Baali kummardamine — võitlus iisraellaste südamete pärast

Ligikaudu tuhat aastat käis iisraellaste südamete pärast raevukas võitlus. Ebausklik hirm ja seksuaalsed kombetalitused olid sõjajalal usu ning lojaalsusega. See elu ja surma peale käiv heitlus vastandas Baali kummardamise Jehoova kummardamisele.

KAS iisraeli rahvas hoiab ustavalt kinni tõelisest Jumalast, kes tõi ta välja Egiptusest? (2. Moosese 20:2, 3.) Või läheb ta üle Baali, kaananlaste lemmikjumala poolele, kes on lubanud maa viljarikkaks teha?

See tuhandeid aastaid tagasi toimunud vaimne võitlus on meile tähtis. Miks? Apostel Paulus kirjutas: ”See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud” (1. Korintlastele 10:11). Sellel ajaloolisel konfliktil põhinev hoiatus saab meile veelgi tähendusrikkamaks, kui mõistame, kes Baal oli ja mida Baali teenimine endast kujutas.

Kes oli Baal?

Iisraellased puutusid Baaliga kokku sellest ajast, kui nad saabusid Kaananimaale aastal 1473 e.m.a. Nad nägid, et kaananlased kummardavad arvukaid jumalaid, kes ei erinegi Egiptuse jumalatest, ehkki neil on teised nimed ning teistsugused omadused. Ometi tõstab Piibel Baali kui kaananlaste peamist jumalat esile ning arheoloogilised leiud kinnitavad tema esmatähtsust (Kohtumõistjate 2:11). Kuigi Baal polnud kaananlaste panteoni peajumal, oli ta jumal, kellega nad kõige rohkem arvestasid. Nad uskusid, et Baalil on võim vihma, tuule ja pilvede üle ning et ainult tema üksi võiks päästa inimesed — aga ka nende loomad ja põllukultuurid — viljatusest või isegi hävingust. Ilma Baali kaitseta oleks kättemaksuhimuline Kaanani jumal Mot toonud neile kindlasti viletsust.

Baali kummardamise kõrgpunktiks olid seksuaalsed kombetalitused. Isegi Baaliga seotud kultusobjektidel, nagu pühad sambad ja viljakustulbad, oli seksuaalne kõrvaltähendus. Pühad sambad — fallosekujulised kaljurahnud või raidkivid — kujutasid ilmselgelt Baali, meessugupoolt. Viljakustulbad olid aga puust ja kujutasid Asherat, Baali abikaasat ning seega naissugupoolt. (1. Kuningate 18:19.)

Templiprostitutsioon ja laste ohverdamine olid teised silmapaistvad Baali kummardamise erijooned (1. Kuningate 14:23, 24; 2. Ajaraamat 28:2, 3). Raamatus ”The Bible and Archaeology” öeldakse: ”Kaananlaste templites olid mees- ja naisprostituudid (”pühad” mehed ja naised) ning seal tegeldi ohjeldamatult igasuguse seksiga. [Kaananlased] uskusid, et mingil viisil soodustavad sellised kombetalitused vilja ja karja kasvu.” Igal juhul oli see religioosseks õigustuseks, kuigi selline ebamoraalsus rahuldas kahtlemata kummardajate lihalikke soove. Kuidas siis Baal iisraellaste südameid võrgutas?

Miks nii külgetõmbav?

Võib-olla eelistasid paljud iisraellased olla seotud religiooniga, mis neilt suurt midagi ei nõua. Baali kummardades võisid nad elada ilma Seadusest, näiteks hingamispäevast ja paljudest moraalipiirangutest, kinni pidamata (3. Moosese 18:2—30; 5. Moosese 5:1—3). Võimalik, et kaananlaste materiaalne heaolu veenis paljusid, et neil on vaja end Baaliga lepitada.

Kaananlaste pühapaigad, mida tunti kui ohvrikünkaid ja mis asusid metsasaludes kaljueenditel, pidid kindlasti moodustama ligitõmbava tausta seal läbiviidavatele viljakusriitustele. Peagi ei rahuldunud iisraellased enam kaananlaste kõikjal leiduvate pühapaikadega, vaid nad rajasid ka omad paigad. ”Nad tegid endile ka ohvrikünkaid, sambaid ja viljakustulpi igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla.” (1. Kuningate 14:23; Hoosea 4:13.)

Kuid eelkõige pakkus Baali kummardamine rahuldust nende lihale (Galaatlastele 5:19—21). Meelelised kombetalitused olid tähtsamad soovist rikkaliku saagi ja karja järele. Ülistati seksi. Seda tõendavad väljakaevamistel leitud arvukad pühakujukesed, mille seksuaalseid tunnusjooni on liialdatult esile tõstetud ning mida on seksuaalses erutusseisundis kujutatud. Pidutsemine, tants ja muusika lõid liiderlikuks käitumiseks soodsa õhkkonna.

Võime ette kujutada tüüpilist varasügisest vaatepilti. Muljetavaldavas looduskeskkonnas tantsivad rikkalikult pidurooga nautinud ja veinist ergutust saanud Baali kummardajad. Nende viljakustantsu eesmärgiks on äratada Baal oma suvisest tegevusetuse seisundist, et ta õnnistaks maad vihmaga. Tantsijad muudkui tiirlevad ümber fallosekujuliste sammaste ja viljakustulpade. Nende liigutused, eriti templiprostituutide omad, on erootilised ja himurad. Muusika ja pealtvaatajad annavad neile hoogu juurde. Ning arvatavasti tantsu haripunktis siirduvad tantsijad Baali koja kambritesse, et anduda ebamoraalsetele suhetele. (4. Moosese 25:1, 2; võrdle 2. Moosese 32:6, 17—19; Aamos 2:8.)

Nad käisid nägemises, mitte usus

Samal ajal kui paljusid iisraellasi köitis kummardamise meeleline külg, tõukas ka hirm neid Baali teenima. Kui iisraellased kaotasid usu Jehoovasse, viis hirm surnute ja tuleviku ees ning okultismi lummus neid spiritismiga tegelemiseni, mis omakorda hõlmas äärmiselt kõlvatuid kombetalitusi. Teatmeteos ”The International Standard Bible Encyclopedia” kirjeldab, kuidas kaananlased austasid esivanemate kummardamise osana surnute vaime: ”Suguvõsa hauakambris või kalmukünkal peeti .. pidusid, mis olid seotud rituaalse purjutamise ja seksuaalsusega (mis ilmselt sisaldas verepilastust) ning milles arvamuse kohaselt osalesid ka lahkunud.” Sellistest moraalitutest spiritistlikest kommetest osavõtmine viis iisraellased üha rohkem eemale nende Jumalast Jehoovast (5. Moosese 18:9—12).

Ka ebajumalakujud ja nendega seotud rituaalid tõmbasid ligi neid iisraellasi, kes eelistasid käia pigem nägemises kui usus (2. Korintlastele 5:7). Paljud Egiptusest lahkunud iisraellased tundsid isegi pärast Jehoova nähtamatu käe läbi sooritatud muljetavaldavate imede nägemist vajadust nähtava meeldetuletuse järele tema olemasolust (2. Moosese 32:1—4). Mõned nende järeltulijaist tahtsid samuti teenida midagi nähtavat, nagu näiteks Baali ebajumalakujusid. (1. Kuningate 12:25—30.)

Kes oli võidukas?

Äge võitlus iisraellaste südamete pärast käis sajandeid alates ajast, mil nad vahetult enne Tõotatud Maale saabumist Moabi väljadele jõudsid, kuni nende Babüloni pagendamiseni välja. Ülekaal näis kalduvat kord siia-, kord sinnapoole: oli aegu, mil enamik iisraellasi olid Jehoovale lojaalsed, kuid sageli pöördusid nad Baali poole. Selle peamine põhjus oli nende seltsimine ümberkaudsete paganarahvastega.

Pärast sõjalist lüüasaamist võitlesid kaananlased palju kavalamal viisil. Nad elasid kõrvuti iisraellastega ja julgustasid oma vallutajaid võtma omaks nende maa jumalaid. Sellised vaprad kohtumõistjad nagu Giideon ja Saamuel seisid niisugusele suundumusele vastu. Saamuel õhutas rahvast: ”Kõrvaldage oma keskelt võõrad jumalad ja .. valmistage oma südamed Jehoovale ja teenige ükspäinis teda.” Mõnda aega järgisid iisraellased Saamueli manitsust, nõnda et nad ”kõrvaldasid baalid ja astarted ning teenisid ükspäinis Jehoovat”. (1. Saamueli 7:3, 4; Kohtumõistjate 6:25—27.)

Pärast Sauli ja Taaveti valitsemisaega hakkas Saalomon oma hilisematel valitsemisaastatel tooma ohvreid võõramaa jumalatele (1. Kuningate 11:4—8). Teised Iisraeli ja Juuda kuningad tegid samamoodi ning kummardasid andunult Baali. Vaatamata sellele asusid niisugused ustavad prohvetid ja kuningad nagu Eelija, Eliisa ja Joosija Baali kummardamise vastu peetava võitluse eesotsa (2. Ajaraamat 34:1—5). Pealegi oli kogu selle iisraellaste ajalooperioodi jooksul üksikisikuid, kes jäid Jehoovale ustavaks. Isegi Ahabi ja Iisebeli ajal, kui Baali kummardamine oli saavutanud oma kõrgpunkti, keeldus seitse tuhat iisraellast nõtkutamast oma põlvi Baali ees (1. Kuningate 19:18).

Lõpuks pärast seda, kui juudid Babüloni pagendusest tagasi olid pöördunud, ei mainita enam Baali kummardamist. Sarnaselt nendega, kellele viidatakse kirjakohas Esra 6:21, ütlesid kõik end lahti ”maa paganate roojasusest, et .. otsida Jehoovat, Iisraeli Jumalat”.

Hoiatused Baali kummardamise eest

Kuigi Baali kummardamine kadus juba kaua aega tagasi, on kaananlaste religioonil ja tänapäeva ühiskonnal üks ühine joon — ülistatakse seksi. Tundub, nagu oleks õhk, mida me sisse hingame, ebamoraalsetest ahvatlustest küllastunud (Efeslastele 2:2). ”Sest meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega,” hoiatas Paulus (Efeslastele 6:12).

See nähtamatu ’maailma valitseja’ Saatan propageerib seksuaalset ebamoraalsust, et inimesi vaimselt orjastada (Johannese 8:34). Tänapäeva kõikesallivas ühiskonnas ei harrastata ohjeldamatult seksi mitte viljakusriituse, vaid hoopis eneseteostuse või täieliku isikuvabaduse nime all. Ja sellekohane propaganda on vägagi veenev. Meelelahutuse, muusika ja reklaami vahendusel pommitatakse inimeste teadvust seksuaalse suunitlusega sõnumitega pidevalt. Ka Jumala teenijad ei ole selle rünnaku suhtes immuunsed. Tõsiasi on see, et enamik kristlikust kogudusest eemaldatuid on isikud, kes on just selliste elukommeteni laskunud. Kristlane võib jääda kõlbeliselt puhtaks ainult siis, kui ta tõrjub niisugused üleskutsed ebamoraalsusele järjepidevalt tagasi (Roomlastele 12:9).

Eriti suur oht varitseb noori tunnistajaid, kuna paljud asjad, mis neile külgetõmbavad võivad tunduda, on seksuaalse alatooniga. Olukorra teeb halvemaks see, et neil tuleb seista vastu teiste noorte mõjule, kes õhutavad neid ebamoraalselt käituma. (Võrdle Õpetussõnad 1:10—15.) Üsnagi paljud noored on probleemidesse sattunud näiteks suurtel koosviibimistel. Nagu vanal ajal Baali kummardamisel, on nendelgi puhkudel tegemist joovastava seguga muusikast, tantsust ja seksuaalsest veetlusest. (2. Timoteosele 2:22.)

”Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge?” küsis laulik. ”Kui ta seda peab [Jehoova] sõna järgi!” andis ta vastuse (Laul 119:9). Nii nagu Jumala seadus käskis iisraellastel vältida lähedasi suhteid kaananlastega, kutsub ka Piibel meid valvsusele ebatarga seltsingu suhtes (1. Korintlastele 15:32, 33). Noor kristlane näitab oma küpsust, kui ta ütleb ei sellele, mis võib olla küll meeleliselt kütkestav, kuid mille ta teab olevat moraalselt kahjuliku. Nagu ustav Eelija, ei tohi ka meie lasta end populaarsete vaadete hoovusest kanda ega selle mõjul otsuseid teha (1. Kuningate 18:21; võrdle Matteuse 7:13, 14).

Teine hoiatus puudutab usukaotust, mis on ”meid nii hõlpsasti takerdav patt” (Heebrealastele 12:1). Tundub, et paljud iisraellased siiski uskusid Jehoovat, kuid nad nägid Baalis jumalat, kes kaitseb nende põllusaaki ja hoolitseb igapäevaste vajaduste eest. Võib-olla tundus neile, et Jeruusalemmas asuv Jehoova tempel on liiga kaugel ja et tema seadustest kinnipidamine ei ole praktiline. Baali teenimine oli nii mugav ega nõudnud neilt suurt midagi — nad võisid tuua Baalile suitsutusohvri isegi omaenda maja katusel (Jeremija 32:29). Võimalik, et nad võtsid Baali kummardamise märkamatult omaks lihtsalt mõningatest kombetalitustest osa võttes või isegi Jehoova nimel Baalile ohvreid tuues.

Kuidas võiksime meie usu kaotada ja tasapisi elavast Jumalast kaugeneda? (Heebrealastele 3:12.) Me võime hakata koosolekuid ja kokkutulekuid järk-järgult vähem hindama. Taoline suhtumine reedab usalduse puudumist sellesse, et Jehoova annab meile vaimset ”rooga .. õigel ajal” (Matteuse 24:45—47). Olles sel kombel nõrgaks jäänud, võime lakata ’pidamast kinni elusõnast’ või koguni hakata elama jagatud südamega, mis võib viia materialistlike elusihtide või ebamoraalsuseni (Filiplastele 2:16, UT; võrdle Laul 119:113).

Hoidkem oma laitmatusest kindlalt kinni

Pole mingitki kahtlust, et ka tänapäeval on käimas võitlus südamete pärast. Kas jääme Jehoovale lojaalseks või laseme selle maailma lodeval eluviisil end Jumalast eemale viia? Nii nagu iisraellased kaldusid järgima kaananlaste jälke kombeid, on kahjuks ka tänapäeval kristlikke mehi ja naisi, kes on lasknud end ahvatleda häbiväärsetele tegudele. (Võrdle Õpetussõnad 7:7, 21—23.)

Sellist vaimset lüüasaamist võime vältida, kui me Moosese sarnaselt ’püsime kindlana, nähes teda, kes on nähtamatu’ (Heebrealastele 11:27). Tõsi on, et meil tuleb kõvasti ’võidelda usu pärast’ (Juuda 3, UT). Ent kui jääme oma Jumalale ja tema põhimõtetele lojaalseks, võime igatsusega oodata aega, mil valekummardamine on igaveseks kadunud. Just nagu Jehoova kummardamine võidutses Baali kummardamise üle, võime meiegi olla kindlad, et varsti on maa ”täis Jehoova tundmist — otsekui veed katavad merepõhja” (Jesaja 11:9).

[Pilt lk 31]

Baali kummardamisel kasutatud pühade sammaste varemed Geseris

[Pildi allikaviide lk 28]

Louvre’i muuseum, Pariis