Oleme õnnelikud, kuna Jehoova näitab meile oma teed
”Jumala tee on laitmatu, Jehoova kõne on sulatatud puhtaks.” (2. SAAMUELI 22:31)
1., 2. a) Milline oluline vajadus on kõigil inimestel? b) Kelle eeskuju oleks meil hea järgida?
KÕIGIL inimestel on üks oluline vajadus — vajadus juhatuse järele. Me vajame tõepoolest abi, et leida elus õige suund. On küll tõsi, et Jehoova on andnud meile mingil määral intelligentsust ja südametunnistuse, mis aitab meil eristada õiget valest. Kuid südametunnistust tuleb treenida, et see meile usaldusväärne juht võiks olla (Heebrealastele 5:14). Et teha häid otsuseid, vajab meie mõistus õiget informatsiooni, aga ka õpetust selle kohta, kuidas sellesse informatsiooni suhtuda (Õpetussõnad 2:1—5). Isegi siis võib elu ettearvamatuste tõttu juhtuda, et meie otsused ei anna soovitud tulemusi (Koguja 9:11). Meie endi käsutuses pole vähimatki usaldusväärset võimalust saada teada, mida toob tulevik.
2 Neil ja paljudel muudel põhjustel kirjutas prohvet Jeremija: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Suurim kunagi elanud inimene Jeesus Kristus lasi ennast juhtida. Ta ütles: ”Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti” (Johannese 5:19). Kui mõistlik on seega jäljendada Jeesust ja otsida abi Jehoovalt, et tema juhiks meie samme! Kuningas Taavet laulis: ”Jumala tee on laitmatu, Jehoova kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad!” (2. Saamueli 22:31). Kui me püüame kõndida Jehoova teel, selle asemel et omaenda tarkust järgida, leiame täiusliku juhtimise. Jumala tee hülgamine lõpeb aga õnnetusega.
Jehoova näitab teed
3. Kuidas juhtis Jehoova Aadamat ja Eevat ning millise väljavaate ta neile andis?
3 Mõtle Aadama ja Eeva juhtumile. Kuigi nad olid patuta, vajasid nad juhtimist. Jehoova ei jätnud Aadamat omapead kavandama kõike kaunis Eedeni aias. Selle asemel andis Jumal talle töö. Esmalt pidi Aadam loomadele nimed panema. Seejärel andis Jehoova Aadamale ja Eevale kaugemad eesmärgid. Nad pidid alistama maa, täitma selle oma järglastega ja hoolitsema maa peal elavate loomade eest (1. Moosese 1:28). See oli tohutu ülesanne, kuid tulemuseks oleks olnud ülemaailmne paradiis, kus oleks elanud täiuslik inimsugu harmoonias loomadega. Milline imepärane väljavaade! Lisaks sellele oleksid Aadam ja Eeva ustavalt Jehoova teel käies võinud temaga suhelda. (Võrdle 1. Moosese 3:8.) Milline imeline eesõigus — olla alati isiklikes suhetes Loojaga!
4. Kuidas reetis Aadama ja Eeva teguviis selle, et neil puudus usaldus ja lojaalsus, ning millise kohutava tagajärjeni see viis?
4 Jehoova keelas esimesel inimpaaril süüa hea ja kurja tundmise puust, mis oli Eedeni aias, ning see andis neile otsese võimaluse ilmutada kuulekust — soovi kõndida Jehoova teel (1. Moosese 2:17). Ent peagi pandi nende kuulekus proovile. Et jääda sõnakuulelikuks siis, kui Saatan tuli oma eksitavate sõnadega, oli Aadamal ja Eeval tarvis ilmutada Jehoova suhtes lojaalsust ja usaldada tema tõotusi. Õnnetuseks puudus neil lojaalsus ja usaldus. Kui Saatan pakkus Eevale sõltumatust ja süüdistas alusetult Jehoovat valetamises, lasi Eeva ennast petta ja loobus Jumalale kuuletumast. Tema järel langes pattu ka Aadam (1. Moosese 3:1—6; 1. Timoteosele 2:14). Selle tagajärjeks oli kohutav kaotus. Jehoova teel käimine oleks neid üha rõõmsamaks teinud, kui nad oleksid järk-järgult tema tahet täitnud. Selle asemel aga oli nende elu üks suur pettumus ja valu, kuni surm nad ära võttis (1. Moosese 3:16—19; 5:1—5).
5. Milline on Jehoova kaugem eesmärk ja kuidas aitab ta ustavatel inimestel näha selle täitumist?
5 Sellegipoolest ei muutnud Jehoova oma eesmärki, mille kohaselt tuleb päev, mil maa saab paradiislikuks koduks täiuslikele patuta inimestele (Laul 37:11, 29). Ta pole mitte kunagi jätnud andmata täiuslikke juhtnööre neile, kes käivad tema teel ja loodavad näha selle eesmärgi täitumist. Neile meie hulgast, kellel on kõrvad, et kuulda, ütleb Jehoova hääl meie tagant: ”See on tee, käige seda!” (Jesaja 30:21).
Mõned käisid Jehoova teel
6. Millised kaks vanal ajal elanud meest käisid Jehoova teel ja mida nad saavutasid?
6 Piibli ülestähenduse kohaselt on ainult vähesed Aadama ja Eeva järglased Jehoova teel käinud. Aabel oli neist esimene. Kuigi teda tabas enneaegne surm, oli tal surres Jehoova heakskiit ja seepärast on tal kindel lootus saada osa ”õigete .. ülestõusmisest” Jumala määratud ajal (Apostlite teod 24:15). Ta näeb, kuidas lõpuks täitub Jehoova suurejooneline eesmärk maa ja inimkonnaga (Heebrealastele 11:4). Veel üks mees, kes käis Jehoova teel, oli Eenok, kelle ettekuulutus selle maailmaajastu täieliku lõpu kohta on säilinud Juuda raamatus (Juuda 14, 15). Ka Eenokil ei õnnestunud elada nii kaua, kui ta võinuks (1. Moosese 5:21—24). Siiski ”oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane” (Heebrealastele 11:5). Kui ta suri, oli tal nagu Aabelilgi kindel ülestõusmislootus ja ta on nende hulgas, kes näevad Jehoova eesmärkide täitumist.
7. Kuidas ilmneb, et Noa ja tema pere olid Jehoovale lojaalsed ja usaldasid teda?
7 Kui veeuputuse-eelne maailm üha sügavamale kurjusse vajus, sai Jehoovale kuuletumine aina suuremal määral lojaalsuse proovikiviks. Tolle maailma lõpu eel leidus ainult üks väike grupp, kes käis Jehoova teel. Noa ja tema pere kuulasid Jumalat ning usaldasid tema öeldut. Nad täitsid ustavalt neile antud ülesanded ja ei lasknud tolleaegse maailma kurjadel teguviisidel end kaasa haarata (1. Moosese 6:5—7, 13—16; Heebrealastele 11:7; 2. Peetruse 2:5). Me võime olla neile tänulikud nende lojaalse ja usaldava kuulekuse eest. See on põhjus, miks nad veeuputuses ellu jäid ja meie esivanemateks said (1. Moosese 6:22; 1. Peetruse 3:20).
8. Mida tähendas Jumala teel käimine Iisraeli rahvale?
8 Aja jooksul tegi Jehoova lepingu ustava Jaakobi järglastega, kes said tema omandrahvaks (2. Moosese 19:5, 6). Jehoova andis oma lepingurahvale juhtnööre kirjaliku Seaduse, preesterkonna ja prohvetite kaudu. Kuid selle juhtimise järgimine sõltus juba iisraellastest. Jehoova lasi oma prohvetil iisraellastele öelda: ”Vaata, ma panen täna teie ette õnnistuse ja needuse: õnnistuse, kui te kuulate Jehoova, oma Jumala käske, mis ma täna teile annan, aga needuse, kui te ei kuula Jehoova, oma Jumala käske, vaid lahkute teelt, mille ma täna teile määran, ja hakkate käima teiste jumalate järel, keda te ei ole tundnud!” (5. Moosese 11:26—28).
Miks mõned hülgasid Jehoova tee
9., 10. Millise olukorra tõttu oli iisraellastel vaja Jehoovale loota ja tema suhtes lojaalsust arendada?
9 Nagu Aadam ja Eeva, nii pidid ka iisraellased Jehoovat usaldama ja talle lojaalsed olema, et nad võiksid talle kuulekaks jääda. Iisrael oli väike rahvas, keda ümbritsesid sõjakad naabrid. Edelas asusid Egiptus ja Etioopia. Kirdes olid Süüria ja Assüüria. Vahetus naabruses olid Vilistimaa, Ammon, Moab ja Edom. Ühel või teisel ajal olid need kõik Iisraeli vaenlased. Lisaks sellele tegelesid nad kõik valereligiooniga, mida iseloomustas ebajumalate kummardamine, astroloogia ning mõningatel juhtudel kõlvatud seksuaalsed riitused ja julm laste ohverdamine. Iisraeli naabrid ootasid oma jumalatelt, et need annaksid neile suured pered, rikkalikku saaki ja võite sõjas.
10 Üksnes iisraellased kummardasid ühte Jumalat — Jehoovat. Ta tõotas õnnistada neid suurte perede, rikkaliku saagi ja julgeolekuga vaenlaste suhtes, kui nad täidavad tema seadusi (5. Moosese 28:1—14). Õnnetuseks paljud Iisraelis seda ei teinud. Nende hulgast, kes siiski käisid Jehoova teel, kannatasid paljud oma lojaalsuse tõttu. Nende kaasmaalased koguni piinasid, pilkasid, piitsutasid, vangistasid, viskasid kividega ja tapsid mõningad neist (Apostlite teod 7:51, 52; Heebrealastele 11:35—38). Milline katse pidi see küll ustavatele olema! Aga miks nii paljud Jehoova tee pealt ära pöördusid? Kaks näidet Iisraeli ajaloost aitavad meil näha, kui valesti nad mõtlesid.
Ahase halb eeskuju
11., 12. a) Mida keeldus Ahas tegemast, kui Süüria teda ähvardas? b) Millisest kahest allikast otsis Ahas julgeolekut?
11 Ahas valitses lõunapoolse Juuda kuningriigi üle 8. sajandil e.m.a. Tema valitsusaeg ei olnud rahulik. Ühel korral asusid Süüria ja põhjapoolne Iisraeli kuningriik üheskoos tema vastu sõtta ning ”siis vabises tema ja ta rahva süda” (Jesaja 7:1, 2). Ent kui Jehoova pakkus Ahasele toetust ja kutsus Ahast üles teda proovile panema, keeldus too sellest otsustavalt! (Jesaja 7:10—12.) Selle tagajärjel kaotas Juuda sõja ja paljud selle elanikud hukkusid (2. Ajaraamat 28:1—8).
12 Kuigi Ahas keeldus Jehoovat proovile panemast, polnud ta piisavalt uhke selleks, et mitte küsida abi Assüüria kuningalt. Sellest hoolimata põhjustasid naaberrahvad Juudale edaspidigi kannatusi. Kui ka Assüüria pöördus Ahase vastu ja ”kimbutas teda”, siis Juuda kuningas ”ohverdas Damaskuse jumalatele, kes teda olid löönud, ja ütles: ”Kuna Süüria kuningate jumalad neid aitavad, siis ma ohverdan neile, et nad mindki aitaksid!”” (2. Ajaraamat 28:20, 23).
13. Mida näitas Ahas sellega, kui ta pöördus Süüria jumalate poole?
13 Hiljem ütles Jehoova Iisraelile: ”Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima! Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Jesaja 48:17, 18) Pöördudes Süüria jumalate poole, näitas Ahas, kui kaugel oli ta ’teest, mida ta pidi käima’. Otsides abi Jehoova asemel teiste rahvaste ebajumalatelt, oli ta täielikult eksitatud nende mõtteviisist.
14. Miks polnud Ahasel ebajumalate poole pöördumiseks vähimatki ettekäänet?
14 Juba kaua aega tagasi oli ilmnenud, et rahvaste jumalad, kaasa arvatud Süüria omad, on ”tühjad jumalad” (Jesaja 2:8, Suur Piibel). Varem, kuningas Taaveti ajal, ilmnes Jehoova üleolek Süüria jumalatest selgelt siis, kui süürlased said Taaveti alamateks (1. Ajaraamat 18:5, 6). Üksnes Jehoova, ”jumalate Jumal ja isandate Isand, suur, vägev ja kardetav Jumal”, võib tõelist julgeolekut pakkuda (5. Moosese 10:17). Ahas aga pööras Jehoovale selja ning lootis leida julgeoleku rahvaste jumalatelt. Selle tagajärjed olid Juudale katastroofilised (2. Ajaraamat 28:24, 25).
Juudid koos Jeremijaga Egiptuses
15. Kuidas patustasid juudid Egiptuses Jeremija päevil?
15 Oma rahva äärmise ebalojaalsuse tõttu lubas Jehoova babüloonlastel aastal 607 e.m.a. hävitada Jeruusalemma ja sealse templi. Suurem osa rahvast pagendati Babüloni. Kuid mõned jäeti maha ja nende hulgas oli ka prohvet Jeremija. Kui maavalitseja Gedalja mõrvati, põgenes see grupp Egiptusse ja võttis Jeremija endaga kaasa (2. Kuningate 25:22—26; Jeremija 43:5—7). Seal hakkasid nad ohverdama ebajumalatele. Jeremija väitles ustavusetute juutidega energiliselt, kuid nad jäid kangekaelseks. Nad keeldusid Jehoova poole pöördumast ja jäid kindlaks, et nemad jätkavad suitsutusohvrite toomist ”Taevakuningannale”. Miks? Sellepärast, et seda olid teinud nii nemad kui nende esiisad ”Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail; siis oli [neil] leiba külluses ja hea põli, ja [nad] ei näinud õnnetust” (Jeremija 44:16, 17). Veel väitsid juudid: ”Sellest peale, kui me lakkasime suitsutamast Taevakuningannale ja valamast temale joomaohvreid, on meil olnud puudus kõigest ja me oleme hukkunud mõõga ja nälja läbi!” (Jeremija 44:18).
16. Miks oli Egiptuses viibinud juutide arutluskäik täiesti vale?
16 Kui valiv võib mälu küll olla! Mida näitasid faktid? Juudid olid tõesti ohverdanud ebajumalatele sellel maal, mille Jehoova neile andis. Mõnikord, näiteks Ahase ajal kannatasid nad ärataganemise tõttu. Kuid Jehoova oli oma lepingurahva vastu ”pika meelega” (2. Moosese 34:6; Laul 86:15). Ta saatis iisraellaste juurde oma prohveteid, et kutsuda neid üles kahetsema. Mõnikord, kui kuningas oli ustav, õnnistas Jehoova teda ning ka rahvas sai kogeda selle õnnistuse hüvesid, kuigi enamik selle liikmeid olid ustavusetud (2. Ajaraamat 20:29—33; 27:1—6). Kuidas küll eksisid need juudid, kes väitsid Egiptuses, et nende kodumaal valitsenud külluse olid põhjustanud nende ebajumalad!
17. Miks kaotas Juuda oma maa ja templi?
17 Enne aastat 607 e.m.a. oli Jehoova tungivalt soovitanud oma rahvale Juudas: ”Kuulake minu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli!” (Jeremija 7:23). Juudid kaotasid oma templi ja maa just seetõttu, et nad keeldusid ’käimast kõigiti seda teed, mida Jehoova neid käskis’. Hoidugem meie kindlasti sellest saatuslikust veast.
Jehoova õnnistab neid, kes käivad tema teel
18. Mida peavad tegema need, kes käivad Jehoova teel?
18 Nagu minevikus, nii nõuab Jehoova teel käimine ka nüüdisajal lojaalsust — otsusekindlust teenida üksnes teda. See nõuab usaldust — täielikku usku sellesse, et Jehoova tõotused on usaldusväärsed ja lähevad täide. Jehoova teel käimine nõuab kuulekust — tema seaduste kõrvalekaldumata täitmist ja tema kõrgetest mõõdupuudest kinnipidamist. ”Jehoova on õiglane, ta armastab õigust” (Laul 11:7).
19. Milliseid jumalaid kummardavad paljud tänapäeval ja mis on selle tagajärg?
19 Ahas lootis, et talle tagavad julgeoleku Süüria jumalad. Egiptuses olnud iisraellased lootsid, et ”Taevakuninganna”, muistses Lähis-Idas laialdaselt kummardatud jumalanna, toob neile materiaalse külluse. Tänapäeval ei pruugi paljud jumalad olla sõnasõnalised iidolid. Jeesus hoiatas selle eest, et Jehoova asemel ei teenitaks ”mammonat” ehk rikkust (Matteuse 6:24). Apostel Paulus rääkis ”ahnusest, mis on ebajumalateenistus” (Koloslastele 3:5). Ta rääkis ka neist, kelle ”jumal on nende kõht” (Filiplastele 3:19). Jah, raha ja materiaalsed asjad kuuluvad peamiste tänapäeval kummardatavate jumalate hulka. Tegelikult enamik, kelle hulgas on ka palju usklikke inimesi, ’loodab kaduva rikkuse peale’ (1. Timoteosele 6:17). Paljud teevad neid jumalaid teenides väga kõvasti tööd ja mõned lõikavad ka selle vilja — nad elavad parimates kodudes, naudivad kalleid asju ja priiskavad toiduga. Ent mitte kõik pole sellisel jõukal järjel. Ja isegi need, kes seda on, avastavad lõpuks, et need asjad iseenesest ei paku rahuldust. Need on kaduvad, ajutised ja ei rahulda vaimseid vajadusi (Matteuse 5:3).
20. Millist tasakaalu tuleb meil säilitada?
20 On õige, et me peame selle maailma viimseil päevil praktilise meelega olema. Me peame astuma mõistlikke samme selleks, et oma pere eest materiaalselt hoolitseda. Aga kui me paneme kõrgele elatustasemele, raha teenimisele või muudele taolistele asjadele rohkem rõhku kui Jumala teenimisele, oleme sattunud mingit laadi ebajumalateenistuse lõksu ja ei käi enam Jehoova teel (1. Timoteosele 6:9, 10). Aga mis saab siis, kui meid tabavad tervise- või rahaprobleemid või muud raskused? Ärgem olgem nagu need juudid Egiptuses, kes leidsid, et nende probleemide põhjuseks on Jumala teenimine. Vastupidi, pangem Jehoova hoopis proovile erinevalt Ahasest, kes seda ei teinud. Otsigem lojaalselt juhatust Jehoova Jumalalt. Rakendagem usaldavalt tema juhtnööre ning palugem jõudu ja tarkust iga olukorraga toimetulekuks. Seejärel oodakem lootusrikkalt Jehoova õnnistust.
21. Milliseid õnnistusi kogevad need, kes käivad Jehoova teel?
21 Iisraeli ajaloo jooksul õnnistas Jehoova rikkalikult neid, kes käisid tema teel. Kuningas Taavet laulis: ”Jehoova, juhata mind oma õiguses mu vihameeste pärast” (Laul 5:9). Jehoova andis talle sõjalisi võite nendesamade naaberrahvaste üle, kes hiljem Ahasele peavalu tegid. Saalomoni ajal õnnistas Jumal Iisraeli rahu ja küllusega, mida juudid hiljem Egiptuses taga igatsesid. Ahase pojale Hiskijale andis Jehoova võidu koguni võimsa Assüüria üle (Jesaja 59:1). Jah, Jehoova käsi ei olnud lühike nende heaks, kes olid talle lojaalsed ja ei seisnud ”patuste tee peal”, vaid kellel oli hea meel Jumala seadusest (Laul 1:1, 2). See peab paika praeguse ajani. Aga kuidas me võime tänapäeval kindlad olla, kas me käime Jehoova teel? Seda arutatakse järgmises artiklis.
Kas sa mäletad?
◻ Millised omadused on olulised selleks, et võiksime käia Jehoova teel?
◻ Miks oli Ahase mõtteviis vale?
◻ Mille poolest oli vale Egiptuses viibinud juutide arutluskäik?
◻ Kuidas me võime tugevdada oma otsusekindlust käia Jehoova teel?
[Pilt lk 13]
Ahas lootis abi pigem Süüria jumalatelt kui Jehoovalt