Kuidas sai alguse konflikt teaduse ja religiooni vahel?

SURIVOODIL lamas 70-aastane astronoom, kes nägi kurja vaeva lugemisega. Ta hoidis käes oma käsikirja, mis oli valmis trükkiandmiseks. Teadis ta seda või mitte, kuid tema raamat kujundas täielikult ümber inimeste arusaama sellest, milline on universum. Samuti tekitas see ristiusumaailmas ägeda vaidluse, mille järelmõjusid on tunda tänapäevalgi.

See surev mees oli poola rahvusest katoliiklane Mikolaj Kopernik ja aasta oli 1543. Koperniku raamat „Taevasfääride pöörlemisest” väitis, et Päikesesüsteemi keskmeks on Päike, mitte Maa. Kõigest selle ühe teosega asendas Kopernik äärmiselt keeruka Maa-keskse maailmakäsituse elegantselt lihtsa selgitusega.

Esialgu olid tulevase konflikti märgid vaevu aimatavad. Üheks põhjuseks oli see, et Kopernik avalikustas oma ideid väga ettevaatlikult. Lisaks sellele paistis Maa-keskse maailmapildi omaksvõtnud katoliku kirik tol ajal olevat teaduslike spekulatsioonide suhtes palju leplikum. Koguni paavst ise innustas Kopernikut oma teost avaldama. Kui siis Kopernik selle lõpuks välja andis, kirjutas kartlik toimetaja sellele oma eessõna, milles ta väitis, et Päikese-keskne ehk heliotsentriline maailmasüsteem on matemaatiliselt küll mõeldav, kuid seda ei saa pidada astronoomiliseks tõeks.

Konflikt ägeneb

Peagi tõusis esile Itaalia astronoom, matemaatik ja füüsik Galileo Galilei (1564–1642), kes oli samuti katoliiklane. Isetehtud teleskoopide abil, milles Galilei kasutas vastleiutatud läätsesid, nägi ta maailmaruumi enneolematult selgelt. Vaatlused kinnitasid talle, et Kopernikul oli õigus. Galilei nägi ka seda, et Päikesel on laigud. See seadis kahtluse alla ühe teise tunnustatud filosoofilise ja religioosse uskumuse, nimelt selle, et Päike ei muutu ega kustu kunagi.

Vastupidi Kopernikule oli Galilei julge ja innukas oma ideid avaldama. Ta tegi seda palju vaenulikumas religioosses õhkkonnas, sest katoliku kirik osutas sel ajal Koperniku teooriale juba avalikult vastupanu. Kui siis Galilei väitis, et heliotsentriline maailmasüsteem pole mitte ainult õige, vaid ka Pühakirjaga kooskõlas, pidas kirik seda ketserluseks.a

Galilei läks Rooma end kaitsma, kuid sellest polnud kasu. Aastal 1616 andis kirik talle käsu lõpetada Koperniku ideede propageerimine. Galilei sunnitigi mõneks ajaks vaikima. Aastal 1632 andis ta aga välja veel ühe teose, mis toetas Koperniku teooriat. Juba järgmisel aastal määras inkvisitsioon Galilei eluks ajaks vangi. Tema vanust arvesse võttes aga leevendati üsna pea karistust sedavõrd, et vangla asemel hoiti teda järelevalve all.

Paljude arvates oli Galilei konflikt kirikuga teaduse suur võit religiooni üle, mida võib laiemas mõttes pidada ka võiduks Piibli üle. Ent nagu ilmneb järgmisest artiklist, ei ole sellist ülelihtsustatud järeldust tehes arvestatud kõigi faktidega.

[Allmärkus]

[Pilt lk 3]

Kopernik

[Allikaviide]

Taken from Giordano Bruno and Galilei (German edition)

[Pilt lk 3]

Galilei peab kaitsekõnet Rooma inkvisitsioonikohtu ees

[Allikaviide]

From the book The Historian’s History of the World, Vol. IX, 1904

[Pildi allikaviide lk 3]

Taustal skeem Koperniku ettekujutusega Päikesesüsteemist