Kas sul oleks võimalik pöörata tähelepanu uskmatutele abikaasadele?
1. Miks lahkmeelses perekonnas elavad kristlased pole ainsad, kes soovivad, et uskmatud abikaasad võtaksid tõe vastu?
1 Kui kellelgi teie koguduse kuulutajal on uskmatu abikaasa, siis kahtlemata need vennad ja õed soovivad südamest, et nende abikaasa hakkaks ka koos nendega Jumalat teenima. Kuid nad pole ainsad, kes seda soovivad. Terve kogudus tahab peegeldada Jumala tahet, et ”igasugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde täpselt tundma” (1. Tim. 2:4). Kuidas pöörata tähelepanu oma koguduse kuulutajate uskmatutele abikaasadele?
2. Kuidas uskmatute abikaasade mõistmine aitab nendega suhelda?
2 Esiteks peaksime püüdma vaadata asjadele uskmatu inimese vaatevinklist. Paljud uskmatud abikaasad armastavad oma peret ning püüavad olla head abikaasad ja lapsevanemad. Mõnel võivad olla siirad religioossed veendumused, mis erinevad meie omadest. Uskmatud abikaasad teavad ehk Jehoova tunnistajatest üsna vähe, vaid seda, mida nad on kuulnud oma kaaslaste käest, kes on kas teadmatuses või eelarvamuste kütkes. Mõnele valmistab tuska, et aeg, mis ta abikaasa veetis varem koos perega, läheb nüüd jumalateenistuse peale. Uskmatute abikaasade mõistmine aitab meil kohelda neid lahkelt ja lugupidavalt ning mitte olla liiga pinges, kui me nendega kokku puutume (Õpet. 16:20—23).
3. Mis võib olla parim viis uskmatu tõe poole võitmiseks?
3 Siiras huvi. Vähemalt alguses võib uskmatute abikaasade tõe poole võitmine õnnestuda pigem meie lahkete tegude kui piibliliste arutelude kaudu (1. Peetr. 3:1, 2). Seejuures on tähtis tunda nende vastu siirast huvi. Koguduse õed võivad tegeleda uskmatute abielunaistega ja vennad uskmatute abielumeestega. Kuidas?
4. Kuidas saame ilmutada huvi uskmatute abikaasade vastu?
4 Kui sa ei ole veel mõne uskmatu abikaasaga kohtunud, siis on ehk hea rääkida enne seda tema kristliku abikaasaga. Ära lase end heidutada, kui uskmatu abikaasa esialgne reageering sinu püüetele on leige. Meie sõbralik käitumine ja huvi võivad panna teda Jehoova tunnistajatesse paremini suhtuma (Rooml. 12:20). Mõned küpsed kristlased on kutsunud uskmatuid abikaasasid koos perega enda juurde sööma, et saada paremini tuttavaks ja murda võimalikke eelarvamusi. Nad on vestelnud asjadest, mis uskmatut huvitavad, ja pole pingsalt proovinud suunata juttu vaimsetele teemadele. Hiljem, kui inimene tunneb end vabamalt, on ehk võimalik vestelda Pühakirja teemadel. Või kuna ta nüüd juba tunneb mõningaid koguduseliikmeid, on tal ehk kergem võtta vastu kutset tulla meie koosolekutele, et näha, mida ta abikaasa seal õpib. Isegi kui uskmatu abikaasa pole valmis tõde sügavuti uurima, võib teda kindlasti kiita toetuse eest oma usklikule kaasale.
5. Kuidas saavad kogudusevanemad pöörata tähelepanu uskmatutele abikaasadele?
5 Eriti kogudusevanemad peaksid pöörama uskmatutele abikaasadele tähelepanu ja olema varmad nägema võimalusi, et tunnistust anda. Uskmatu, kes pole tahtnud Piibli teemadel vestelda, võib olla valmis kuulama julgustavaid mõtteid Pühakirjast, kui ta on haiglas või tal on tõsine terviseprobleem. Kui lahkmeelsel perekonnal on rasked ajad, näiteks seoses pereliikme surmaga, võivad kogudusevanemad teha ettepaneku, et uskmatu abikaasa oleks koos nendega, kui vanemad peret trööstivad.
6. Mis põhjustel peaksime uskmatutele abikaasadele tähelepanu pöörama?
6 Kui suur rõõm on meie kristlikul kaasteenijal, kui tema abikaasa avaldab head vastukaja ja võtab tõe vastu! Sellest tunnevad suurt rõõmu ka Jehoova, inglid ja terve kogudus (Luuka 15:7, 10). Isegi kui uskmatu ei ole alguses sõnumile vastuvõtlik, võime meie tunda rõõmu teadmisest, et teeme seda, mis meeldib Jehoovale, kes ”ei taha, et keegi hukkuks, vaid soovib, et kõik oma patte kahetseksid” (2. Peetr. 3:9).
[Väljavõte lk 6]
Vähemalt alguses võib uskmatute abikaasade tõe poole võitmine õnnestuda pigem meie lahkete tegude kui piibliliste arutelude kaudu