Kas sa veedad aega koos oma perega?
”JAAPANI isasid armastatakse, kuigi nad on tööga hõivatud ega mängi oma lastega.” Mõni aasta tagasi kandis Jaapani ajalehes ”Mainichi Shimbun” üks artikkel just sellist pealkirja. Artiklis öeldi, et valitsuse korraldatud küsitluses osalenud lastest väljendas 87,8 protsenti soovi oma isa eest tulevikus hoolitseda. Kuid selle ajalehe ingliskeelses väljaandes ilmus samateemaline artikkel teise pealkirja all. See kõlas ”Isad jätavad hooletusse oma pojad”. Erinevalt jaapanikeelsest väljaandest rõhutas nende artikkel sama küsitluse teist aspekti: igal tööpäeval tegelesid jaapani isad oma lastega vaid 36 minutit, samal ajal kui Lääne-Saksamaal veetsid isad tööpäeviti oma lastega ühiselt aega 44 minutit ja USA-s 56 minutit.
Kuid mitte ainult isad ei veeda vähe aega koos oma lastega. Üha rohkem emasid töötab väljaspool kodu. Näiteks tuleb paljudel üksikemadel pere ülalpidamiseks tööl käia. Tagajärjeks on see, et mõlemad vanemad — nii isad kui ka emad — veedavad oma laste seltsis järjest vähem aega.
1997. aastal enam kui 12000 ameerika teismelise hulgas korraldatud küsitlus näitas, et kui noorel on lähedased suhted oma vanematega, on vähem tõenäoline, et ta võiks kannatada emotsionaalse stressi all, mõelda enesetapumõtteid, tegeleda vägivallaga või kasutada mõnuaineid. Üks teadlane, kes tegeles selle põhjaliku uurimistööga, ütles: ”Teil pole võimalik saavutada lastega lähedast kontakti, kui teil nende jaoks aega pole.” Aja veetmine koos lastega ja nendega suhtlemine on tähtis.
Puudulik suhtlemine
Suhted võivad muutuda hapraks eeskätt just selles peres, kus ühel vanematest tuleb kaugelasuva töökoha pärast kodust eemal elada. Loomulikult ei piirdu see oht vaid peredega, kus üks vanematest elab väljaspool kodu. Mõned vanemad elavad küll kodus, kuid lähevad tööle enne, kui nende lapsed üles ärkavad, ja jõuavad koju, kui lapsed on juba magama läinud. Et suhtlemise puudumist kompenseerida, veedavad mõned vanemad oma pere seltsis aega nädalavahetustel ja puhkuse ajal. Nad räägivad ”kvaliteetse” aja veetmisest koos oma lastega.
Kuid siiski, kas lastega tegelemisel võib kvaliteet korvata kvantiteeti? Uurija Laurence Steinberg vastab: ”Üldiselt on lapsed, kellega vanemad rohkem ühiselt aega veedavad, õnnelikumad kui need lapsed, kellega vähem aega koos ollakse. Tundub, et on väga raske sellist ajavõlga korvata. Kvaliteetaja idee on üle hinnatud.” Just seda tunneb üks birma naine. Tema abikaasa on tüüpiline jaapani mees, kes jõuab töölt koju alati kell üks või kaks öösel. Kuigi mees on ühes oma perega nädalalõppudel, ütleb tema naine: ”Kodus veedetud laupäevad ja pühapäevad ei kompenseeri ülejäänud nädalapäevi, mil teda kodus ei ole. [— — —] Kas oleks mõeldav jätta tööpäevadel ära kõik söögikorrad ning süüa laupäeval ja pühapäeval kõik nädala portsud tagantjärele?”
Vaja läheb kohusetundlikke pingutusi
Heast suhtlemisest perekonnas on lihtsam rääkida kui seda tagada. Isal või töötaval emal pole lihtne pere seltsis viibimiseks aega leida, kui tal tuleb perele ülalpidamist teenida ja pere eest hoolitseda. Paljud, kes peavad olukordade tõttu kodunt ära olema, suhtlevad lähedastega korrapäraselt telefoni või kirja teel. Kuid hoolimata sellest, kas ollakse koos kodus või mitte, on hea suhtlemise nimel tarvis kohusetundlikke pingutusi teha.
Vanematel, kes oma perega suhtlemise hooletusse jätavad, tuleb selle eest lõivu maksta. Üks isa, kes veetis oma pereliikmete seltsis nõnda vähe aega, et ta isegi ei söönud koos nendega, sai tunda oma teguviisi kurbi tagajärgi. Tema poeg muutus vägivaldseks ja tütar tabati poevarguselt. Kui isa end ühel pühapäevahommikul golfikursustele minekuks seadis, ei suutnud poeg end enam vaos hoida. Ta karjus: ”Kas ema on ainus lapsevanem selles majas?” ning jätkas halisedes: ”Ema otsustab kõik asjad siin peres. Isa, sa mitte kunagi . . . ”
Need sõnad panid isa mõtlema. Lõpuks tegi ta otsuse, et alustuseks hakkab ta perega koos hommikust sööma. Alguses olid nad naisega kahekesi. Kuid vähehaaval ühinesid nendega ka lapsed ning hommikulauast said alguse toredad vestlused. See viis selleni, et pere hakkas üheskoos sööma ka õhtust. Niimoodi aitasid mehe pingutused oma perekonna purunemist ära hoida.
Abi Jumala Sõnast
Piibel innustab vanemaid oma lastega suhtlemiseks aega võtma. Prohvet Moosese kaudu juhendati iisraellasi: ”Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus! Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:4—7). Jah, kui tahame Jumala Sõna laste südamesse ja meelde kõvasti kinnitada, siis tuleb meil, kes oleme lapsevanemad, otsida võimalusi aja veetmiseks oma pere seltsis.
Huvitav on see, et eelmainitud küsitlus, mis 1997. aastal rohkem kui 12000 ameerika nooruki hulgas läbi viidi, näitas, et ”umbes 88% .. küsitletuist väitis end mingisugusesse religiooni kuuluvat ning leidis religiooni ja palvete tähtsakspidamisest kaitset”. Tõelised kristlased tajuvad, et kodus antav õige religioosne õpetus kaitseb noori näiteks mõnuainete kuritarvitamise, emotsionaalse kurnatuse, enesetapu, vägivalla ja muu taolise eest.
Mõned lapsevanemad tunnevad, et pere jaoks on raske aega leida. Eriti raske on see üksikemadel, kes küll hea meelega veedaksid aega ühes oma lastega, kuid kellel tuleb tööl käia. Kust saaksid nad näpistada väärtuslikku aega, et olla oma pere seltsis? ”Säilita arukus ja otsustusvõime,” õhutab Piibel (Õpetussõnad 3:21). Vanemad võivad kasutada ”otsustusvõimet”, et leida pere jaoks aega. Kuidas?
Kui sa oled töötav ema ja tunned end pärast tööpäeva üliväsinuna, siis miks ei võiks sa kutsuda oma lapsed endaga koos süüa tegema? Niimoodi ühiselt aega veetes võite saada üksteisega lähedasemaks. Alguses võib laste kaasahaaramise tõttu tööle rohkem aega kuluda. Kuid varsti märkad, et selline koostöö on väga nauditav ja lõppkokkuvõttes isegi säästab aega.
Võib-olla oled sa isa, kellel on nädalavahetusel sada pakilist asja ees. Miks mitte teha mõningaid töid ühes lastega? Tööd tehes saad nendega vestelda ja samal ajal neile ka väärtuslikku õpetust jagada. Piibli manitsus kinnitada Jumala Sõna kõvasti oma järeltulijatele innustab meid rääkima nendega ”kojas istudes ja teed käies” ehk teisisõnu igal võimalusel. Kui räägid oma lastega koos nendega tööd tehes, ilmutad sa Õpetussõnades mainitud otsustusvõimet.
Perega ajaveetmine toob pikaajalist kasu. ”Kes nõu kuulda võtavad [”koos nõu peavad”, UM], on targad,” ütleb Piibli õpetussõna (Õpetussõnad 13:10). Perekonnaga suhtlemiseks aega võttes on sul soodus võimalus anda pereliikmetele tarku juhendeid igapäevaelu raskustega toimetulekuks. Kui jagad praegu selliseid juhendeid, võid tulevikus säästa palju aega ja vältida rohkesti südamevalu. Pealegi võib omavaheline suhtlemine nii sind kui ka pereliikmeid õnnelikumaks teha. Et saaksid selliseid nõuandeid anda, tuleb sul endal Jumala Sõna Piibli varasalvest tarkust ammutada. Kasuta seda oma laste õpetamisel ja oma pere sammude juhtimisel (Laul 119:105).
[Pilt lk 4]
Kui noorel on lähedased suhted oma vanematega, on vähem tõenäoline, et ta kannatab emotsionaalse stressi all
[Pilt lk 5]
Hea perekondlik suhtlemine on ülimalt tasutoov
[Pilt lk 6]
Koos lastega tööd tehes saad nendega vestelda ja neile väärtuslikku õpetust jagada