Noored, töötage oma pääste nimel

1. Miks on ristimine niivõrd tähtis samm? (Vaata pilti artikli alguses.)

IGAL aastal ristitakse tuhandeid piibliõpilasi. Paljud neist on teismelised või veelgi nooremad. Suur osa neist on Jehoova tunnistajate peres üles kasvanud. Kas ka sina oled selline noor? Kui jah, väärid kiitust. Ristimine on kristlastele nõue ja see on väga oluline samm pääste saamisel. (Matt. 28:19, 20; 1. Peetr. 3:21.)

2. Miks ei peaks pühendumist kartma ega sellest hoiduma?

² Ehkki ristimine toob kaasa palju õnnistusi, kaasneb sellega vastutus. Ristimispäeval vastasid sa jaatavalt küsimusele „Kas sa oled Jeesus Kristuse lunastusohvri alusel kahetsenud oma patte ja pühendunud Jehoovale, et täita tema tahet?”. Sinu ristimine näitab, et oled Jumalale pühendunud. Sa oled pühalikult tõotanud Jehoovat armastada ja seada tema tahte täitmise kõigest muust ettepoole. See polnud mõni tühipaljas lubadus. Kas sa peaksid selle andmist kahetsema? Ei, kindlasti mitte. End Jehoova kätesse anda pole mitte kunagi vale. Mõtle, millises olukorras sa vastasel juhul oleksid. See, kes elab Jehoovast lahus, on Saatana võimu all. Saatan ei ole sinu päästest karvavõrdki huvitatud. Õigupoolest oleks ta väga rõõmus, kui kaotaksid koos temaga Jehoova ülemvõimu vastu mässates igavese elu lootuse.

3. Milliseid õnnistusi toob Jehoovale pühendumine?

³ Mõtle, kuidas Jehoova on sind õnnistanud seetõttu, et oled talle pühendunud ja lasknud end ristida. Nüüd, kui oled andnud oma elu Jehoovale, võid öelda kindlamalt kui kunagi varem: „Jehoova on mu kõrval, ma ei karda. Mida võib inimene mulle teha?” (Laul 118:6.) Pole suuremat au, kui olla Jehoova poolel ja teada, et tal on sinu üle heameel.

ISIKLIK VASTUTUS

4., 5. a) Miks võib öelda, et pühendumisega kaasneb isiklik vastutus? b) Milleks peavad valmis olema igas vanuses kristlased?

⁴ Sinu kui ristitud kristlase suhted Jehoovaga pole nagu telefonifirma perepakett, millega tegelemine on eelkõige vanemate asi. Sa oled nüüd ise oma pääste eest vastutav, isegi kui elad veel vanematega ühe katuse all. Miks on tähtis seda meeles pidada? Sest keegi meist ei tea, milliseid usuproove meil on tulevikus. Näiteks kui sind ristiti enne teismeliseks saamist, siis tõenäoliselt põrkud sellesse ikka jõudes kokku uute tunnete ja probleemidega. Üks teismeline tüdruk märkis, et kui väiksele lapsele tähendab Jehoova tunnistajaks olemine seda, et ta jääb koolis ilma ühest koogitükist kellegi sünnipäeval, siis see pole talle suur probleem, ent vanemaks saades, kui tekib tugev suguiha, on juba vaja kindlat veendumust, et Jehoova seadustele kuuletumine on alati kõige targem.

⁵ Uute raskustega ei tule rinda pista üksnes noortel. Ka neil, keda ristitakse täiskasvanueas, tuleb ette palju ootamatuid katsumusi. Need võivad olla seotud abielu, tervise või tööga. Iga kristlane – olgu ta kui vana tahes – satub olukordadesse, mis panevad proovile tema ustavuse Jehoovale. (Jaak. 1:12–14.)

6. a) Mida tähendab, et sinu pühendumistõotus Jehoovale oli tingimusteta? b) Mida õpetab sulle kirjakoht Filiplastele 4:11–13?

⁶ Et jääda Jehoovale ustavaks igas olukorras, on tähtis meeles pidada, et sinu pühendumistõotus Jehoovale oli tingimusteta. Sisuliselt lubasid sa kõrgeimale valitsejale Jehoovale, et teenid teda ka siis, kui su sõbrad või vanemad sellest loobuma peaksid. (Laul 27:10.) Tänu Jehoova abile võid igas olukorras leida endas jõu elada oma pühendumistõotuse kohaselt. (Loe Filiplastele 4:11–13.)

7. Mida tähendab töötada oma pääste nimel „aukartuse ja värinaga”?

⁷ Jehoova soovib, et sa oleksid tema sõber. Kuid seda sõprussuhet on vaja hoida ja oma pääste nimel on tarvis tööd teha. Kirjakoht Filiplastele 2:12 innustab meid töötama oma pääste nimel „aukartuse ja värinaga”. Need sõnad osutavad sellele, et sul on tarvis mõelda, kuidas hoida sõprussuhet Jehoovaga ja jääda talle ustavaks mistahes raskustes. Sa ei tohiks olla liiga enesekindel. Isegi osa kauaaegseid jumalateenijaid on õigelt teelt eksinud. Kuidas täpsemalt saad sa aga oma pääste nimel töötada?

OLULINE ON PIIBLIT UURIDA

8. Mida hõlmab iseseisev piibliuurimine ja miks on see tähtis?

⁸ Sõprus Jehoovaga tähendab nii rääkimist kui ka kuulamist. Iseseisev piibliuurimine on peamine viis Jehoovat kuulata. Selle alla käib Piibli ja sellel põhinevate väljaannete lugemine ning loetu üle mõtisklemine. Piibliuurimine ei seisne aga üksnes teadmiste omandamises. Sinu eesmärk pole võimalikult palju fakte meelde jätta, mida sa teed võib-olla kontrolltööks valmistudes. Tulemusrikas piibliuurimine on rohkem nagu põnev ekspeditsioon, mille käigus saad avastada Jehoova isiksuse juures uusi tahke. Nii lähened Jumalale ja siis tema läheneb sulle. (Jaak. 4:8.)

9. Milliseid abivahendeid oled sina uurimisel kasutanud?

⁹ Jehoova organisatsioon on varustanud meid mitmesuguste abivahenditega, et saaksime panna endale kokku hea õppeprogrammi. Näiteks on saidil jw.org noorterubriigi all „Piibliteemalised ülesanded”, mis tõstavad esile piiblijutustuste praktilist väärtust. Meie veebisaidil on ka raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” töölehed, mis aitavad sul oma uskumustes veendumusele jõuda. Nende töölehtede abil võid õppida selgitama oma uskumusi teistele. Ideid uurimiseks võib leida ka ajakirja Ärgake! 2009. aasta aprillikuu numbri artiklist „Noored küsivad. Kuidas teha Piibli lugemine endale meeldivaks?”. Uurimisel ja mõtisklemisel on väga oluline roll pääste saamisel. (Loe Laul 119:105.)

TÄHTIS ON PALVETADA

10. Miks on ristitud kristlasel tähtis palvetada?

¹⁰ Kui iseseisev uurimine on üks viis Jehoovat kuulata, siis palve kaudu saame Jehoovaga rääkida. Kristlane ei tohiks pidada palvetamist sisutühjaks või õnnetoovaks rituaaliks. Palvetamine on reaalne suhtlus meie loojaga. Jehoova tahab sind kuulata. (Loe Filiplastele 4:6.) Juhul kui sul on mõni mure, annab Piibel sulle tarka nõu: „Heida oma koorem Jehoova peale.” (Laul 55:22.) Kas sa usud, et see nõuanne töötab? On miljoneid vendi ja õdesid, kes võivad kinnitada, et see töötab. See nõu võib olla sullegi abiks.

11. Miks ei tohiks unustada Jehoovat tänada?

¹¹ Palvetamine ei seisne üksnes Jumalalt abi palumises. Piibel ütleb: „Olge ikka tänulikud.” (Kol. 3:15.) Vahel võivad probleemid kogu meie tähelepanu haarata, nii et me ei märka kõike seda head, mis meil on. Miks mitte võtta eesmärgiks mõelda iga päev vähemalt kolmele asjale, mille eest olla tänulik? Seejärel täna palves Jehoovat nende õnnistuste eest. Abigaili-nimeline neiu, kes lasi end ristida 12-aastaselt, lausub: „Minu meelest väärib Jehoova rohkem tänu kui keegi teine universumis. Meil tuleks tänada teda igal võimalusel kõige hea eest, mis ta on meile andnud. Kord kuulsin suurepärast meeldetuletust: kui meil oleks homme üles ärgates olemas vaid see, mille eest me täna teda täname, siis mis meile alles jääks?”a

„MAITSKE JA VAADAKE, ET JEHOOVA ON HEA!”

12., 13. Miks on tähtis mõelda, kuidas sina oled saanud Jehoova headust maitsta?

¹² Kuningas Taavet, kes oli pidanud vastu paljudele katsumustele, lausus: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnelik on mees, kes tema juurest pelgupaika otsib.” (Laul 34:8.) See salm näitab, et meil on tarvis Jehoova headust ise kogeda. Kui loed Piiblit ja meie väljaandeid ning kui käid koguduse koosolekutel, saad teada, kuidas Jumal on aidanud teistel ustavaks jääda. Ent vaimselt kasvades on sul tarvis näha Jehoova kätt omaenda elus. Millal sina oled maitsnud, et Jehoova on hea?

¹³ On üks viis, kuidas kõik kristlased on Jehoova headust maitsnud. Nimelt on Jehoova tõmmanud meid enda ja oma poja ligi. Jeesus ütles: „Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on mind läkitanud.” (Joh. 6:44.) Kas sa tunned, et Jehoova on tõmmanud ka sind? Või kas mõtled, et Jehoova tõmbas sinu vanemaid ja sina oled neile lihtsalt järgnenud? Kui sa pühendasid oma elu Jehoovale ja lasid end ristida, tõendasid, et oled astunud temaga erilistesse suhetesse. Nüüd Jehoova tunneb sind. Piiblis öeldakse: „Kes aga armastab Jumalat, seda Jumal tunneb.” (1. Kor. 8:3.) Püüa alati oma kohta Jehoova organisatsioonis kalliks pidada.

14., 15. Mil moel võib kuulutustöö sinu usku tugevdada?

¹⁴ Veel üks viis maitsta Jehoova headust on see, kui kogeme tema toetust teistele oma usust rääkides, ükskõik kas kuulutustööl või koolis. Mõni kardab koolikaaslastele kuulutada. Ja pole ka mingi ime. Ei või ju iial teada, kuidas nad reageerivad. Eriti raske võib olla rääkida suurema seltskonna ees. Mis võib sind aidata?

¹⁵ Kõigepealt mõtle, miks sa oled oma tõekspidamistes veendunud. Kui meie veebisaidil on sinu emakeeles olemas piibliuurimise töölehed, siis kasuta neid kindlasti. Need aitavad sul mõtiskleda selle üle, mida ja miks sa usud ning kuidas sa võiksid oma uskumustest teistele rääkida. Kui sinu veendumus on sügav ja sa oled hästi valmistunud, siis sa lihtsalt tahad Jehoovast tunnistust anda. (Jer. 20:8, 9.)

16. Mis võib aidata sul saada jagu kartusest teistele kuulutamise ees?

¹⁶ Kuid isegi pärast ettevalmistust võid kõhelda oma uskumustest rääkida. Üks 18-aastane õde, kes käis ristimisel 13-aastaselt, tunnistab: „Ma tean, mida usun, ent vahel on mul raske oma mõtteid sõnadesse panna.” Kuidas ta on püüdnud seda takistust ületada? „Üritan lihtsalt võtta vabalt,” ütleb ta. „Kui minu klassikaaslased räägivad oma tegemistest, siis nad ei põe selle pärast. Miks peaksin siis mina? Seepärast ütlen möödaminnes midagi sellist: „Ükspäev kui Piiblit õpetasin ...” Seejärel jätkan oma lugu. Ehkki mu jutu point pole seotud Piibliga, tahavad teised tihtipeale teada, mismoodi see Piibli õpetamine välja näeb, ja nad esitavad küsimusi. Mida rohkem sellist taktikat kasutan, seda kergemaks läheb. Pärast tunnen end alati super hästi!”

17. Mis veel võib aidata sul oma usust rääkida?

¹⁷ Kui teised tunnevad, et pead neist ja nende arvamusest lugu, on tõenäolisem, et nad suhtuvad sinusse samamoodi. „Kartsin alati, et kui mainin vestluse käigus Piiblit, peetakse mind usuhulluks,” ütleb 17-aastane Olivia, kes käis ristimisel mitu aastat tagasi. Kuid hiljem hakkas ta teistmoodi mõtlema. Selle asemel et keskenduda oma hirmudele, arutles ta: „Paljud noored ei tea Jehoova tunnistajatest mitte midagi. Me oleme ainsad Jehoova tunnistajad, kellega nad kokku puutuvad. Seega võib meist oleneda see, kuidas nad edaspidi tunnistajatesse suhtuvad. Mida nad meist mõtlevad, kui oleme ujedad ja kardame oma usust rääkida, või isegi kui julgeme suu lahti teha, aga oleme häbist maa alla vajumas? Nad võivad mõelda, et me ei ole uhked selle üle, kes me oleme. Nad võivad meile koguni halvasti öelda, kui me pole enesekindlad. Ent kui räägime veendunult ja vabalt sellest, mida me usume, nii et see on meie vestluste loomulik osa, on palju tõenäolisem, et nad peavad meist lugu.”

TÖÖTA EDASI OMA PÄÄSTE NIMEL

18. Mida hõlmab oma pääste nimel töötamine?

¹⁸ Nagu oleme arutanud, on oma pääste nimel töötamine tõsine asi. See hõlmab Jumala sõna lugemist ja selle üle mõtisklemist, palvetamist ning mõtlemist sellele, kuidas Jehoova on sind isiklikult õnnistanud. Kui sa kõike seda teed, oled palju uhkem selle üle, et oled Jehoova sõber. See omakorda ajendab sind oma uskumustest teistele rääkima. (Loe Laul 73:28.)

19. Miks on oma pääste nimel töötamine väärt kõiki pingutusi?

¹⁹ Jeesus sõnas: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale, vaid kandku oma piinaposti ja käigu minu järel.” (Matt. 16:24.) On selge, et pühendumine ja ristimine on vajalikud kõigile, kes soovivad olla Kristuse järelkäijad. Samas avavad need tee igavesse ellu ja toovad lõputuid õnnistusi juba praegu. Niisiis on sul küllaga põhjust oma pääste nimel edasi töötada.