Gileadi kooli lõpetajaid innustati rääkima „Jumala suurtest asjadest”

VAHITORNI ühingu Gileadi piiblikooli 115. lennu lõpuaktusel 13. septembril 2003 oli kohal 6635 inimest 52 maalt.

Nad kuulasid Piiblil põhinevaid kõnesid, milles innustati 48 õpilast rääkima „Jumala suurtest asjadest” 17 maal (Apostlite teod 2:11). Lõpetajad teevad nüüd neis maades misjonitööd.

Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liige Stephen Lett, kes oli lõpuaktuse juhataja, tuletas õpilastele avasõnades meelde: „Kui lähete teile määratud maale, ükskõik kus see on või millised olud seal on, teadke, et neid, kes on teiega, on rohkem kui neid, kes on teie vastu.” Viidates Teise Kuningate raamatu 6. peatükile, meenutas vend Lett õpilastele, et nad võivad „Jumala suuri asju” teatavaks tehes arvestada Jehoova Jumala ja paljude inglite toetusega (2. Kuningate 6:15, 16). Esimese sajandi kristlased kogesid kuulutus- ja õpetustööl vastupanu ja apaatiat ning seda kogevad ka kristlikud misjonärid tänapäeval. Ent nad võivad loota taevasele abile ja Jehoova maisele organisatsioonile (Laul 34:8; Matteuse 24:45).

Räägi „Jumala suurtest asjadest”

Pärast programmijuhataja avasõnu rääkis Harold Corkern Ameerika Ühendriikide harubüroo komiteest teemal „Realistlikud ootused on rõõmutoova ja eduka teenistuse võti”. Vend Corkern tõi välja mõtte, et Õpetussõnad 13:12 järgi tekitavad täitumata jäänud lootused pettumuse. Pettumustunne tuleb sageli ebarealistlikest ootustest, mis ei ole täitunud. Lõpetajatel on vaja suhtuda endasse ja teistesse tasakaalukalt ja realistlikult. On täiesti ootuspärane, et nad teevad vigu, kui aitavad teistel mõista „Jumala suuri asju”, aga vead ei peaks muutma neid ülearu kurvaks. Vend Corkern innustas uusi misjonäre lootma Jehoovale, kes „annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).

Järgmist programmiosa „Mis on kristlik lootus?” käsitles Daniel Sydlik juhtivast kogust. Ta teatas: „Lootus on kristlik voorus. See on vajalik headeks suheteks Jumalaga. Mittekristlasel on võimatu omada sellist lootust, nagu meil on.” Seejärel kirjeldas vend Sydlik kristliku lootuse eri tahke, mis aitavad jääda eluraskustest hoolimata optimistlikuks. „Lootusest saame ammutada uut elujõudu ja usku edusse.” Lootus aitab kristlasel näha Jehoovat Jumalana, kel on eesmärk, ja tunda rõõmu tema teenimisest (Roomlastele 12:12).

Gileadi kooli registraator Wallace Liverance innustas õpilasi kõnega „Käige vaimus” (Galaatlastele 5:16). Ta rääkis, kuidas Jeremija kirjutaja Baaruk oleks äärepealt lõpetanud vaimus käimise. Mingil ajal Baaruk väsis ja hakkas nõudma endale suuri asju (Jeremija 45:3, 5). Seejärel tõi vend Liverance välja, et mõned ei järginud enam Jeesust ja hülgasid vaimse tõe, mis on päästeks hädavajalik. Ja seda sellepärast, et nad ei mõistnud tema õpetusi ja olid pettunud, kui nende inimlikud ootused kohe ei täitunud (Johannese 6:26, 27, 51, 66). Mida võivad nendest kirjapanekutest õppida misjonärid, kelle töö on juhtida inimeste tähelepanu Loojale ja tema eesmärgile? Õpilasi julgustati mitte olema mures oma positsiooni ja inimestelt saadava tunnustuse pärast ega kasutama teokraatlikku ülesannet endale kasu toomiseks.

Gileadi õpetaja Mark Noumair tõstatas küsimuse: „Kas sa oled andja või võtja?” Tema kommentaarid põhinesid piiblisalmil Kohtumõistjate 5:2, kus kiidetakse neid iisraellasi, kes olid omakasupüüdmatult ja vabatahtlikult valmis võitlema Baaraki sõjaväes. Gileadi õpilasi kiideti selle eest, et nad vastasid heal meelel Suurema Baaraki, Jeesus Kristuse kutsele osaleda suuremal määral vaimses sõjas. Kristuse sõdureid peaks huvitama see, kuidas neid teenistusse võtnud isiku heakskiitu pälvida. Vend Noumair tuletas õpilastele meelde: „Kui me keskendume enese heaolule, siis ei võitle me enam vaenlasega. ... Misjoniteenistus ei keerle sinu ümber. See keerleb Jehoova, tema suveräänsuse ja tema tahte täitmise ümber. Me ei teeni misjonäridena mitte sellepärast, et tahame, et Jehoova meid õnnelikuks teeks, vaid sellepärast, et armastame teda.” (2. Timoteosele 2:4.)

Gileadi õpetaja Lawrence Bowen juhatas arutelu teemal „Pühitse neid tões” (Johannese 17:17). Ta märkis, et 115. kursuse õpilased on pühitsetud jumalateenrid. Koolis käimise ajal osalesid nad ka põlluteenistuses ja otsisid ausa südamega inimesi, kes armastavad tõde. Nagu Jeesus ja tema varajased jüngrid, ei rääkinud ka õpilased „iseenesest” (Johannese 12:49, 50). Nad tegid innukalt teatavaks inspireeritud ja eluandva tõesõna. Õpilaste kogemused ja kogemuste lavastused näitasid, kui võimsat mõju oli Piibel avaldanud inimestele, kellega nad kuulutustööl vestlesid.

Julgustavad nõuanded ja kogemused

Anthony Pérez ja Anthony Griffin, kes kuuluvad Ameerika Ühendriikide harubüroo teenistusosakonda, intervjueerisid mitme riigi harubüroo komitee liikmeid. Nad rääkisid raskustest, millega uued misjonärid tavaliselt silmitsi seisavad, ja andsid enda kogemustel põhinevat praktilist nõu. Raskusi võivad valmistada kultuurierinevused, aastaringne troopiline kliima või usuline ja poliitiline õhkkond, mis erineb sellest, millega õpilased on harjunud. Mis aitab uutel misjonäridel uues keskkonnas toime tulla? Armastus Jehoova vastu, armastus inimeste vastu ja see, kui nad ei vaata tagasi ega tegutse tormakalt. Üks harubüroo komitee liige ütles: „Inimesed on juba sajandeid elanud maal, kuhu meid on saadetud. Kindlasti suudame ka meie seal elada ja kohaneda. Kui kohtasime raskusi, suhtusime neisse alati kui võimalustesse parandada oma isiksust. Palvele ja Jehoova vaimule toetudes kogete, kui õiged on Jeesuse sõnad: „Mina olen ... teie juures.” ” (Matteuse 28:20.)

Programm jõudis kõrgpunkti juhtiva kogu liikme Samuel Herdi kõnega „Räägi Jumala suurtest asjadest”. Püha vaimu väljavalamine meie ajaarvamise 33. aasta nelipühal pani Jeesuse jüngrid jõuliselt rääkima „Jumala suurtest asjadest”. Mis aitab uutel misjonäridel tänapäeval rääkida samasuguse innuga Jumala Kuningriigist? Seesama püha vaim. Vend Herd innustas lõpetajaid, et nad oleksid „tulised vaimus”, vaimustuksid oma ülesandest ning ei unustaks saadud väljaõpet kunagi (Roomlastele 12:11). „Piibel on üks Jumala suurtest asjadest,” lausus vend Herd. „Ärge kunagi alahinnake selle väärtust. Selle sõnum on elav. See jõuab asja tuumani. Kasutage seda oma elu kordaseadmiseks. Laske sel oma mõtteviisi muuta. Kaitske oma mõtlemisvõimet Pühakirja uurimise, lugemise ja selle üle mõtisklemisega ... Võtke kindlalt nõuks kasutada Gileadi kooli väljaõpet, et rääkida „Jumala suurtest asjadest”.”

Kui olid vastu võetud tervitused kõikjalt maailmast ja kätte antud diplomid, luges üks lõpetaja ette lennu kirja, milles nad avaldasid tänu saadud õpetuse eest. Seejärel lõpetas vend Lett sobivalt selle rõõmurohke sündmuse, viidates piiblikohtadele 2. Ajaraamat 32:7 ja 5. Moosese 20:1, 4. Sidudes oma lõpusõnad avasõnadega, lausus ta: „Niisiis, kallid lõpetajad, pidage meeles, et kui te marsite vaimses lahingus edasi oma uuel territooriumil, käib Jehoova koos teiega. Ärge kunagi unustage, et neid, kes on teiega, on rohkem kui neid, kes on teie vastu.”

[Kast lk 25]

LENNU ANDMED

Esindatud maid: 7

Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 17

Õpilasi: 48

Keskmine vanus: 33,7

Keskmiselt aastaid tões: 17,8

Keskmiselt aastaid täisajalises teenistuses: 13,5

[Pilt lk 26]

Vahitorni ühingu Gileadi piiblikooli 115. lend

Alltoodud loetelus on read nummerdatud eest tahapoole ja nimed loetletud vasakult paremale.

1) T. Brown, C. Goller, A. Hoffman, J. Bruzzese, S. Trahan. 2) N. Smart, F. Cashman, K. Garcia, M. Lojan, S. Seyfert, K. Gray. 3) M. Beckett, S. Nichols, K. Smith, A. Gugliara, A. Rappenecker. 4) S. Gray, K. Vacek, M. Fleming, L. Bethel, T. Hermansson, P. Hermansson. 5) G. Rappenecker, D. Lojan, S. Dickey, C. Kim, A. Trahan, A. Washington, S. Smart. 6) L. Goller, T. Burghoffer, D. Gugliara, R. Nichols, S. Washington, J. Kim. 7) M. Beckett, J. Dickey, R. Smith, R. Garcia, A. Hoffman, R. Seyfert, H. Brown. 8) S. Fleming, P. Bruzzese, W. Burghoffer, T. Bethel, J. Cashman, K. Vacek.