Tagasihoidlik välimus
1 ”Kõik mehed ja poisid kannavad lipsu. Kõik naised ja neiud ja ka pisikesed tüdrukud kannavad seelikut või kleiti. Mitte ainsatki teksapaari ega lahtist särgikaelust. Igaüks lausa särab.” Nii öeldi uudiste teadaandes. Millisest üritusest oli jutt? Kas poliitikute kohtumisest? spordisündmusest? rokk-kontserdist? Mõistagi mitte! Nõnda kirjeldati meie vendi ja õdesid, kes viibisid ühel suurel piirkonnakonvendil möödunud aasta suvel.
2 Ühes teises linnas, kus toimus konvent, kirjeldas reporter tunnistajate kogunemist järgmiselt: ”Kõik mehed on puhtad ning kannavad ülikonda ja lipsu. Naiste rõivastus on tagasihoidlik, kuid elegantne.” Ja üks turvamees lausus: ”Te olete kombekad, lugupidavad, puhtad ja korralikud inimesed. Seda on ilus vaadata. Te olete suutnud selle räpase maailma saasta endalt maha pesta.” Kui positiivsed hinnangud meie kohta! Kas me pole tänulikud, et meie vennaskonnast nii kiitvalt kõneldakse? Muidugi etendas iga tunnistaja oma eeskujuliku väljanägemisega osa selles, et meist head kõneldi.
3 Kogu maailmas teatakse meid kui inimesi, kes oma välimuse poolest teistest selgelt erinevad (Mal. 3:18). Miks on see nii? Sellepärast, et me järgime Pühakirja manitsust riietuda ”viisakalt . . . häbeliku ja mõistliku meelega, . . . nõnda kui sobib [neile], kes endid tunnistavad jumalakartlikeks” (1. Tim. 2:9, 10).
4 Millest kõneleb sinu välimus? Riided, mida me kanname, ja ka see, kuidas me neid kanname, saadavad teistele selge sõnumi meie tõekspidamiste, hoiaku ja kavatsuste kohta. Meie valitud stiil kõneleb sellest, kes me oleme ja millist suunda esindame. Ärgem kunagi toetagem rikutud mõtteviisi ja käitumist, mis on populaarsed selles maailmas. Me ei peaks muretsema mitte selle pärast, kas oleme riides viimase moe järgi, vaid hoopis selle pärast, kas meie väljanägemine on kohane Jumala teenijale (Rooml. 12:2). Me ei taha, et meie välimus peegeldaks sõltumatuse vaimu või vihjaks ebamoraalsele eluviisile, vaid soovime näidata, et me tõesti ’anname Jumalale austust’ (1. Peetr. 2:12).
5 Mõnikord võib mõni uus, kogenematu või vaimselt nõrk inimene matkida maailmas populaarset välimust, mõtlemata sellele, millist valgust heidab see Jehoovale ja tema organisatsioonile. Me kõik peaksime ennast läbi uurima, et selgitada välja, kas pole meid mõjutanud ilmalik mõtteviis. Me võime küsida mõnelt lugupeetud, vaimselt küpselt vennalt või õelt otsekohest arvamust meie riietuse ja väljanägemise kohta ning seejärel kuuldud soovitused tõsiselt läbi kaaluda.
6 Mõned on varmalt nõus, et me peame hoolikalt kaaluma, mida konvendile selga panna. Mis aga puutub vaba aja tegevusse pärast programmi, lasevad nad oma mõõdupuud madalamaks. Säilitagem ikka kõrged normid, nagu on kohane kristlikele jumalateenijatele (2. Kor. 6:3, 4). Ükskõik kus me ka ei käiks, tunnevad inimesed meid konvendi rinnasildi ja korraliku välimuse järgi kui Jehoova tunnistajaid. Seepärast peaks meie rõivastus olema alati viisakas ja tagasihoidlik ning näitama, et me ”ei ole maailmast” (Joh. 15:19).
7 Püüdku igaüks meist käesoleva aasta ”Innukate Kuningriigi kuulutajate” piirkonnakonvendil tõendada, et oleme ”pühaks rahvaks Jehoovale, oma Jumalale”. Hea mulje, mille me niiviisi jätame, on Jehoovale ”kiituseks, kuulsuseks ja iluks” (5. Moos. 26:19).
[Kast lk 6]
Me austame Jehoovat, kui:
■ riietume nõnda, nagu on sünnis Jumala teenijatele,
■ ei peegelda oma väljanägemisega selle maailma vaimu,
■ ilmutame tagasihoidlikkust, mis väljendab mõistlikku meelt.