Jäljendame tõe Jumalat
„Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed.” (EFESLASTELE 5:1)
1. Mida arvavad mõned tõe kohta ja miks on nende arutluskäik ekslik?
„MIS on tõde?” (Johannese 18:38.) See Pontius Pilaatuse küüniline küsimus, mille ta ligi 2000 aastat tagasi esitas, viitab sellele, et tõde oli tema meelest võimatu teada saada. Tänapäeval arvavad paljud sama moodi. Tõde on rünnaku all. Ilmselt oled sa kuulnud ütlusi, et igaühel on oma tõde, tõde on suhteline või et tõde muutub kogu aeg. Selline arutluskäik on ekslik. Teadusliku uurimise ja õppimise peamine eesmärk on saada teada fakte ehk tõde maailma kohta, kus me elame. Tõde ei sõltu kellegi isiklikust arvamusest. Näiteks inimese hing kas sureb või ei sure. Saatan kas on olemas või ei ole. Elul kas on eesmärk või ei ole. Õige saab olla vaid üks vastus – teine on vale. Mõlemad õiged olla ei saa.
2. Miks võib öelda, et Jehoova on tõe Jumal, ning milliseid küsimusi me hakkame nüüd arutama?
2 Eelmises artiklis arutlesime selle üle, et Jehoova on tõe Jumal. Ta teab tõde kõige kohta. Täieliku kontrastina oma petlikule vastasele Kurat-Saatanale on Jehoova alati tõemeelne. Pealegi teeb Jehoova tõde lahkelt teistele teatavaks. Apostel Paulus innustas kaaskristlasi: „Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed” (Efeslastele 5:1). Kuidas võime meie kui Jehoova tunnistajad Jumalat jäljendada – tõde rääkida ja kooskõlas sellega elada? Miks on tähtis seda teha? Mis kinnitab, et Jehoova kiidab heaks inimesed, kes elavad ausalt? Vaadakem seda.
3., 4. Kuidas kirjeldasid apostlid Paulus ja Peetrus „viimseid päevi”?
3 Me elame ajal, mil lokkavad religioossed valed. Nagu apostel Paulus inspiratsiooni all ennustas, on „viimseil päevil” paljudel inimestel jumalakartuse nägu, kuid nad salgavad Jumala väge. Mõned seisavad tõele vastu, sest nende „mõistus on rikutud” (EP 97). „Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides.” Need inimesed küll õpivad pidevalt, kuid nad ei jõua kunagi „tõe tunnetusele” (2. Timoteosele 3:1, 5, 7, 8, 13).
4 Ka apostel Peetrust inspireeriti kirjutama viimsetest päevadest. Vastavalt tema ennustustele inimesed mitte ainult ei hülga tõde, vaid ka pilkavad Jumala Sõna ja neid, kes selle tõde kuulutavad. Sellised pilkajad eiravad „oma soovi kohaselt” (UM) tõsiasja, et Noa-aegne maailm hävis veeuputuses ning et see oli eelpildiks tulevasele kohtupäevale. Nende soov selliselt mõelda viib nad hukatusse, kui Jumal hakkab kindlaksmääratud ajal jumalakartmatuid hävitama (2. Peetruse 3:3–7).
Jehoova teenijad teavad tõde
5. Mis pidi vastavalt prohvet Taanieli ennustusele „lõpuajal” juhtuma ning kuidas on see täitunud?
5 Rääkides „lõpuajast”, ennustas prohvet Taaniel Jumala rahva seas hoopis teistsugust olukorda, nimelt religioosse tõe taaselustumist. Ta kirjutas: „Siis uurivad paljud ... ja arusaamine kasvab!” (Taaniel 12:4). Suur Petis ei suuda Jehoova rahvast segadusse ajada ega neid pimestada. Piibli lehekülgi uurides on nad tõde täpselt tundma õppinud. Esimesel sajandil Jeesus valgustas oma jüngreid. Ta „avas nende mõistuse, nõnda et nad kirjadest aru said” (Luuka 24:45). Meie päevil on Jehoova toiminud sama moodi. Oma Sõna, vaimu ja organisatsiooni abil on ta võimaldanud miljonitel inimestel üle kogu maailma mõista seda, mida ta ise juba teab – tõde.
6. Milliseid Piibli tõdesid Jumala rahvas tänapäeval mõistab?
6 Kuna me kuulume Jumala rahva sekka, siis mõistame paljusid asju, mida me muidu poleks kunagi teada saanud. Me teame vastuseid küsimustele, mille üle targad mehed on juba aastatuhandeid juurelnud. Näiteks me teame, miks on kannatusi, miks inimesed surevad ning miks ei suudeta ülemaailmset rahu ja ühtsust saavutada. Meile on antud ka teada, mis ootab meid tulevikus – Jumala Kuningriik, paradiislik maa ja lõputu täiuslik elu. Me oleme õppinud tundma Jehoovat, Kõigekõrgemat. Me oleme saanud teada, kui meeldiv isiksus ta on ja mida meil on vaja teha, et tema õnnistuste osaliseks saada. Tõe tundmine aitab meil mõista, mis on vale. Tõe järgi elamine kaitseb meid mõttetute püüdluste eest, aitab võtta elult parima ja annab suurepärase tulevikulootuse.
7. Kes mõistavad Piibli tõdesid ja kes mitte?
7 Kas sina saad aru Piibli tõest? Kui saad, siis on sind rikkalikult õnnistatud. Kui keegi kirjutab raamatut, siis tavaliselt suunab ta selle mingile kindlale inimgrupile. Mõned raamatud on kirjutatud kõrgelt haritud inimestele, teised lastele, kolmandad mingi kitsa valdkonna spetsialistidele. Ehkki Piibel on kättesaadav kõigile, on see niisugune raamat, mida mõistab ja hindab ainult teatud grupp inimesi. Jehoova kavandas selle raamatu maa peal elavate alandlike inimeste jaoks. Sellised inimesed saavad Piiblist aru, ükskõik milline on nende haridus, kultuur, positsioon või rahvus (1. Timoteosele 2:3, 4). Piibli tõest ei saa aga aru need, kelle süda pole õigesti meelestatud, ükskõik kui intelligentsed või haritud nad ka poleks. Ülbed ja uhked ei mõista Jumala Sõna kallihinnalisi tõdesid (Matteuse 13:11–15; Luuka 10:21; Apostlite teod 13:48, UM). Ainult Jumal võib valmistada sellise raamatu.
Jehoova teenijad on ausad
8. Miks võib öelda, et Jeesus oli tõe kehastus?
8 Jehoova ustavad tunnistajad on ausad nagu Jehoovagi. Silmapaistvaim Jehoova tunnistaja, Jeesus Kristus, kinnitas tõde oma õpetuste, eluviisi ja surmaga. Ta toetas Jehoova sõna ja tõotuste tõepärasust. Tulemuseks oli see, et Jeesus oli lausa tõe kehastus, nagu ta ise ütles (Johannese 14:6; Ilmutuse 3:14; 19:10).
9. Mida ütleb Pühakiri tõe rääkimise kohta?
9 Jeesus oli „täis armu ja tõde”, tema ’suus ei olnud pettust’ (Johannese 1:14; Jesaja 53:9). Tõelised kristlased järgivad Jeesuse eeskuju, olles teiste vastu ausad. Paulus andis kaasusklikele nõu: „Rääkige tõtt igaüks oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed!” (Efeslastele 4:25). Varem kirjutas prohvet Sakarja: „Rääkige üksteisele tõtt” (Sakarja 8:16). Kristlased on ausad, sest nad tahavad Jumalale heameelt valmistada. Jehoova on aus ja ta teab, kui halvad tagajärjed on valetamisel. Seepärast ootab ta õigusega, et tema teenijad räägiksid tõtt.
10. Miks inimesed valetavad ja millised on tagajärjed?
10 Paljude jaoks on valetamine mugav viis teatavate eeliste saavutamiseks. Inimesed valetavad selleks, et karistusest pääseda, mingit kasu saada või teiste kiitust pälvida. Valetamisharjumus on aga pahe. Pealegi ei saa valetaja Jumala heakskiitu (Ilmutuse 21:8, 27; 22:15). Kui meil on ausa inimese maine, siis inimesed usuvad meie sõnu – nad usaldavad meid. Kui aga tuleb välja, et oleme rääkinud kas või ühe vale, võivad teised edaspidi kahelda kõiges, mida me räägime. Eesti vanasõnad ütlevad: „Üks kord valetasid, aga eluks ajaks jäid valelikuks” ja „Kes korra valetab, seda ei usuta teine kord, kui ta tõtt kõneleb.”
11. Miks võib öelda, et ausus on midagi rohkemat kui vaid tõe rääkimine?
11 Ausus tähendab midagi rohkemat kui lihtsalt tõe rääkimist. See on eluviis ning see näitab, kes me oleme. Me teeme tõde teistele teatavaks mitte ainult oma sõnade, vaid ka tegudega. „Kuidas sa siis, kes teist õpetad, iseennast ei õpeta?” küsis apostel Paulus. „Kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad; kes ütled, et ei tohi abielu rikkuda, ise rikud abielu?” (Roomlastele 2:21, 22.) Kui tahame tõde teistega jagada, peame olema ausad kõigis oma tegemistes. Meie aus maine mõjutab võimsasti seda, kuidas inimesed meie õpetusele reageerivad.
12., 13. Mida kirjutas üks noor aususe kohta ja miks pidas ta kinni kõrgetest moraalinormidest?
12 Ka noored Jehoova teenijad mõistavad, kui tähtis on olla aus. 13-aastane Jenny kirjutas oma essees: „Ma hindan ausust väga. Kahjuks pole tänapäeval eriti palju inimesi, kes oleksid täiesti ausad. Ma tõotan iseendale, et olen kogu elu aus. Ma tahan olla aus ka siis, kui tõde, mis ma räägin, ei too mulle või mu sõpradele otsekohe kasu. Ma valin omale sõpru nende hulgast, kes räägivad tõtt ja on ausad.”
13 Jenny õpetaja märkis seda esseed kommenteerides: „Sa oled väga noor, aga sul on juba nii tugevad eetilised tõekspidamised. Ma tean, et sa suudad neist kinni hoida, sest sa oled moraalselt tugev.” Mis tegi selle koolitüdruku moraalselt tugevaks? Essee sissejuhatuses märkis Jenny, et tema religioon on see, mis talle „mõõdupuud seab”. Nüüdseks on möödunud seitse aastat ajast, mil Jenny selle essee kirjutas. Nagu see õpetaja oletas, järgib Jenny Jehoova tunnistajana siiani oma elus kõrgeid moraalinorme.
Jehoova teenijad teevad tõe teatavaks
14. Miks on just Jumala teenijatel eriline kohustus toetada seda, mis on õige?
14 Muidugi võivad ka teised peale Jehoova tunnistajate tõde rääkida ja püüda ausad olla. Kuid Jumala teenijatena on just meil suur vastutus toetada seda, mis on õige. Meile on usaldatud Piibli tõed, mis võivad inimese igavesse ellu juhtida. Seega on meil kohustus jagada neid teadmisi teistega. Jeesus ütles: „Kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju” (Luuka 12:48). Kindlasti „nõutakse palju” neilt, keda on õnnistatud Jumala kallihinnaliste tõdedega.
15. Mis valmistab sulle rõõmu, kui jagad Piibli tõde teistele?
15 On rõõm jagada Piibli tõde teistega. Nagu Jeesuse jüngrid esimesel sajandil, nii kuulutame meiegi head südantsoojendavat lootusesõnumit neile, kes on „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” ning keda „kurjade vaimude õpetused” pimestavad ja segadusse ajavad (Matteuse 9:36; 1. Timoteosele 4:1). Apostel Johannes kirjutas: „Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat” (3. Johannese 4). Johannese „lapsed” olid ilmselt need inimesed, keda ta oli tõe juurde toonud, ning nende ustavus valmistas talle suurt rõõmu. Meiegi tunneme rõõmu, kui näeme, et inimesed hindavad Jumala Sõna ja hakkavad selle järgi tegutsema.
16., 17. a) Miks ei võta kõik tõde vastu? b) Kuidas toob Piibli tõe kuulutamine sulle rõõmu?
16 Muidugi ei võta kõik tõde vastu. Jeesus rääkis Jumala kohta tõde isegi siis, kui see oli ebapopulaarne. Ta ütles juutidest vastupanijatele: „Miks te siis ei usu mind? Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast!” (Johannese 8:46, 47).
17 Jeesuse sarnaselt ei hoia me end tagasi rääkimast väärtuslikku tõde Jehoova kohta. Me ei oota, et kõik tahaksid kuulata, mida me neile räägime, sest Jeesustki ei tahtnud kõik kuulata. Me tunneme aga rõõmu sellest, et teeme seda, mis on õige. Jehoova on helde ja ta tahab, et tõde tehtaks teatavaks kogu inimkonnale. Kuna kristlastel on tõde, siis on nad selles pimedas maailmas valgusekandjad. Kui laseme oma sõnade ja tegudega tõevalgusel särada, võivad teisedki meie taevast Isa austama hakata (Matteuse 5:14, 16). Me teeme avalikult teatavaks, et hülgame Saatana võltsversiooni tõest, ning me toetame puhast ja rikkumata Jumala Sõna. Tõde, mida me teame ja jagame, annab selle vastuvõtjatele tõelise vabaduse (Johannese 8:32).
Elagem ausalt
18. Miks ja kuidas kiitis Jeesus heaks Naatanaeli?
18 Jeesus armastas tõde ja rääkis sellest. Oma maise teenistuse ajal kiitis ta heaks ausad inimesed. Naatanaeli kohta ütles Jeesus: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!” (Johannese 1:47). Pärastpoole valis ta Naatanaeli, keda ilmselt kutsuti ka Bartolomeuseks, üheks kaheteistkümnest apostlist (Matteuse 10:2–4). Milline au!
19.–21. Kuidas õnnistati üht endist pimedat tema julge aususe eest?
19 Terve peatükk Johannese evangeeliumist räägib ühest ausast mehest, kes koges Jeesuse õnnistust. Tema nimi pole teada, me aga teame, et see mees oli kerjus ja sünnist saadik pime. Inimesed panid imeks, kui Jeesus ta nägijaks tegi. Uudis sellest imelisest ravimisest jõudis mõningate variseride kõrvu. Need tõevihkajad olid omavahel kokku leppinud, et kõik, kes usuvad Jeesusesse, heidetakse kogudusest välja. Nende plaane teades valetasid selle endise pimeda mehe vanemad variseridele, et nad ei tea, kuidas nende poeg nüüd näeb ja kes on selle taga (Johannese 9:1–23).
20 Terveks saanud mees kutsuti uuesti variseride ette. Hoolimata võimalikest tagajärgedest, rääkis ta julgelt tõtt. Ta seletas, kuidas ta oli terveks saanud ja et Jeesus oli seda teinud. Olles hämmastunud, et need tuntud ja haritud mehed ei usu, et Jeesus on Jumala saadetud, esitas ta neile ilmselge tõendi: „Kui ta ei oleks Jumalast, siis ta ei võiks midagi teha!” Variseridel polnud selle peale midagi kosta ning meest ülbuses süüdistades tõukasid nad ta välja (Johannese 9:24–34).
21 Kui Jeesus sellest teada sai, võttis ta armastavalt aega, et see endine pime üles otsida. Siis ta tugevdas mehe usku. Jeesus teatas avameelselt enda kohta, et ta on Messias. Millise õnnistuse osaliseks sai küll see mees tõe rääkimise eest! On selge, et Jumal kiidab tõe rääkijad heaks (Johannese 9:35–37).
22. Miks me peaksime ausalt elama?
22 Me peaksime suhtuma tõsiselt sellesse, et olla ausad. See on alus, mille põhjal luua ja hoida häid suhteid teiste inimeste ja Jumalaga. Ausus tähendab seda, et ollakse avatud, siirad, ligipääsetavad ja usaldusväärsed. Jehoova kiidab heaks sellised inimesed (Laul 15:1, 2). Valelik inimene petab, on mitteusaldatav ja reetlik ning ta tõmbab enda peale Jehoova meelepaha (Õpetussõnad 6:16–19). Tehkem siis kindel otsus elada ausalt. Tõepoolest, selleks, et jäljendada tõe Jumalat, on meil vaja teada tõde, rääkida tõde ja elada tões.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks me võime olla tõe tundmise eest tänulikud?
• Kuidas me saame Jehoova ausust jäljendada?
• Mis kasu on sellest, kui jagame Piibli tõde teistega?
• Miks on tähtis ausalt elada?
[Pildid lk 17]
Kristlaste kätte on usaldatud Piibli tõde ning nad jagavad seda innukalt teistega
[Pildid lk 18]
Jeesus õnnistas tõe rääkimise eest endist pimedat, kelle ta oli terveks ravinud