Jumala prohvetlik sõna pakub tulevikulootust
TÄNU Jumala Sõnale Pühale Piiblile vaatavad tõelised kristlased tulevikku usu, lootuse ja optimismiga. Kuna neil on usalduslikud suhted Jehoova Jumalaga, vaatavad nad julgelt homsesse. „Jumala prohvetliku sõna” piirkonnakonvendi avakõnes räägiti, et Jehoova tunnistajad on olnud agarad Piibli prohvetikuulutuste uurijad juba palju aastaid. Mida siis oli Jehooval neil konventidel oma rahvale pakkuda? Piiblid käes, olid kõik kohalolijad innukad seda teada saama. Iga konvendipäeva teema on välja toodud eraldi alapealkirjana.
ESIMENE PÄEV: Käigem Jumala Sõna valguses
Kõne „Jumala Sõna juhatab meid” rääkis sellest, et Jehoova rahvas on otsekui inimene, kes alustab oma teekonda ööpimeduses. Päikesetõusu ajal näeb ta kõike läbi hämaruse, ent kui päike paistab juba otse pea kohal, näeb ta selgesti üksikasju. Nagu ennustati Õpetussõnades 4:18, on Jehoova rahvas hakanud oma teed selgesti nägema tänu tõepäikese eredale valgusele, mis lähtub Jumala prohvetlikust sõnast. Nad ei pea enam kobama vaimses pimeduses.
Võtmekõne „Pööra tähelepanu Jumala prohvetlikule sõnale” tuletas kuulajaskonnale meelde, et need, kes otsivad Jehoovat, ei pea kogema sellist meelehärmi ja pettumust nagu valemessiate ja -prohvetite järgijad. Tõelise Messia Jeesuse Kristuse kohta on külluslikult tõendeid. Näiteks oli Jeesuse imepärane muutumine eelpildiks Jeesusest kui Jumala Kuningriigi Kuningast. Alates Kuningriigi võimu saamisest aastal 1914 on Jeesus ka „koidutäht”, mida mainitakse 2. Peetruse 1:19. „Messialiku Koidutähena kuulutab ta uue päeva, uue ajastu saabumist kõigile kuulekatele inimestele,” sõnas kõnepidaja.
Pärastlõunase programmi sissejuhatuseks peeti kõne „Paistke otsekui taevatähed”, mis mõtestas lahti kirjakoha Efeslastele 5:8, kus apostel Paulus manitseb meid ’käima nagu valguse lapsed’. Kristlased pole taevatähed mitte ainult teistele Jumala Sõna kuulutades, vaid ka Piibli õpetusi ellu rakendades ja sellega Jeesust järgides.
Et olla sellised taevatähed, selleks „Toogu Jumala Sõna lugemine sulle rõõmu”. Seda teemat arendati kolmeosalises kõnesarjas. Esimene kõneleja tsiteeris Abraham Lincolni, kes nimetas Piiblit „parimaks anniks, mille Jumal kunagi inimesele on andnud”, ning seejärel küsis kuulajatelt, mida näitavad nende lugemisharjumused selle kohta, kui palju nad hindavad Jehoova Sõna? Kuulajaid ärgitati lugema Piiblit tähelepanelikult, võttes aega selleks, et vaimusilmas Pühakirja jutustusi ette kujutada ja seostada uusi mõtteid juba varem õpituga.
Järgmine kõnesarja osa rõhutas seda, kui tähtis on „tahke roa” omandamisel uurimine, mitte lihtsalt lugemine (Heebrealastele 5:13, 14). Kõnepidaja ütles, et uurimine on iseäranis ülesehitav, kui me eelnevalt ’oma südant valmistame’, nagu tegi seda Iisraeli preester Esra (Esra 7:10). Miks on aga uurimine nii oluline? Kuna see on otseselt seotud meie suhetega Jehoovaga. Seega peaks Piibli uurimine olema väärtuslik, meeldiv ja kosutav tegevus, kuigi see nõuab vaimset distsipliini ja pingutamist. Kuidas leida aega mõttekaks uurimiseks? Tuleb ’osta kokku aega’ vähemtähtsate tegevuste arvelt, ütles kõnesarja viimane kõneleja (Efeslastele 5:16, UT). Tõesti, selleks et aega leida, tuleb meil oma käsutuses olevat aega võimalikult hästi kasutada.
Kõnes „Jumal annab väsinule rammu” tõdeti, et tänapäeval on paljud inimesed väsinud. Et me siis saaksime kristlikuks teenistuseks vajaminevat „üliväga suurt väge”, tuleb meil toetuda Jehoovale, kes „annab väsinule rammu” (2. Korintlastele 4:7; Jesaja 40:29). Jõudu annavad Jumala Sõna, palve, kristlik kogudus, korrapärane osalemine teenistuses, kristlikud ülevaatajad ja teiste ustav eeskuju. Teema „Aeg saada õpetajaks” tõstis esile, et kristlased peaksid olema nii õpetajad kui kuulutajad ning nägema kõvasti vaeva oma „õpetamiskunsti” arendamisega (2. Timoteosele 4:2, UM).
Päeva viimases kõnes „Jumala vastu võitlejad ei saa võimust” räägiti, et mõnel maal on viimasel ajal eksitavalt püütud Jehoova tunnistajad ohtlikuks sektiks tembeldada. Meid ei peaks see aga hirmutama, sest Jesaja 54:17 ütleb: „Ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu, ja sa mõistad hukka kõik keeled, kes tõusevad sinuga kohut käima! See on Jehoova sulaste pärisosa ja nende õigus minult, ütleb Jehoova!” (Jesaja 54:17).
TEINE PÄEV: Asjad, mis on tehtud teatavaks prohvetlike kirjade kaudu
Pärast päevateksti arutelu oli kokkutulnuil võimalus kuulata konvendi teist kõnesarja „Toogem valgusekandjatena Jehoovale au”. Esimene kõne osutas sellele, et kristlaste eesmärk on kõikjal kuulutades Jehoovale au tuua. Järgmises osas räägiti vajadusest juhatada vastuvõtlikud inimesed Jumala organisatsiooni juurde. Mismoodi? Kasutades igal nädalal viis kuni kümme minutit kas enne või pärast piibliuurimist selleks, et selgitada, kuidas see organisatsioon tegutseb. Kolmas kõnesarja osa rõhutas vajadust tuua Jumalale au häid tegusid tehes.
Kõne „Pea Jehoova meeldetuletusi väga kalliks” käsitles valitud salme Laulust 119. Kindlasti me vajame meeldetuletusi, kuna meil kõigil on kalduvus unustada. Kui tähtis on seepärast arendada armastust Jehoova meeldetuletuste vastu, nagu tegi ka laulik!
Seejärel saabus kõrghetk – ristimiskõne pealkirjaga „Prohvetliku sõna kuuldavõtmine viib ristimiseni”. Ristimiskandidaatidele tuletati meelde, et nad ei järgi Kristust mitte ainult end ristida lastes, vaid ka täpselt tema jälgedes käies (1. Peetruse 2:21). Missugune eesõigus on neil uutel inimestel osaleda kirjakoha Johannese 10:16 täideviimises, kus Jeesus ennustas, et ta kogub kokku ka „teised lambad”, kes teenivad ühes vaimuga võitud jüngritega!
Pärastlõunane programm algas kõnega „Kuule, mis vaim ütleb”, kus selgitati, et Jehoova vaim räägib Piibli, „ustava ja mõistliku sulase” ning Piibli põhjal õpetatud südametunnistuse kaudu (Matteuse 24:45). Kristlased ei tarvitse seega sõnasõnaliselt kuulda häält taevast, et saada teada, kuidas Jumalale meeldida. Järgmine arutelu „Olgem kindlad õpetuses, mis viib jumalakartusele” manitses kristlasi, et nad ei uuriks selle maailma propageeritavaid kõlbeliselt laostavaid ideesid. Tõesti, kui me oma uudishimu ei taltsuta, võib see meid kokku viia kahjuliku informatsiooniga, mida levitavad ärataganejad ja teised Saatana käsilased. Kuivõrd palju parem on lugeda korrapäraselt Piiblit ning kõiki ajakirjade „Vahitorn” ja „Ärgake!” artikleid.
Järgmine kõne pealkirjaga „Järgi tervete sõnade eeskuju” toonitas vajadust tunda põhjalikult Pühakirja „eeskuju” ehk tõe karkassi (2. Timoteosele 1:13). Selle eeskuju tundmine on otsustav tegur nii Jumalale andumises kui ka selle kindlaks tegemises, mis pole tõega kooskõlas.
Mõtle sellele, et Jehoova peab sind rikkuseks. Missugune au see on! Haggai prohvetikuulutusel põhinev kõne „Jehoova koda täitub „rikkustega”” oli iseäranis julgustav, kuna see kinnitas kuulajatele, et Jehoova peab tõesti rikkuseks igat inimest, kes kuulub „suure hulga rahva” sekka (Ilmutuse 7:9). Seepärast Jehoova hoiab neid tulevases „suures viletsuses”, kus ta paneb rahvad lõplikult „värisema” (Haggai 2:7, 21, 22; Matteuse 24:21). Seni peab Jehoova rahvas püsima vaimselt valvel, nagu selgitati kõnes „Prohvetlikud kirjad ergutavad meid valvsusele”. Kõneleja tsiteeris Jeesuse sõnu: „Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” (Matteuse 24:42). Kuidas saame jääda vaimselt erksaks? Kui oleme Jehoova teenistuses innukad, palvetame lakkamata ja ootame Jehoova suurt päeva.
Viimase kõne teema sel päeval oli „Prohvetlik sõna lõpuajal”. Seda meenutatakse veel aastaid. Mispärast? Kuna kõneleja teatas, et välja on antud uus raamat „Pane tähele Taanieli prohvetikuulutust!”. „See kaunilt illustreeritud 320-leheküljeline väljaanne võtab läbi kõik Taanieli raamatu osad,” ütles kõnepidaja. Milline uskutugevdav tõend selle kohta, et Jehoova heidab valgust oma prohvetlikule Sõnale!
KOLMAS PÄEV: Jumala prohvetlik sõna ei lange kunagi tühja
Konvendi viimane päev algas kõnesarjaga „Prohvetlikud sõnad määratud ajaks”. Kolmes osas uuriti prohvet Habakuki kolme teadaannet Jehoova hävitavast kohtuotsusest. Esimene oli suunatud isemeelse Juuda ja teine võimutseva Babüloni vastu. Viimane veel täitumata teadaanne räägib kogu kurja inimkonna peatsest hävitamisest. Rääkides Harmagedoonist, kutsusid viimase kõnepidaja sõnad kuulajates esile terve jumalakartuse, kui ta ütles: „See on tõesti aukartustäratav, kui Jehoova oma suure väe täielikult valla päästab.”
Konvendil esitati muljetavaldav näidend „Hinnakem meie vaimset pärandit”. See südant läbiuuriv näidend vastandas Jaakobi ja Eesavi suhtumise vaimsetesse asjadesse. Eesav põlgas oma vaimse pärandi ära, nii et see anti Jaakobile, kes oskas seda hinnata. „Millise [vaimse pärandi] on Jehoova meile andnud?” küsiti konvendilviibijailt. „Oma tõesõna Piibli; igavese elu lootuse; au esindada teda hea sõnumi kuulutajatena,” vastas kõneleja.
Järgmise kõne pealkiri oli „Kuidas sa suhtud meie hinnalisse pärandisse?”. Me ilmutame õiget suhtumist oma vaimsesse pärandisse, kui seame Jehoova teenimise ja vaimsed eesõigused isiklikest asjadest ning materiaalsetest huvidest ettepoole. Sel moel on meie jaoks tähtsaimal kohal suhted Jehoovaga vastupidiselt Aadamale, Eesavile ja ustavusetutele iisraellastele.
Avalik kõne „Kõik tehakse uueks, nagu ennustatud” põimis kokku neli peamist prohvetikuulutust „uutest taevastest” ja „uuest maast” (Jesaja 65:17–25; 66:22–24; 2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:1, 3–5). On selge, et Jehoova mõtles nende prohvetikuulutuste suuremale täitumisele kui oma rahva tagasipöördumisele kodumaale aastal 537 e.m.a. Ta mõtles oma Kuningriigi valitsusele („uuele taevale”) ja selle maistele alamatele („uuele maale”), kes hakkavad elama hiilgavas ülemaailmses paradiisis.
Haarav ja tegudele ajendav oli konvendi lõpukõne „Mida me võime oodata, kui laseme Jumala Sõnal end juhtida”. Selles tuletati kõigile meelde, et Kuningriigi kuulutustöö lõpuleviimiseks jäänud „aeg on lühike” (1. Korintlastele 7:29). Me seisame tõesti Jehoova kohtuotsuse täitumise künnisel, mis on suunatud Saatana ja tema kurja maailma vastu. Ühinegem psalmistiga, kes laulis: „Meie hing ootab Jehoovat, meie abi ja meie kilp on tema!” (Laul 33:20). Missugune hiilgav väljavaade on nende ees, kelle ootused põhinevad Jumala prohvetlikul sõnal!
[Pilt lk 7]
Haarav näidend kasvatas Jehoova teenijates hindamist oma vaimse pärandi vastu
[Pilt lk 7]
Paljud Jumala prohvetliku sõna järgijad lasid end ristida