes. Paraku ilmneb paljudest teadaannetest, et Jeruusalemm ei ole alati rahupaik.
2 Seetõttu võib mõnele Piibli lugejale üks asi arusaamatuks jääda. Vanasti nimetati Jeruusalemma lühendatult Saalemiks, mis tähendab ”rahu” (1. Moosese 14:18; Laul 76:3; Heebrealastele 7:1, 2). Niisiis võid sa mõelda, miks on sellise nimega linnas olnud viimastel aastakümnetel nii rahutu olukord.
3. Kust me võime Jeruusalemma kohta usaldusväärset informatsiooni saada?
3 Et sellele küsimusele vastust saada, tuleb meil minna ajaloos hulk aega tagasi ja omandada teadmisi muistse Jeruusalemma kohta. Osale inimestele võib tunduda, et neil pole aega uurida kauget ajalugu. Kuid Jeruusalemma varast ajalugu tasub meil kõigil siiski tunda. Miks, sellele vastab Piibel järgmiselt: ”Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust” (Roomlastele 15:4). See, mida Piibel räägib Jeruusalemmast, võib pakkuda meile troosti ja sisendada meisse lootust, et kord saabub rahu — ja mitte ainult Jeruusalemmas, vaid kogu maailmas.
”Jehoova aujärje” asupaik
4., 5. Kuidas aitas Taavet kaasa sellele, et Jeruusalemm võiks mängida võtmerolli Jumala eesmärgi täitumises?
4 Üheteistkümnendal sajandil e.m.a. sai Jeruusalemm üle maailma kuulsaks kui turvalise ja rahuküllase riigi pealinn. Jehoova Jumal lasi noore mehe Taaveti selle muistse riigi, Iisraeli kuningaks võida. Iisraeli valitsus asus Jeruusalemmas ning Taaveti ja tema soost kuningate kohta öeldi, et nad istusid ”Jehoova kuningriigi aujärjel” või ”Jehoova aujärje peal” (1. Ajaraamat 28:5; 29:23).
5 Jumalakartlik mees Taavet — iisraellane Juuda suguharust — vallutas Jeruusalemma jebuuslastelt, kes teenisid ebajumalaid. Tol ajal hõlmas see linn vaid mäge nimega Siion, kuid hiljem sai sellest nimest Jeruusalemma enda sünonüüm. Mõne aja möödudes lasi Taavet Jumala ja Iisraeli vahel sõlmitud lepingu laeka Jeruusalemma tuua ja paigutas selle telki. Aastaid varem oli Jumal rääkinud oma prohveti Moosesega selle püha laeka kohal pilve sees (2. Moosese 25:1, 21, 22; 3. Moosese 16:2; 1. Ajaraamat 15:1—3). Laegas sümboliseeris Jumala juuresolekut, sest Jehoova oli Iisraeli tegelik Kuningas. Seega võib kahes mõttes öelda, et Jehoova Jumal valitses Jeruusalemma linnast.
6. Mida Jehoova Taaveti ja Jeruusalemma kohta tõotas?
6 Jehoova tõotas Taavetile, et tema soost valitsejate kuningriigil, mida kujutas Siion ehk Jeruusalemm, ei ole otsa. See tähendas, et üks Taaveti järeltulijatest pärib õiguse valitseda igavesti kui Jumala Võitu — Messias ehk Kristusa (Laul 132:11—14; Luuka 1:31—33). Lisaks teatab Piibel, et ”Jehoova aujärje” lõplik pärija valitseb kõigi rahvaste, mitte üksnes Jeruusalemma üle (Laul 2:6—8; Taaniel 7:13, 14).
7. Kuidas edendas kuningas Taavet puhast kummardamist?
7 Püüded kukutada troonilt Jumala võitut, kuningas Taavetit, ei kandnud vilja. Hoopis vaenlasrahvad alistati ning Tõotatud Maa piirid laienesid Jumala poolt ettenähtud määrani. Taavet kasutas seda olukorda, edendamaks puhast kummardamist. Ka paljud Taaveti laulud kiidavad Jehoovat kui Siioni tõelist Kuningat (2. Saamueli 8:1—15; Laul 9:2, 12; 24:1, 3, 7—10; 65:2, 3; 68:2, 25, 30; 110:1, 2; 122:1—4).
8., 9. Kuidas laienes õige kummardamine Jeruusalemmas kuningas Saalomoni valitsuse ajal?
8 Taaveti poja Saalomoni valitsusajal saavutas Jehoova kummardamine uue kõrgseisu. Saalomon laiendas Jeruusalemma põhja suunas, nii et see linn hakkas hõlmama ka Morija mäge (kus praegu asub Kaljumošee). Sellele suuremale kõrgendikule oli tal eesõigus ehitada Jehoova auks võimas tempel. Seaduselaegas paigutati selle templi kõige pühamasse paika (1. Kuningate 6:1—38).
9 Kui iisraellased toetasid kogu südamest Jehoova kummardamist, mille keskus asus Jeruusalemmas, valitses nende riigis rahu. Pühakiri kirjeldab tolleaegset olukorda kaunisti: ”Juudas ja Iisraelis oli palju rahvast, rohkuse poolest nagu liiva mere ääres! Nad sõid ja jõid ning olid rõõmsad! .. ja tal [Saalomonil] oli rahu igalt poolt ümberkaudu. Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all” (1. Kuningate 4:20; 5:4, 5).
10., 11. Kuidas kinnitab arheoloogia seda, mida Piibel räägib Saalomoni-aegsest Jeruusalemmast?
10 Arheoloogilised leiud kinnitavad Piibli aruannet Saalomoni hiilgavast valitsusajast. Raamatus ”The Archaeology of the Land of Israel” ütleb professor Yohanan Aharoni: ”Rikkused, mis kuningakotta igast ilmakaarest kokku voolasid, ning elav kaubavahetus .. tõid kaasa kiire ja silmapaistva arengu ainelise kultuuri igas valdkonnas. [— — —] Muutusest ainelises kultuuris .. ei anna tunnistust mitte ainult luksusesemed, vaid ka keraamika. [—] Saviesemete valmistamise ja põletamise kvaliteet paranes tõesti märkimisväärselt.”
11 Ka Jerry M. Landay kirjutas: ”Saalomoni alluvuses arenes iisraellaste aineline kultuur kolme aastakümnega rohkem kui eelnenud kahesaja aastaga. Saalomoni-aegsetest kultuurkihtidest on leitud tohutute ehitiste varemeid, suuri massiivsete müüridega linnu, kiiresti tõusnud elamurajoone, kus on rikaste hästiehitatud elamugrupid, ning tõendeid suurest edasiminekust potissepa tehnikas ja tootmisprotsessis. On leitud ka jäänuseid esemetest, mis sarnanevad kaugetes maades toodetud kaupadega ja annavad seega tunnistust elavast rahvusvahelisest kaubavahetusest.” (”The House of David”.)
Rahust laastatuseni
12., 13. Kuidas lakati Jeruusalemmas õiget kummardamist edendamast?
12 Jeruusalemma kui Jehoova pühamu asupaiga rahu ja heaolu eest oli kohane palvetada. Taavet kirjutas: ”Paluge rahu Jeruusalemmale! Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad! Rahu olgu su müüride vahel, hea käekäik su kuninglikes kodades! Oma vendade ja oma sõprade pärast tahan ma nüüd öelda: rahu sinule!” (Laul 122:6—8). Ehkki Saalomonile anti eesõigus ehitada sellesse rahulikku linna suurejooneline tempel, võttis ta hiljem omale palju naisi paganarahvaste hulgast. Tema vanas eas meelitasid nad teda edendama tolleaegsete ebajumalate kummardamist. Tema ärataganemine avaldas laostavat mõju kogu riigile, röövides sellelt ja selle elanikelt tõelise rahu (1. Kuningate 11:1—8; 14:21—24).
13 Saalomoni poja Rehabeami valitsuse alguses tõstsid kümme suguharu mässu ning moodustasid põhjapoolse Iisraeli kuningriigi. Seal hakati teenima ebajumalaid, mistõttu Jumal lubas Assüürial selle kuningriigi vallutada (1. Kuningate 12:16—30). Lõunapoolse, kahest suguharust koosneva Juuda kuningriigi keskuseks jäi Jeruusalemm. Kuid aja jooksul hülgasid ka juudalased puhta kummardamise ning Jumal lubas babüloonlastel selle trotsliku linna aastal 607 e.m.a. hävitada. 70 aastat virelesid pagendatud juudid vangidena Babülonis. Seejärel osutas Jumal neile halastust, lubades neil pöörduda tagasi Jeruusalemma ja taastada puhas kummardamine (2. Ajaraamat 36:15—21).
14., 15. Kuidas sai Jeruusalemm pärast Babüloni pagendust tagasi oma võtmerolli, kuid millise vahega?
14 Ehitiste varemed olid pärast 70 aasta pikkust mahajäetust muidugi rohtu kasvanud. Jeruusalemma müürid olid maha kistud ning seal, kus kunagi seisid väravad ja väravatornid, haigutasid augud. Kuid koju naasnud juudid ei kaotanud julgust. Nad ehitasid endise templi asupaika altari ning hakkasid Jehoovale igapäevaseid ohvreid tooma.
15 Kuigi algus oli paljutõotav, ei pidanud taastatud Jeruusalemm enam kunagi saama pealinnaks kuningriigile, mille troonil istub kuningas Taaveti järeltulija. Juutide üle valitses hoopis Babüloni vallutajate poolt määratud maavalitseja ning nad pidid oma Pärsia isandatele makse maksma (Nehemja 9:34—37). Aga kuigi Jeruusalemma ’tallati’, oli ta endiselt ainus linn kogu maa peal, mida Jehoova Jumal eriliselt soosis (Luuka 21:24). Puhta kummardamise keskusena kujutas see linn Jumala õigust väljendada oma suveräänsust kogu maa üle kuningas Taaveti järeltulija kaudu.
Valeusuliste naabrite vastuseis
16. Miks katkestasid Babülonist tulnud juudid Jeruusalemma taastamise?
16 Peagi rajasid pagendusest Jeruusalemma naasnud juudid aluse uuele templile. Kuid nende valeusulised naaberrahvad saatsid Pärsia kuningale Artahsastale laimukirja, milles nad väitsid, et juudid kavatsevad mässata. Seepeale keelas Artahsasta Jeruusalemma ehitamise ära. Arvata võib, et kui sa oleksid tol ajal Jeruusalemmas elanud, mõtelnuks sa, mida küll tulevik sellele linnale toob. Läks nii, et juudid jätsid templi ehitamise pooleli ja hakkasid taotlema omaenda ainelist heaolu (Esra 4:11—24; Haggai 1:2—6).
17., 18. Kuidas hoolitses Jehoova selle eest, et Jeruusalemm saaks üles ehitatud?
17 Umbes 17 aastat pärast juutide naasmist vangistusest läkitas Jumal oma prohvetid Haggai ja Sakarja oma rahva mõtteviisi parandama. Seepeale juudid kahetsesid ja võtsid templi ehitamise jälle käsile. Vahepeal oli Pärsia kuningaks saanud Daarjaves. Ta veendus selles, et kuningas Koores oli andnud käsu Jeruusalemma tempel üles ehitada. Seejärel saatis ta juutide naaberrahvastele kirja, milles ta käskis neil Jeruusalemmast ’eemale hoiduda’ ja anda juutidele rahalist abi kuningale laekuvatest maksudest, et ehitustöö saaks lõpule viidud (Esra 6:1—13).
18 Juudid said templi valmis oma tagasituleku 22. aastal. Mõistagi oli see saavutus, mida tasus suure rõõmupeoga tähistada. Ent suurel määral olid Jeruusalemm ja selle müürid ikka veel varemeis. Linna eest kanti vajalikku hoolt ”maavalitseja Nehemja ja preestri ning kirjatundja Esra päevil” (Nehemja 12:26, 27). Ilmselt ehitati Jeruusalemm täielikult üles viienda sajandi lõpuks e.m.a. ning ta oli muistses maailmas üks tähtsamaid linnasid.
Ilmub Messias!
19. Kuidas tunnustas Messias Jeruusalemma ainulaadset staatust?
19 Jätkem nüüd mõned sajandid vahele ning mingem aega, mil leidis aset universaalse tähtsusega sündmus — sündis Jeesus Kristus. Jehoova Jumala ingel oli Jeesuse neitsist emale öelnud: ”Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje .. ning tema kuningriigil ei ole otsa!” (Luuka 1:32, 33). Aastaid hiljem pidas Jeesus oma kuulsa mäejutluse. Selles andis ta julgustust ja nõu mitmes valdkonnas. Näiteks manitses ta oma kuulajaid, et nad täidaksid Jumalale antud tõotused, ent hoiduksid mõtlematult vandeid andmast. Jeesus ütles: ”Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi valet vanduda! ja: pea Issandale oma vanded! Aga mina ütlen teile: ärge üldse vanduge, ei taeva juures, sest see on Jumala aujärg; ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg; ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn” (Matteuse 5:33—35). Väärib märkimist, et Jeesus tunnustas seda ainulaadset staatust, mis Jeruusalemmal juba sajandeid oli olnud. Jah, see oli ”suure Kuninga linn”, Jehoova Jumala linn.
20., 21. Milline pöördeline muutus toimus paljude Jeruusalemma elanike hoiakus?
20 Natuke aega enne oma maise elu lõppu esitles Jeesus end Jeruusalemma elanikele kui nende õiguspärast võitud Kuningat. See rõõmuküllane sündmus ajendas paljusid hüüdma: ”Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik!” (Markuse 11:1—10; Johannese 12:12—15).
21 Kuid juba vähem kui nädala pärast lasid rahvahulgad end Jeruusalemma usujuhtidel Jeesuse vastu meelestada. Jeesus hoiatas, et Jeruusalemma linn ja kogu rahvas kaotab oma eelisseisundi Jumala ees (Matteuse 21:23, 33—45; 22:1—7). Näiteks ütles ta: ”Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” (Matteuse 23:37, 38). 33. aasta paasapühal lasid vastased Jeesuse väljaspool Jeruusalemma ebaõiglaselt hukata. Kuid Jehoova äratas oma Võitu üles surematu vaimolendina taevasse Siionisse, ja sellest võime kasu saada meie kõik (Apostlite teod 2:32—36).
22. Mille kohta on pärast Jeesuse surma käinud paljud Jeruusalemmale tehtud viited?
22 Nagu võib mõista, on sealtpeale enamik Siionit ehk Jeruusalemma puudutavaid prohvetiennustusi, mis polnud veel täitunud, käinud taevaste asjade või Jeesuse võitud järgijate kohta (Laul 2:6—8; 110:1—4; Jesaja 2:2—4; 65:17, 18; Sakarja 12:3; 14:12, 16, 17). Hulk viiteid ”Jeruusalemmale” või ”Siionile”, mis on kirjutatud pärast Jeesuse surma, on selgelt piltliku tähendusega ning ei käi sõnasõnalise linna ega paiga kohta (Galaatlastele 4:26; Heebrealastele 12:22; 1. Peetruse 2:6; Ilmutuse 3:12; 14:1; 21:2, 10). Lõplik tõend selle kohta, et Jeruusalemm ei olnud enam ”suure Kuninga linn”, saabus aastal 70 m.a.j., kui Rooma armee Jeruusalemma hävitas, nagu Taaniel ja Jeesus Kristus olid ennustanud (Taaniel 9:26; Luuka 19:41—44). Ükski piiblikirjutaja ega Jeesus ei ennustanud, et maine Jeruusalemm saavutab veel kunagi Jehoova Jumala erilise soosingu, mis tal kord oli olnud (Galaatlastele 4:25; Heebrealastele 13:14).
Jääva rahu eelkuma
23. Miks me peaksime praegusajal Jeruusalemma vastu huvi tundma?
23 Olles vaadelnud Jeruusalemma varast ajalugu, ei saa eitada, et kuningas Saalomoni rahuküllase valitsuse ajal elas see linn kooskõlas oma nime tähendusega ’kahekordse rahu asupaik [või: alus]’. Ent see kõik oli vaid eelkuma rahust ja küllusest, mida need, kes armastavad Jumalat, saavad varsti nautida paradiisiks muudetud maa peal (Luuka 23:43).
24. Millest jutustavad meile olukorrad, mis valitsesid siis, kui Saalomon võimul oli?
24 Laul 72 räägib, millised olid olukorrad kuningas Saalomoni valitsuse ajal. Kuid ühtlasi on see kaunis laul ka prohvetlik sõnum õnnistustest, mida inimkond kogeb Messias Jeesuse Kristuse taevase valitsuse all. Temast laulis laulik: ”Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud! [—] Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis! Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead” (Laul 72:7, 8, 12—14, 16).
25. Miks peaksime tahtma omandada Jeruusalemma kohta rohkem teadmisi?
25 Millist troosti ja lootust küll pakuvad need sõnad neile, kes armastavad Jumalat Jeruusalemmas või ükskõik millises maailma paigas! Sinagi võid olla nende hulgas, kes saavad elada rahuküllases maailmas, mida valitseb Jumala Messia Kuningriik. Kui tunneme Jeruusalemma minevikku, mõistame paremini Jumala eesmärki inimkonnaga. Järgmised artiklid räägivad peaasjalikult sündmustest, mis leidsid aset seitsmendal ja kaheksandal kümnendil pärast juutide naasmist Babüloni vangistusest. Need pakuvad troosti kõigile, kes soovivad Suurt Kuningat Jehoova Jumalat talle meelepärasel viisil kummardada.
[Allmärkus]
a Nimetused ”Messias” (tuletatud heebrea keelest) ja ”Kristus” (kreeka keelest) tähendavad ”Võitut”.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas sai Jeruusalemmast ”Jehoova aujärje” asupaik?
◻ Milline tähtis roll oli Saalomonil õige kummardamise edendamisel?
◻ Kust me teame, et Jeruusalemm lakkas olemast Jehoova kummardamise keskus?
◻ Miks me tahame Jeruusalemma kohta rohkem teadmisi omandada?
[Pilt lk 10]
Taaveti linn asus lõunapoolsel mäeseljal, Saalomon aga laiendas linna põhja suunas ja ehitas templi
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Pildi allikaviide lk 8]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.