Perekonna nädalakava. Perekondlik uurimine
1 Suurim and, mida sa kristliku vanemana saad oma lastele anda, on õpetada ka neid armastama Jehoovat. Üks olulise tähtsusega paik, kus võib seda teha, on ”kojas istudes”, kui uurite iga nädal koos perega Piiblit (5. Moos. 6:5—7). Kui viid korrapäraselt läbi perekondlikku uurimist, olenemata sellest, kas su abikaasa on usklik, kas elad religioosselt lahkmeelses perekonnas või oled üksikvanem, saad ise oma lastega lähedasemaks ja aitad neil tulla ka Jehoova ligi.
2 Kuidas uurimisega algust teha? Esmalt tuleb sisse seada perekondliku uurimise tava. Võite perega arutada, milline oleks selleks parim aeg (Õpet. 15:22). Kui sul on väikseid lapsi, soovid nendega ehk mitu korda nädalas veidi uurida. Püüa leida teie pere jaoks koos uurimiseks sobivaim aeg ning seejärel pea sellest kinni.
3 Mida te võiksite uurida? Mõned valmistavad ette materjali, mida uuritakse tuleval koguduse raamatu-uurimisel või ”Vahitorni” uurimisel. Teised jällegi uurivad materjali, mis on suunatud just noortele. Üks väikse poja ja tütre isa sõnas: ”Uurimisest on saanud lastele nädala tähtsündmus ka tänu sellele, et me mängime läbi stseene ”Minu piiblilugude raamatust”. Sellest tulenevad sügavad muljed ja kaasahaaratus on kaugelt tähtsamad kui läbivõetud lõikude hulk.”
4 Uurige iga nädal. Perekondlik uurimine peaks toimuma korrapäraselt ning see peaks olema kõigi jaoks nauditav ja oodatud sündmus. Kuna võib ette tulla ootamatuid olukordi, on vaja päeva ja aja suhtes olla kuigivõrd paindlik. Vahel tuleb teha muudatusi ka selles, mida uuritakse. Kuid ükski vajalik muudatus ei tohiks põhjustada pikaajalist katkestust teie perekondlikus uurimises. Üks tütarlaps lausub oma pere kohta: ”Juhul kui uurimise aega tuleb muuta, paneb isa külmkapi ukse peale üles uue aja, nii et me kõik saame teada, millal uurimine toimub.” Sellised pingutused hoida uurimist korrapärasena on tõesti kiiduväärt! Kasvatades lapsi ”juhatamise ja manitsemisega” Jehoova tahte järgi, väljendate oma armastust laste ja meie taevase Isa vastu (Efesl. 6:4, P 1997).