Õnnetud õed, kes „ehitasid Iisraeli koja”

KOIDIK oli lähenemas ning Lea teadis, et peagi saab tõde ilmsiks. Jaakob, kelle käte vahel ta lebas, avastab peagi, et ta embuses polegi noorem õde Raahel. Isa pealekäimisel oli Lea, keda ilmselt varjas tihe loor, heitnud eelmisel õhtul pruudivoodisse, mis oli tegelikult valmistatud Jaakobile ja Raahelile.

Võib ette kujutada, kuidas tundis end Jaakob, kui hommikused valguskiired tõe paljastasid. Nördinult sõneles ta Lea isa Laabaniga. Samal ajal võis Lea mõelda enda osa üle selles loos ning ka võimalike tagajärgede peale. Jutustusel Least ja Raahelist on piibliajaloos tähtis osa. Samuti näitab see, kui suur tarkus peitub monogaamias ja abielutruuduses.

Võõras kaevul

Seitse aastat varem oli Raahel ühel päeval jooksnud isa juurde ning teatanud talle ühest võõrast mehest, keda ta kohtas kaevul ja kes väitis end olevat nende sugulane. See oli Jaakob, Laabani õepoeg ning Jehoova teenija. Kuu aega hiljem tegi Jaakob Laabanile ettepaneku töötada tema heaks seitse aastat, et saada Raahel endale naiseks. Laaban võttis pakkumise vastu, kuna õepoeg oli kõva töömees ja nende rahva seas olid sugulaste omavahelised abielud tavalised (1. Moosese 29:1–19).

Jaakobi armastus Raaheli vastu polnud vaid sõge armumine. Need seitse kihlusaastat „olid tema silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas” (1. Moosese 29:20). See, et Jaakob armastas Raahelit kuni tema surmani, näitab, et naisel oli palju häid omadusi.

Kas lootis ka Lea abielluda ustava Jehoova teenijaga? Piibel seda ei ütle. Küll aga heidab Piibel rohkem valgust sellele, mis oli Laabanil mõttes. Raaheli kihlusperioodi lõppedes korraldas Laaban pulmapeo. Ent nagu Piiblis kirjas on, viis Laaban õhtul Jaakobi juurde hoopis Lea, et see heidaks ta juurde (1. Moosese 29:23).

Kas Jaakobit petta oli Lea mõte? Või kuuletus ta lihtsal oma isale? Ja kus oli Raahel? Kas ta oli toimuvast teadlik? Kui oli, siis kuidas ta end tundis? Kas oleks ta võinud oma võimukale isale vastu hakata? Piiblist ei leia neile küsimustele vastust. Ükskõik mida arvasid sellest plaanist Raahel ja Lea, vihastas see igatahes Jaakobit. Ta tõreles Laabani, mitte tema tütardega: „Eks ma ole Raaheli pärast sind teeninud? Mispärast sa mind petsid?” Mida Laaban vastas? „Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat. Pea sellega pulmanädal ära, siis me anname ka teise sulle teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!” (1. Moosese 29:25–28). Seega peteti Jaakob mitmikabiellu, millega kaasnes kibe armukadedus.

Õnnetu perekond

Jaakob armastas Raahelit. Kui aga Jumal nägi, et Lead põlati, avas ta tema emakoja, ent Raahel jäi viljatuks. Siiski soovis Lea enamat kui last; ta soovis Jaakobi kiindumust. Kui ta nägi, et Jaakobil olid tunded üksnes Raaheli vastu, oli ta ahastuses. Ometi lootis Lea, et Jaakob hakkab ka teda armastama, kuna ta sünnitas talle esimese poja, Ruubeni, mis tähendab ’Vaata, poeg!’. Lea selgitas, miks ta poisile sellise nime pani: „Jehoova on mu alandust näinud! Küllap mu mees hakkab nüüd mind armastama!” Kuid seda ei juhtunud; ka mitte teise poja sündides. Sellele pojale pani ta nimeks Siimeon, mis tähendab ’kuulja’. Lea arutles: „Jehoova on kuulnud, et mind hüljati! Seepärast on ta mulle ka selle andnud!” (1. Moosese 29:30–33).

Tõsiasi, et Jumal kuulas Lead, näitab, et ta palvetas oma olukorra pärast. Nähtavasti oli ta ustav naine. Kuid ta hingevalu ei kadunud ka pärast seda, kui sündis kolmas poeg, kellele ta pani nimeks Leevi. Tema nime tähenduse kohta, milleks on ’kiinduja’, ütles Lea: „Nüüd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm poega ilmale toonud.” Ilmselt aga ei tundnud Jaakob Lea vastu ikkagi midagi. Võib-olla Lea leppis olukorraga, sest tema neljanda poja nimi ei viidanud soovile, et Jaakob teda armastama hakkaks. Selle poja nimi Juuda väljendas hoopis tänulikkust Jumalale ning tähendab ’kiidetud’ või ’põhjus kiita’. Lea lausus lihtsalt: „Nüüd ma kiidan Jehoovat!” (1. Moosese 29:34, 35).

Lea oli õnnetu ja ega Raahelgi end paremini tundnud. Ta anus Jaakobit: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!” (1. Moosese 30:1). Raahelile kuulus Jaakobi armastus, kuid ta soovis saada emaks. Leal jällegi olid lapsed, kuid ta igatses armastuse järele. Kumbki soovis seda, mis oli teisel, ning nad polnud õnnelikud. Mõlemad armastasid Jaakobit ning ihkasid temale lapsi ilmale tuua. Nad olid teineteise peale kadedad. Milline kurb olukord!

Kas ka Raahel saab lapsi?

Tol ajal suhtuti viljatusse kui õnnetusse. Jumal oli tõotanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, et nende soost tuleb seeme, kelle kaudu õnnistavad endid kõik maailma rahvad (1. Moosese 26:4; 28:14). Raahel aga oli lastetu. Jaakob väljendas mõtet, et ainult Jumal võib anda Raahelile poegi, nii et see õnnistus võiks ka tema kaudu tulla. Kuid Raahel oli kannatamatu. „Vaata, seal on mu orjatar Billa,” lausus ta. „Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!” (1. Moosese 30:2, 3).

Meil võib olla raske Raahelist aru saada. Kuid vanadest Lähis-Idast leitud abielulepingutest ilmneb, et sealmail oli viljatutel naistel kombeks anda oma mehele pärija saamiseks teenijatüdruka (1. Moosese 16:1–3). Mõnel juhul suhtuti teenijatüdruku lastesse kui emanda omadesse.

Kui Billa sünnitas poja, lausus Raahel rõõmsalt: „Jumal tegi mulle õigust! Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja!” Raahel pani lapsele nimeks Daan, mis tähendab ’õigusemõistja’. Ka tema oli oma hädas pöördunud Jehoova poole. Kui Billale sündis teine poeg, kellele pandi nimeks Naftali, mis tähendab ’minu võitlused’, lausus Raahel: „Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud!” Poistele pandud nimed näitavad, kui tuline rivaalitsemine käis õdede vahel (1. Moosese 30:5–8).

Kui Raahel andis Jaakobile Billa, võis ta mõelda, et tegutseb kooskõlas oma palvetega. Kuid Jumal ei vastanud tema palvetele niisugusel moel. Siit võib üht-teist õppida. Kui palume Jehoovat, ei tohiks me muutuda kannatamatuks. Ta võib vastata meile ettearvamatul viisil ja siis, kui me seda kõige vähem ootame.

Ka Lea andis Jaakobile oma ümmardaja Silpa. Tema sünnitas Gaadi ja seejärel Aaseri (1. Moosese 30:9–13).

Raaheli ja Lea vaheline rivaalitsemine tuli väga hästi esile siis, kui Lea poeg Ruuben leidis lemmemarju. Arvati, et need marjad aitavad viljastuda. Kui Raahel neid endale küsis, vastas Lea mõrult: „Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!” Mõned loevad nendest sõnadest välja seda, et Jaakob oli rohkem koos Raaheli kui Leaga. Võib-olla tundis Raahel Lea kaebuse peale enda süüd, sest ta vastas: „Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest.” Kui Jaakob õhtul koju tuli, teatas Lea talle: „Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!” (1. Moosese 30:15, 16).

Lea sünnitas ka viienda ja kuuenda poja, Issaskari ja Sebuloni. Seejärel lausus ta: „Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud” b (1. Moosese 30:17–20).

Lemmemarjadest polnud Raahelile abi. Kuid peale kuut abieluaastat jäi Raahel lõpuks rasedaks ning sünnitas Joosepi. Põhjuseks oli see, et Jehoova mõtles Raahelile ning vastas ta palvele. Alles seejärel võis Raahel öelda: „Jumal võttis ära mu teotuse!” (1. Moosese 30:22–24).

Surm ja pärand

Teise poja, Benjamini sünnitusel Raahel suri. Jaakob armastas Raahelit tõesti kogu südamest ning nende kaks poega olid talle väga kallid. Aastaid hiljem, kui ta ise oli suremas, meenutas ta armastatud Raaheli enneaegset surma (1. Moosese 30:1; 35:16–19; 48:7). Lea surma kohta ei tea me midagi rohkemat, kui vaid seda, et Jaakob mattis ta samasse koopasse, kuhu teda ennastki pidi maetama (1. Moosese 49:29–32).

Vanas eas tunnistas Jaakob, et tema elu, kaasa arvatud perega seonduv, on olnud raske (1. Moosese 47:9). Kahtlemata oli ka Lea ja Raaheli elu samasugune. Nende loost võime näha, millised kurvad tagajärjed on mitmikabielul, ning see selgitab, miks Jehoova normi kohaselt peab mehel vaid üks naine olema (Matteuse 19:4–8; 1. Timoteosele 3:2, 12). Kui mehe või naise romantiline või seksuaalne huvi ei piirdu ühe inimesega, oma abikaasaga, tekitab see armukadedust. See on üks põhjus, miks Jumal keelab hooruse ja abielurikkumise (1. Korintlastele 6:18; Heebrealastele 13:4).

Igal juhul jätkas Jehoova sel ajal ja jätkab ka praegu oma eesmärgi elluviimist ning ta kasutab selleks ebatäiuslikke, kuid jumalakartlikke mehi ja naisi. Mõlemal õel oli nõrkusi, nagu ka meil. Kuid nende naiste kaudu hakkas Jehoova täitma oma tõotust Aabrahamile. Tõepoolest, Raahel ja Lea „ehitasid Iisraeli koja” (Rutt 4:11).

[Allmärkused]

[Pilt lk 9]

Nii Lea kui ka Raahel igatsesid seda, mis oli teisel, ning kumbki polnud õnnelik

[Pilt lk 10]

Jaakobi 12 pojast tuli Iisraeli rahvas