Kasuperedele eriomased probleemid
KASUPERED VÕIVAD ÕNNELIKUD OLLA! KUIDAS?
Kasupere on maailma paljudes paikades saanud tavaliseks peretüübiks. Ent kasuperedel on spetsiifilisi probleeme. Kõige raskem on muidugi laste kasvatamine. Siiski, nagu kaks järgmist artiklit püüavad näidata, on ka kasuperes võimalik laste kasvatamisega hästi hakkama saada.
ÜLDISELT ON KASUISAST JA KASUEMAST LOODUD NEGATIIVNE PILT. LASTENA KUULSID meist paljud muinasjuttu Tuhkatriinust, kes pidi taluma oma õela võõrasema karmi kohtlemist. Euroopas teavad lapsed ka muinasjuttu ”Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”. Lumivalgekese võõrasema osutus kurjaks nõiaks!
Kas sellised muinasjutud loovad kasuperedest õige pildi? Kas kõik kasuvanemad on tõesti nii halvad? Ei. Enamik kasuvanemaid soovib oma uutele lastele parimat. Kuid nad seisavad silmitsi mõnede raskete, kasuperedele omaste probleemidega.
Raskused laste kasvatamisel
Esimese abielu purunemise põhjuseks on tihtilugu abikaasade ebaküpsus. Teises abielus võib suhteid pingestada laste kasvatamine. Mõningate andmete kohaselt lõpetab 10 kasuperest rohkem kui 4 lahutusega esimese viie aasta jooksul.
Uuesti abiellunud ei pruugi mõista seda emotsionaalset segadust, lojaalsuskonflikti ning armukadedust ja vimma, mida kasuvanema ilmumine lapses tekitab. Lapsele võib tunduda, et tema lihane vanem on uude abikaasasse rohkem kiindunud kui temasse. Veelgi enam, lapse pärisvanemal, kelle kaasa on maha jätnud, võib olla raske mõista lapse jätkuvat kiindumust vanema endise kaasa vastu. Üks poiss püüdis selgitada oma häid suhteid oma lihase isaga, öeldes: ”Ema, ma tean küll, et isa kohtles sind halvasti, kuid minu vastu on ta olnud hea!” Selline mõtteavaldus on küll aus, kuid emas võib see lapse isa vastu kibedat vimma tekitada.
Üks võõrasisa tunnistas: ”Ma polnud tegelikult valmis kõigiks nendeks raskusteks, mis olid seotud mu kasulaste kasvatamisega. Ma mõtlesin, et kui ma nüüd nende emaga abiellusin, olen kohe ka nende isa. See paistis tõesti nõnda lihtne! Ma ei mõistnud laste kiindumust nende lihase isa vastu ning tegin seetõttu palju vigu.”
Pingeid võib tekkida iseäranis laste distsiplineerimisel. Lapsi tuleb armastavalt distsiplineerida, kuid pahatihti mässavad nad selle vastu isegi siis, kui nende pärisvanem neid distsiplineerib. Kuivõrd raskem on neil tunnustada siis oma kasuvanema distsiplineerimist! Näiteks võib laps sel puhul öelda: ”Sina ei ole minu pärisisa!” Kui hävitavalt võivad küll sellised sõnad kostuda head soovivale kasuvanemale!
Kas kasuvanemaga pere võib laste kasvatamisega hästi hakkama saada? Kas kasuvanem võib õnneliku kasupere ülesehitamisele kaasa aidata? Mõlemale küsimusele saab vastata jaatavalt, kui kõik pereliikmed järgivad Jumala inspireeritud Sõna Piibli nõuandeid.
[Pilt lk 3]
”Sina ei ole minu pärisisa!”