Kas sa mõtled nii nagu Jehoova?

1., 2. Mida me mõistame, kui saame Jehoovaga lähedasemaks? Too näide.

VÄIKE laps saab kingituse. Tema vanemad ütlevad talle, et ta peaks selle eest tänama. Laps teebki seda, kuid veidi mehaaniliselt. Kui ta kasvab suuremaks, siis mõistab ta paremini, miks tema vanemad peavad tänulikkust tähtsaks. Ta on märksa varmam tänama ja teeb seda südamest. Miks? Sest tänulikkus on saanud osaks tema mõtteviisist.

² Nii on ka meiega. Kui hakkasime Piiblit uurima, saime teada, mis on Jehoova põhinõuded ja kui tähtis on neile kuuletuda. Mida lähedasemaks me aga Jehoovaga saame, seda paremini me mõistame tema mõtteviisi: seda, mis talle meeldib ja mis mitte ning kuidas ta millessegi suhtub. Kui laseme tema mõtetel mõjutada oma valikuid ja tegusid, võtame omaks tema mõtteviisi.

3. Miks võib Jehoova mõtteviisi omandamine olla raske?

³ Jehoova mõtteviisi tundmaõppimine toob rõõmu, kuid vahel võib olla raske näha kõike tema silmade läbi, sest me oleme ebatäiuslikud. Näiteks ei pruugi olla kerge mõista Jehoova suhtumist kõlbelise puhtuse, ainelise vara, kuulutustöö või vere väärkasutuse kohta. Mida siis teha, et me hakkaksime mõtlema üha rohkem Jehoova moodi? Ja kuidas mõjutab see meie otsuseid praegu ja tulevikus?

KUIDAS VÕTTA OMAKS JEHOOVA MÕTTEVIISI

4. Kuidas uuendada oma mõtteviisi?

⁴ Loe Roomlastele 12:2. Paulus kirjeldab, kuidas õppida mõtlema nii nagu Jehoova. Eelmine artikkel ergutas meid hoiduma ilmalikest vaadetest, et mitte lasta „sellel ajastul end vormida”. Ent Paulus räägib ka sellest, et meil on vaja uuendada oma mõtteviisi. Selleks on tarvis Piiblit uurides Jumala mõtteid tundma õppida, õpitu üle mõtiskleda ja viia oma mõtteviis kooskõlla tema omaga.

5. Mis vahe on pealiskaudsel lugemisel ja uurimisel?

⁵ Uurimine tähendab midagi muud kui pealiskaudset lugemist või vastuste allajoonimist. Me tahame teada saada, mida räägib see materjal meile Jehoova, tema teede ja mõtete kohta. Me püüame mõista, miks Jumal midagi käsib või keelab. Samuti peaksime mõtlema, milliseid muudatusi on meil vaja teha oma elus ja mõtteviisis. Kuigi me ei mõtle iga kord just nende küsimuste peale, võiks siiski näiteks pool uurimisajast loetu üle mõtiskleda. (Laul 119:97; 1. Tim. 4:15.)

6. Mis tulemus on sellel, kui mõtiskleme Jumala sõna üle korrapäraselt?

⁶ Kui mõtiskleme Jumala sõna üle korrapäraselt, siis veendume üha enam, et Jehoova mõtteviis on täiuslik. Me hakkame vaatama asjadele tema vaatepunktist ja meie mõtteviis uueneb. Nii saavad Jehoova mõtted järk-järgult meile omaseks.

MÕTTED MÕJUTAVAD TEGUSID

7., 8. a) Kuidas suhtub Jehoova ainelisse varasse? (Vaata pilte artikli alguses.) b) Mis on meile kõige tähtsam, kui meie mõtteviis on kooskõlas Jehoova omaga?

⁷ Mõtted ei mõjuta ainult meie hoiakut, vaid ka tegusid. (Mark. 7:21–23; Jaak. 2:17.) Et seda paremini mõista, mõelgem mõnele näitele. Evangeeliumitest saame teada näiteks seda, kuidas suhtub Jehoova ainelisse varasse. Ta valis oma poja Jeesuse üleskasvatajateks mehe ja naise, kes olid üsna vaesed. (3. Moos. 12:8; Luuka 2:24.) Kui Jeesus sündis, siis Maarja „mähkis ta sisse ja pani sõime, sest majas polnud nende jaoks kohta”. (Luuka 2:7.) Kui Jehoova oleks tahtnud, siis oleks ta saanud oma poja sündimiseks valida märksa mugavamad tingimused. Talle aga oli palju tähtsam see, et Jeesust kasvataksid sellised inimesed, kel on jumalateenimine esikohal.

⁸ Piiblijutustusest Jeesuse sünni kohta ilmneb seega selgelt, kuidas Jehoova materiaalsetesse asjadesse suhtub. Mõnele lapsevanemale on väga oluline, et tema lastel poleks millestki puudus, isegi kui selle poole püüdlemine seaks ohtu laste suhted Jehoovaga. Kuid Jehoova tahab, et tema teenijatele oleks kõige olulisem see, et neil on temaga head suhted. Kas sina suhtud ainelisse varasse samamoodi nagu Jehoova? Mida näitavad sinu teod? (Loe Heebrealastele 13:5.)

9., 10. Kuidas me saame jäljendada Jehoova suhtumist valikutesse, mis võivad saada kellelegi komistuskiviks?

⁹ Teiseks võiks mõelda, kuidas suhtub Jumal inimesse, kelle valikud saavad teistele komistuskiviks. Jeesus ütles: „Kes paneb patustama ühe neist väikestest, kes usuvad, sellele oleks parem, et tema kaela seotaks veskikivi ja ta heidetaks merre.” (Mark. 9:42.) Need sõnad näitavad, kui tõsine asi see on. Kuna Jeesus jäljendas oma isa täiuslikult, võime olla kindlad, et Jehooval on täpselt sama seisukoht. (Joh. 14:9.)

¹⁰ Kas sinu suhtumine on samasugune? Mida näitavad su teod? Oletame, et sulle meeldib riietus või välimus, mis võib kedagi koguduses ärritada või kelleski valesid ihasid tekitada. Kas arvestad sel juhul oma usukaaslastega ja lükkad enda eelistused kõrvale? (1. Tim. 2:9, 10.)

11., 12. Kuidas kaitseb meid see, kui tugevdame enesevalitsust ja arendame halva suhtes samasugust hoiakut, nagu on Jehooval?

¹¹ Kolmandaks võiksime mõelda sellele, et Jehoova vihkab ebaõiget käitumist ja kurje tegusid. (Laul 5:4.) Kuna ta teab, et meil on päritud ebatäiuse tõttu valesid kalduvusi, innustab ta meid arendama samasugust hoiakut, nagu on tal endal. (Loe Laul 97:10.) Mõtlemine sellele, miks Jehoova jälestab halba, aitab meil sellist hoiakut arendada ja annab jõudu väärtegudest hoiduda.

¹² Kui õpime vihkama seda, mis on halb, aitab see meil mõista, et teatud teod on valed, isegi kui neist pole Piiblis otseselt juttu. Üks näide kõlblusetust käitumisest on sületants, mis on muutumas üha populaarsemaks. Mõni võib vabanduseks tuua, et kuna tegemist pole otsese seksuaalsuhtega, pole tarvis sellest hoiduda.a Mida aga arvab sellisest käitumisest Jehoova, kes jälestab halba, ükskõik, mis kujul see väljendub? Et hoida end väärtegudest kaugele, tuleks meil tugevdada enesevalitsust ja õppida jälestama seda, mida Jehoovagi. (Rooml. 12:9.)

KUIDAS TEHA TULEVIKUS TARKU OTSUSEID

13. Kuidas mõjutab see, et meil on samasugune suhtumine nagu Jehooval, meie otsuseid tulevikus?

¹³ Uurides võiksime mõtiskleda selle üle, kuidas Jehoova millessegi suhtub, sest see aitab meil edaspidi teha tarku otsuseid. Kui meil siis tekib mingi ootamatu olukord, kus on vaja kiiresti otsus langetada, oleme selleks paremini valmis ja teame, mida teha. (Õpet. 22:3.) Vaatame mõnda näidet Piiblist.

14. Mida me õpime sellest, kuidas Joosep lükkas tagasi Pootifari naise lähenemiskatsed?

¹⁴ Joosep lükkas otsekohe tagasi Pootifari naise lähenemiskatsed, sest ta oli mõtisklenud selle üle, kuidas Jehoova suhtub abielutruudusse. (Loe 1. Moosese 39:8, 9.) Ta ütles naisele: „Kuidas ma siis võiksin teha seda suurt kurja ja patustada Jumala vastu!” See näitab, et ta teadis, milline on Jehoova seisukoht ja oli selle ka omaks võtnud. Kuidas on lood meiega? Oletame, et töökaaslane hakkab sinuga flirtima või keegi saadab sulle seksuaalse sisuga sõnumeid või pilte.b Kui oleme teada saanud, mida Jehoova arvab, kujundanud oma mõtteviisi selle järgi ja juba eelnevalt otsustanud, kuidas käituda, siis on meil palju kergem oma põhimõtetele kindlaks jääda.

15. Mis aitab meil jääda kolme heebrealase sarnaselt Jehoovale ustavaks?

¹⁵ Mõtleme veel kolme heebrea noormehe, Sadraki, Meesaki ja Abednego peale. Nad keeldusid kindlameelselt kummardamast kuningas Nebukadnetsari püstitatud kuldkuju ja andsid kuningale selgelt teada oma seisukoha. See näitas, et nad olid mõelnud, kuidas jääda Jehoovale ustavaks. (2. Moos. 20:4, 5; Taan. 3:4–6, 12, 16–18.) Mida sa näiteks teeksid, kui tööandja paluks sul toetada rahaliselt üht üritust, mis on seotud valeusu kommetega? Selle asemel et oodata, kuni selline olukord tekib, on hea mõelda praegu, mis on Jehoova seisukoht selles asjas. Kui siis mingi selline valik peaks tulevikus su ees seisma, on sul kergem rääkida ja tegutseda õigesti, nagu seda tegid need kolm heebrealast.

16. Kuidas aitab Jehoova mõtteviisi selge mõistmine meil valmistuda meditsiiniliseks hädaolukorraks?

¹⁶ Mõtisklemine Jehoova mõtete üle aitab meil jääda talle ustavaks ka siis, kui meil tuleb seista silmitsi mingi meditsiinilise hädaolukorraga. Kuigi me oleme kindlalt otsustanud keelduda täisvere või vere nelja põhikomponendi ülekandest, tuleb meil mõne protseduuri puhul teha otsus oma südametunnistuse alusel. Ka sel juhul peaksime juhinduma Piibli põhimõtetest ja Jehoova mõtteviisist. (Ap. t. 15:28, 29.) Loomulikult pole kõige parem aeg selliseks olukorraks valmistuda siis, kui oleme juba haiglas valudes ja peame tegema otsuse väga kiiresti. Peaksime praegu tegema uurimistööd, koostama oma soovide kohta meditsiinilise juhendi ja rääkima oma arstiga.c

17.–19. Miks on tähtis praegu õppida tundma Jehoova mõtteviisi? Too mõni näide olukorrast, milleks me peaksime olema valmis.

¹⁷ Mõtleme veel ka sellele, mida Jeesus vastas Peetrusele, kui too ütles, et Jeesus end säästaks. Ilmselgelt oli Jeesus palju mõtisklenud selle üle, mida Jumal temalt ootab, ja kirjakohtade üle, mis käisid tema maise elu ja surma kohta. See tugevdas tema otsust jääda ustavaks ja anda oma elu meie eest. (Loe Matteuse 16:21–23.)

¹⁸ Jehoova soovib, et tema teenijad arendaksid temaga sõprussuhteid ja teeksid innukalt tema antud tööd. (Matt. 6:33; 28:19, 20; Jaak. 4:8.) Nagu see oli Jeesuse puhul, nii võivad heasoovlikud inimesed püüda ka meid õigelt teelt kõrvale kallutada. Kuidas sa toimiksid näiteks siis, kui su tööandja pakuks sulle ametikõrgendust koos märkimisväärse palgatõusuga, kuid see takistaks sul osalemast koguduse tegevuses? Või oletame, et sa käid koolis ja sulle pakutakse võimalust omandada lisaharidust, mis aga tähendaks kodust eemale kolimist. Kas poleks sellistel juhtudel tark uurida meie väljaandeid, palvetada, pidada nõu oma pere ja ehk ka kogudusevanematega ning siis teha otsus? Hea oleks juba praegu Jehoova mõtteviisi tundma õppida ja kujundada enda mõtlemist selle järgi. Kui siis peaks juhtuma, et sulle tehakse mingi selline pakkumine, ei ole see sinule kiusatus. Sul on juba paigas vaimsed sihid, sa oled meelekindel ja sul on tarvis vaid viia ellu otsus, mille sa oled varem teinud.

¹⁹ Sa võid mõelda ka muude olukordade peale, mis võivad ootamatult tekkida. Muidugi pole meil võimalik kõike ette näha. Ent kui me mõtiskleme iseseisva uurimise ajal Jehoova mõtete üle, suudame hiljem neid paremini meenutada, oleme valmis õpitut ellu rakendama ja tegema tarku otsuseid. Seega on vaja teha kindlaks, milline on Jehoova mõtteviis, muuta enda mõtteviisi selle järgi ja mõelda sellele, kuidas teha tarku otsuseid nii praegu kui ka tulevikus.

JEHOOVA MÕTTEVIIS JA MEIE TULEVIK

20., 21. a) Milline vabadus on meil uues maailmas? b) Kuidas me saame juba praegu elust rõõmu tunda?

²⁰ Me ootame väga uut maailma. Enamikul meist on lootus elada igavesti paradiisis maa peal. Kuningriigivalitsuse all saab inimkond vabaks praeguse ajastu kannatustest. Muidugi on ka siis inimestel vaba tahe ja igaüks saab teha otsuseid oma eelistuste järgi.

²¹ Selline vabadus pole aga täielik. Kui küsimus on selles, mis on õige ja mis väär, juhinduvad alandlikud Jehoova teenijad tema seadustest ja mõtetest. Selle tulemuseks on külluslik rõõm ja rahu. (Laul 37:11.) Kuid ka praegu saame tunda elust rõõmu, kui kujundame oma mõtteviisi Jehoova oma järgi.