Võtke eeskujuks prohvetid — Miika
1. Mis küsimus võis Miikal meeles mõlkuda? Miks võib öelda, et tema kuulutustöö polnud asjatu?
1 „Millal see rikutud maailm ometi lõpeb?” Prohvet Miika võis mõelda midagi sarnast, kui ta kuulutas Jehoova kohtusõnumeid Iisraeli ja Juuda kuningriigile. Siiski polnud tema kuulutustöö asjatu. Miika eluajal, 740. aastal e.m.a täitusid Jehoova sõnad Samaaria kohta (Miika 1:6, 7). Hiljem, 607. aastal e.m.a hävitati Jeruusalemm (Miika 3:12). Kuidas saame meie võtta Miikat eeskujuks ajal, mil ootame Jehoova kohtuotsuste täideviimist?
2. Kuidas me saame Jehoova päeva oodates kannatlikkust ilmutada ja miks meil tuleks seda teha?
2 Ole kannatlik. Miika kirjutas: „Mina vaatan Jehoova poole, mina ootan oma pääste Jumalat!” (Miika 7:7). Mõistagi ei oodanud Miika lõpu tulekut käed rüpes. Jehoova prohvetina oli tal palju tegemist. Oodates Jehoova päeva, peaksime meiegi olema Jumalale andunud ja hõivatud püha teenistusega (2. Peetr. 3:11, 12). Jehoova kannatlikkus annab inimestele aega oma patte kahetseda (2. Peetr. 3:9). Seepärast püüame igati järgida Jumala üleskutset võtta „kannatlikkust ilmutades eeskujuks prohvetid” (Jaak. 5:10).
3. Miks meil tuleks Jehoovalt püha vaimu paluda?
3 Toetu Jehoova jõule. Miika ülesanne polnud kergete killast, kuid ta toetus selle täitmiseks Jehoova jõule (Miika 3:8). Jehoova teab, et vajame tema jõudu. Sellepärast ta kutsubki meid üles oma Sõnas sellele toetuma. Jehoova annab väsinuile heldelt rammu, et nad suudaksid täita oma teokraatlikke ülesandeid (Laul 84:6, 8; Jes. 40:28—31). Kas sina oled seda oma elus või teenistuses isiklikult kogenud? Kas sa palvetad Jehoova poole regulaarselt, et ta aitaks sind oma võimsa püha vaimuga? (Luuka 11:13.)
4. Mida me võime Miika elust õppida?
4 Miika hoidis Jehoova tahte täitmist esikohal kogu oma eluaja. Vaatamata vohavale moraalsele rikutusele, oli ta kindlalt otsustanud Jumalale ustavaks jääda. Meiegi laitmatus pannakse proovile iga päev. Tugevdagem siis oma otsusekindlust käia „Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti”! (Miika 4:5.)