Mis aitaks parandada suhtlemist abielus?

„MA EI oleks pidanud seda ütlema.” „Ma ei väljendanud ennast piisavalt selgelt.” Kas ka sina oled pärast abikaasaga vestlemist midagi niisugust tundnud? Suhtlemine on oskus, mida tuleb õppida. Nagu ka kõigi teiste oskustega, läheb mõnel see kergemini, teisel aga läbi raskuste. Ent isegi siis, kui kuulud nende viimaste hulka, on siiski võimalik õppida väljendama oma mõtteid armastavalt, et saada heaks suhtlejaks.

Mis puudutab perekonnasuhteid, siis surub kultuur inimesi vahel teatud raamidesse. Näiteks arvatakse mõningates maades, et mehelik mees ei tohi liiga palju rääkida ning jutukaid mehi peetakse kergemeelseteks. On küll tõsi, et ka Piibel ütleb: „Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima” (Jakoobuse 1:19). Kuid see nõuanne käib nii meeste kui ka naiste kohta ning näitab, et suhtlemine tähendab midagi enamat kui rääkimist. Kaks inimest võivad küll üksteisega pikalt rääkida, aga võib-olla ei kuula kumbki teist poolt. Järelikult ei saa seda nimetada suhtlemiseks. Nagu eeltoodud piiblitekst näitab, tähendab hea suhtlemisoskus suures osas teise kuulamist.

Sõnadeta suhtlemine

Mõningates maades oodatakse, et naine jätaks oma arvamused enda teada, ning mõeldakse, et mees ei peaks tegelema koduste toimetustega. Sel juhul tuleb aga nii mehel kui naisel oletada, mida teine pool teatud olukorras tunneb. Mõni naine õpib oma mehe vajadusi hästi mõistma ning neid kiiresti rahuldama. Seda võib nimetada mingit laadi suhtlemiseks. Üldiselt on aga selline suhtlemine siiski vaid ühepoolne. Kuigi naine võib õppida tajuma, mida tema mees mõtleb ja tunneb, ei oodata üldjuhul, et ka mees seda tegema õpiks.

Tõsi küll, mõningates kultuurides panevad mehed tähele oma naise emotsionaalseid vajadusi ning püüavad neid rahuldada, kuid isegi sel juhul on abikaasadel vaja õppida teineteisega paremini suhtlema.

Suhtlemine on hädavajalik

Avameelne suhtlemine aitab ära hoida vääritimõistmist. Muistse Iisraeli rahva ajaloos juhtus kord, et Jordani jõest ida pool elavad Ruubeni, Gaadi ja pool Manasse suguharu ehitasid jõe äärde „silmapaistvalt suure altari”. Teised Iisraeli suguharud mõistsid nende tegu valesti. Arvates, et nende vennad teisel pool Jordanit on Jumalast taganenud, hakkasid nad valmistuma sõjaks „mässuliste” vastu. Enne sõtta minekut läkitasid nad aga idapoolsete suguharude juurde saadikud. See osutus targaks sammuks. Tuli välja, et altar polnud ehitatud sugugi mitte selleks, et seal ohvreid tuua. Jordanist ida pool elavad suguharud hoopiski kartsid, et teised suguharud võivad neile tulevikus öelda: „Teil ei ole Jehoovast osa!” Altar pidi tunnistama, et ka nemad on Jehoova teenijad (Joosua 22:10–29). Nad nimetasid altari Tunnistajaks, ja seda tõenäoliselt sellepärast, et näidata, kes on nende jaoks tõeline Jumal (Joosua 22:34).

Sellest selgitusest piisas, veenmaks teisi suguharusid, et nad loobuksid mõttest Ruubeni, Gaadi ja poole Manasse suguharu vastu sõdima hakata. Jah, avameelne suhtlemine aitas ära hoida verevalamist. Hiljem, kui Iisrael mässas oma piltliku abikaasa Jehoova Jumala vastu, püüdis Jehoova halastavalt „tema südant puudutada” (Hoosea 2:16, UM). Milline hea eeskuju abieluinimestele! Püüa puudutada oma abikaasa südant, nii et ta mõistaks su tundeid. See on eriti tähtis sel juhul, kui mängus on tugevad tunded. „Sõnad on odavad, ütlevad mõned,” märgib USA ajakirjanik Pattie Mihalik, „kuid sõnad võivad olla ka hindamatud. Ja kuigi mõnel inimesel on raske oma tundeid väljendada, võivad sõnad korda saata palju enam kui pangaarve.”

Paranda suhtlemisoskust

Mõned võivad väita, et nende abielu kiskus kiiva juba algusest peale või et nende abielu ei saa päästa. Neile tundub, et pärast pulmapäeva pole enam võimalik suhtlemisoskust parandada. Kuid mõtle selliste kultuuride peale, kus mees ja naine ei saa endale ise abikaasat valida, vaid seda teevad nende sugulased. Paljud niisugused abielupaarid on õppinud aja jooksul omavahel hästi suhtlema.

Üks selline paar, kelle abielu korraldasid sugulased, oli ligikaudu 4000 aastat tagasi Idamaal elanud Iisak ja Rebeka. Iisaki isa oli saatnud sulase kaugele maale, et sealt oma pojale pruut leida. Kui sulane koos pruudiga tagasi tuli ja Iisakit väljal kohtas, jutustas sulane „Iisakile kõigest, mis ta oli teinud”. Piiblis öeldakse järgneva kohta: „Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki [millega tähistati ametlikku abiellumist]; ja ta võttis Rebeka, see sai tema naiseks ja ta armastas teda” (1. Moosese 24:62–67).

Pane tähele, et kõigepealt Iisak kuulas sulaselt teateid juhtunu kohta ja alles siis võttis ta Rebeka oma naiseks. Kuna sulane oli pühendunud Jehoova Jumalale, keda ka Iisak teenis, oli Iisakil igati põhjust teda usaldada. Kui Iisak oli Rebekaga abiellunud, hakkas ta teda armastama.

Kas Iisak ja Rebeka õppisid üksteisega oskuslikult suhtlema? Pärast seda, kui nende poeg Eesav oli võtnud naiseks kaks hetiiditari, tekkis nende peres suur probleem. Rebeka ütles Iisakile: „Ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. Kui Jaakob [nende noorem poeg] võtab naise hetiiditaride hulgast, ... mis elu mul siis on?” (1. Moosese 26:34; 27:46.) Rebeka andis oma murest avameelselt teada.

Seepeale ütles Iisak Jaakobile, Eesavi kaksikvennale, et ta ei võtaks endale naist kaananlaste hulgast (1. Moosese 28:1, 2). Rebeka mõtteavaldusest oli olnud kasu. Iisakil ja Rebekal õnnestus omavahel arutada ühel tundlikul perekonnateemal, ning see on meile eeskujuks. Mida teha aga siis, kui mees ja naine ei jõua ühisele arvamusele?

Kui tekib lahkarvamusi

Kui sul on abikaasaga eriarvamusi, ära lõpeta temaga rääkimist. Muidu arvaks ta, et sa pole õnnelik ja tahad, et ka tema poleks õnnelik. Võib-olla su abikaasa lihtsalt ei mõista su soove ja tundeid.

Teil tuleb abikaasaga probleemid selgeks rääkida. Kui teema on hell, pole alati kerge rahulikuks jääda. Kord olid sellises olukorras Iisaki vanemad, Aabraham ja Saara. Kuna Saara oli viljatu, järgis ta tolle aja kombeid ning andis oma teenijanna Haagari Aabrahamile liignaiseks, et järeltulijaid saada. Haagar sünnitas Aabrahamile poja Ismaeli. Ent hiljem jäi ka Saara lapseootele ning sünnitas Aabrahamile poja Iisaki. Kui Saara oli Iisaki võõrutanud, märkas ta, et Ismael kiusab tema poega. Tundnud, et Ismael ohustab Iisakit, õhutas Saara Aabrahami, et see teenija ja tema lapse minema saadaks. Saara ei varjanud Aabrahami eest, mida tunneb. Kuid see, mida ta Aabrahamil teha palus, oli mehele täiesti vastumeelne.

Kuidas Saara ja Aabraham oma erimeelsuse lahendasid? Piibel jutustab: „Jumal ütles Aabrahamile: „Ärgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su ümmardaja kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuule ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!”” Aabraham võttis Jehoova juhatust kuulda. (1. Moosese 16:1–4; 21:1–14.)

Nüüd võid sa mõelda, mis viga oleks nii oma probleeme lahendada, kui Jumal ise meiega taevast räägiks. Ent abielupaarid võivad oma probleeme lahendades tõepoolest Jumalalt nõu saada. Kuidas? Kui nad loevad koos Jumala Sõna ning järgivad tema juhatust (1. Tessalooniklastele 2:13).

Üks kogenud kristlik abielunaine ütles: „Tihti, kui noored naised otsivad minult nõu oma abieluprobleemide lahendamiseks, küsin neilt, kas nad loevad koos mehega Piiblit. Enamikul abielupaaridel, kellel on probleeme, pole see harjumuseks.” (Tiitusele 2:3–5.) Me kõik võime sellest tähelepanekust midagi õppida. Abielupaaridel tuleks regulaarselt koos Jumala Sõna lugeda. Sel moel on võimalik „kuulda” Jumala nõuandeid igapäevaeluks (Jesaja 30:21). Kuid ära kasuta Piiblit piitsana oma abikaasa karistamiseks, pöörates pidevalt tähelepanu nendele mõtetele, mida abikaasa sinu arvates ellu ei rakenda. Selle asemel tuleks teil mõlemal otsida viise, kuidas saaksite end parandada.

Kui püüate lahendada mõnda tõsist probleemi, võiksite appi võtta Jehoova tunnistajate väljaannete registri („Watch Tower Publications Index”). Võib-olla tuleb teil hoolitseda eakate vanemate eest ning see tekitab teie abielus pingeid. Selle asemel et vaielda, mida teine peaks või ei peaks tegema, istuge parem maha ja uurige koos registrit. Esiteks otsige üles märksõna „Vanemad” („Parents”). Siis vaadake viiteid, mis on toodud näiteks sellise alateema all nagu „Eakate vanemate eest hoolitsemine” („caring for aged parents”). Lugege koos väljaannete artikleid, millele registris on viidatud. Teid võib üllatada, kui palju kasulikke nõuandeid saab Piiblil põhinevast teabest, mis on aidanud paljusid siiraid kristlasi.

Niisuguse materjali koos lugemine aitab teil näha oma probleemi õiges valguses. Artiklis toodud Pühakirja tsitaadid ja viited näitavad teile, milline on teatud küsimuses Jehoova seisukoht. Otsige Piiblist üles viidatud kirjakohad ning lugege neid koos. Nii saate teada, mida Jumal ütleb probleemi kohta, mille ees te seisate.

Olge suhtlemisaltid

Kas sa oled kunagi püüdnud avada ust, mis on olnud pikka aega suletud? Roostes hinged krigisevad ning uks tuleb lahti pikkamisi. Hoopis teistsugune on aga olukord, kui ust on pidevalt kasutatud ning selle hinged on õlitatud. Sellist ust on kerge avada. Sama lugu on ka suhtlemisega. Kui teil on abikaasaga tavaks vestelda ning õlitada suhtlemist kristliku armastusega, on kergem vahetada omavahel mõtteid ka siis, kui teil on tõsiseid eriarvamusi.

Kuskilt tuleb pihta hakata. Kuigi suhtlemine ei pruugi alguses olla kerge, ära anna alla! Sel juhul võite tunda rõõmu järjest parematest suhetest, mille tulemuseks on üksteise mõistmine.

[Pilt lk 7]

Kas te otsite Jumala juhatust, kui teil on lahkarvamusi?