Meie Jumal on väga halastav

1. Kuidas sa iseloomustaksid halastavat isikut?

KUI me mõtleme halastavale inimesele, siis võib silme ette tulla keegi, kes on lahke, helde, südamlik ja kaastundlik. Samuti võib meenuda lugu halastavast samaarlasest. Samaarlane oli küll teisest rahvusest, aga ta oli halastav juudi vastu, kes oli sattunud röövlite kätte. Mehel oli vigastatud juudist kahju ja ta kandis tema eest hoolt. (Luuka 10:29–37.) See lugu õpetab meile halastuse kohta nii mõndagi. Jehoova on meie vastu halastav, sest ta armastab meid. Me võime ta halastust iga päev kogeda.

2. Mil viisil saab veel halastust osutada?

² Halastus võib ilmneda ka muul moel. Halastav isik võib jätta karistamata kellegi, kes seda tegelikult vääriks. Jehoova on meie vastu just sel viisil halastav olnud. Laulik ütleb Jehoova kohta: „Ta ei tee meile meie patte mööda.” (Laul 103:10.) Aga mõnikord võib Jehoova otsustada patustanut karistada.

3. Mida me selles artiklis uurime?

³ Selles artiklis uurime kolme küsimust. Miks on Jehoova halastav? Kuidas on omavahel seotud distsiplineerimine ja halastus? Ja kuidas saame meie halastust üles näidata? Vaatame, kuidas piibel neile küsimustele vastab.

MIKS ON JEHOOVA HALASTAV?

4. Miks on Jehoova halastav?

⁴ Armastus ajendab Jehoovat olema halastav. Apostel Paulus ütles, et Jehoova on väga halastav. Paulus pidas seda öeldes silmas, et Jehoova annab oma ebatäiuslikele võitud teenijatele lootuse elada taevas. (Efesl. 2:4–7.) Aga Jehoova ei ole halastav ainult oma võitud teenijate vastu. Taavet kirjutas: „Jehoova on hea kõigile, tema halastus ilmneb kõigis ta tegudes.” (Laul 145:9.) Kuna Jehoova armastab inimesi, siis ta on alati halastav, kui selleks on põhjust.

5. Mis võimalus oli Jeesusel Jehoova halastust tundma õppida?

⁵ Jeesus teab kõige paremini, kui väga meeldib Jehoovale halastust osutada. Jeesus jälgis tuhandeid aastaid, kui halastavalt Jehoova patuste inimestega tegeles. (Laul 78:37–42; Õpet. 8:30, 31.) Kui Jeesus maa peale tuli, rääkis ta tihti sellest Jehoova omadusest.

6. Millise looga aitas Jeesus meil mõista, kui halastav on Jehoova?

⁶ Eelmises artiklis oli juttu Jeesuse mõistujutust kadunud pojast. See lugu ilmestab hästi, kui halastav Jehoova on. Noor mees lahkus kodust ja raiskas ära oma vara, elades kergemeelset elu. (Luuka 15:13.) Hiljem ta kahetses oma ebamoraalset käitumist ja läks alandlikult koju. Kuidas isa reageeris? Jeesus ütles: „Kui ta [poeg] oli alles kaugel, märkas isa teda. Isal hakkas temast kahju ning ta jooksis talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud.” Isa ei teinud poega kuidagi maha, vaid andestas talle ja võttis ta soojalt vastu. Poeg oli küll rängalt patustanud, aga isa andestas talle, kuna poeg kahetses. Halastav isa selles mõistujutus kujutab hästi Jehoovat. Jeesus tahtis selle looga näidata, et Jehoova halastab hea meelega neile, kes oma patte siiralt kahetsevad. (Luuka 15:17–24.)

7. Kuidas ilmneb Jehoova halastusest tema tarkus?

⁷ Jehoova on halastav, kuna ta on ääretult tark. Tema tarkus ei kätke vaid teadmisi. Piibel ütleb, et „ülalt lähtuv tarkus on ... täis halastust ja häid vilju”. (Jaak. 3:17.) Jehoova on otsekui halastav lapsevanem, kes teab, et tema halastusest on lastele kasu. (Laul 103:13; Jes. 49:15.) Kuigi me oleme Jehoova teenijatena ebatäiuslikud, on meil tänu Jehoova halastusele lootus paremale tulevikule. Jehoova tarkus ajendab teda olema halastav, kui selleks on põhjust. Aga Jehoova teab ka seda, millal halastust mitte osutada. Ta teab täpselt, kus jookseb piir halastuse ja liigse sallivuse vahel.

8. Mida on vahel vaja teha ja miks?

⁸ Mida teha siis, kui jumalateenija eirab tahtlikult Jehoova põhimõtteid? Jumal andis Pauluse kaudu juhendi, et sellise inimesega tuleb läbikäimine lõpetada. (1. Kor. 5:11.) Mittekahetsev patustaja eemaldatakse kogudusest. Seda on tarvis teha, et kaitsta kogudust ja toimida kooskõlas Jehoova kõrgete normidega. Mõni võib aga mõelda, et kui keegi eemaldatakse, siis Jehoova pole tema vastu halastav olnud. Kas see on tõsi?

KAS KOGUDUSEST EEMALDAMINE ON HALASTAV?

9.–10. Miks võib öelda, et eemaldamine näitab halastust? Too näide. (Vt Heebr. 12:5, 6.)

⁹ Kui me kuuleme koguduse koosolekul teadet, et keegi meie lähedane ei ole enam Jehoova tunnistaja, siis see teeb meid kurvaks. Me võime mõelda, kas tema eemaldamine oli tõesti vajalik. Kas kellegi kogudusest eemaldamine on halastav tegu? Jah, on küll. Kui keegi vajab distsiplineerimist, poleks tark, halastav ega armastav seda mitte teha. (Õpet. 13:24.) Kas eemaldamine võib aidata mittekahetseval patustajal oma käitumist muuta? Võib küll. Paljud vennad-õed, kes minevikus tegid raske patu, on öelnud, et eemaldamine aitas neil mõista, kui halvasti nad on käitunud, kahetseda, end muuta ja Jehoova juurde tagasi tulla. (Loe Heebrealastele 12:5, 6.)

¹⁰ Mõtleme järgmisele näitele. Karjane paneb tähele, et üks tema lammastest on haige. Ta teab, et selle haiguse ravimiseks peab ta lamba karjast eraldama. Lammastele meeldib karjana koos olla ja nad on häiritud, kui neid eraldatakse. Kas siis karjane on julm, kui ta eraldab lamba seniks, kuni see terveks saab? Ei ole. Ta teab, et kui ta laseb haigel lambal karjaga koos olla, siis haigus levib. Haige lamba eraldamine kaitseb kogu karja. (Vrd 3. Moos. 13:3, 4.)

11. a) Miks võib eemaldatud inimest võrrelda lambaga, kel on mingi nakkusohtlik haigus? b) Mida saavad eemaldatud teha ja millist abi on neil võimalik saada?

¹¹ Eemaldatud kristlast võib võrrelda sellise haige lambaga. Kuna ta on rikkunud oma suhted Jehoovaga, on ta haige usulises mõttes. (Jaak. 5:14.) Nagu mõned haigused on nakkavad, võib ka see, kes on rikkunud oma suhted Jehoovaga, teistele halba mõju avaldada. Seega võib olla vajalik selline inimene kogudusest eemaldada. Selline teguviis näitab, et Jehoova armastab oma ustavaid teenijaid, ja see võib ajendada patustanut kahetsema. Eemaldatu saab ilmselt käia edasi koosolekutel, kus ta saab oma usku tugevdada. Ta saab ka lugeda organisatsiooni väljaandeid ja vaadata meie veebitelevisiooni. Kui kogudusevanemad näevad, et inimene teeb oma elus muudatusi, võivad nad anda talle nõu, kuidas suhteid Jehoovaga parandada ja kuidas taas Jehoova tunnistajaks saada.b

12. Mida kogudusevanemad teevad, kui patustanu ei kahetse?

¹² On oluline meeles hoida, et ainult mittekahetsevad patustajad eemaldatakse kogudusest. Tegu on tõsise asjaga ja kogudusevanemad ei tee seda otsust kergekäeliselt. Nad teavad, et kui Jehoova kedagi distsiplineerib, siis ta teeb seda parajal määral. (Jer. 30:11.) Kogudusevanemad armastavad usukaaslasi ega taha teha midagi, mis kahjustaks nende suhteid Jehoovaga. Mõnikord on aga armastav ja halastav patustaja mõneks ajaks kogudusest eemaldada.

13. Miks oli vaja üks Korintose kristlane kogudusest eemaldada?

¹³ Vaatame, mida võttis apostel Paulus ette, kui üks kristlane ei kahetsenud oma väärtegu. Üks Korintose kristlane tegi midagi kohutavat: ta oli ebamoraalsetes suhetes oma isa naisega. Jehoova oli öelnud muistsele Iisraeli rahvale: „Mees, kes magab oma isa naisega, teeb oma isale häbi. See mees ja see naine tuleb surmata.” (3. Moos. 20:11.) Loomulikult ei öelnud Paulus, et see kristlane tuleb surmata, vaid ta andis korintlastele juhendi see inimene kogudusest eemaldada. Selle mehe ebamoraalne käitumine avaldas teistele koguduses halba mõju. Mõned ei pidanud sellist käitumist üldse valeks. (1. Kor. 5:1, 2, 13.)

14. Kuidas näitas Paulus Korintose kogudusest eemaldatud mehe vastu halastust ja miks? (Vt 2. Kor. 2:5–8, 11.)

¹⁴ Mõni aeg hiljem sai Paulus teada, et see mees on oma elus suuri muudatusi teinud. Mees tõesti kahetses tehtut. Kuigi ta oli kogudusele häbi teinud, ei tahtnud Paulus olla liiga karm. Ta ütles kogudusevanematele, et neil tuleb mehele lahkelt andestada ja teda julgustada. Pane tähele, miks Paulus seda teha käskis. Ta ütles: „Et liigne kurbus teda enda alla ei mataks.” Paulusel oli sellest kahetsevast mehest kahju. Ta ei tahtnud, et mees masenduks nii sügavalt, et loobub andestuse otsimisest. (Loe 2. Korintlastele 2:5–8, 11.)

15. Milline tasakaal tuleb kogudusevanematel leida?

¹⁵ Nagu Jehoova, osutavad ka kogudusevanemad meeleldi halastust. Nad distsiplineerivad patustanut, kui seda on vaja teha, kuid on alati halastavad, kui selleks on alust. Kui kogudusevanemad patustanut üldse ei distsiplineeriks, siis nad poleks halastavad, vaid otsekui kiidaks väärteo heaks. Kas kogudusevanemad on ainsad, kes peavad halastavad olema?

MIS AITAB MEIL KÕIGIL OLLA HALASTAV?

16. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes teistele ei halasta? (Vt Õpet. 21:13.)

¹⁶ Kõik kristlased peaksid olema Jehoova eeskujul halastavad. Miks? Üks põhjus on see, et Jehoova ei kuula neid, kes teistele ei halasta. (Loe Õpetussõnad 21:13.) Keegi meist ei taha, et Jehoova keelduks meie palveid kuulda võtmast. Seega peame olema ettevaatlikud, et me ei muutuks karmiks ega halastamatuks. Me peaksime olema valmis kuulama, kui mõni kristlane tahab oma muredest rääkida. Seejuures on meil hea hoida meeles piibli põhimõtet „Kohus ei halasta sellele, kes ise ei osuta halastust”. (Jaak. 2:13.) Kui peame meeles, et me ise vajame halastust, siis osutame seda meelsasti ka teistele. Me tahame olla halastavad eriti nende vastu, kes on oma eksimust kahetsenud ja kogudusse tagasi tulnud.

17. Millest ilmnes Taaveti halastus?

¹⁷ Piiblis on häid näiteid inimestest, kes olid halastavad. Mõtleme näiteks Taavetile. Kuigi Saul tahtis teda tappa, ei maksnud Taavet talle kätte ega hakanud tema peale vimma kandma. (1. Saam. 24:9–12, 18, 19.)

18.–19. Millises kahes olukorras oli Taavet halastamatu?

¹⁸ Taavet polnud aga alati halastav. Kui Naabal oli lugupidamatu ja keeldus andmast Taavetile ja tema meestele toitu, siis Taavet vihastus selle peale ning otsustas Naabali ja tema kodakondsed tappa. Tänu Naabali naise Abigaili kiirele tegutsemisele ei sattunud Taavet veresüüsse. (1. Saam. 25:9–22, 32–35.)

¹⁹ Ühel teisel korral rääkis prohvet Naatan Taavetile loo rikkast mehest, kes oli võtnud vaeselt mehelt tema kalli lamba. Taavet sai tulivihaseks ja ütles: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, see mees on surmalaps!” (2. Saam. 12:1–6.) Taavet tundis Moosese seadust, kus oli kirjas, et lamba varastanud isik peab hüvitama selle neljakordselt. (2. Moos. 22:1.) Taavetist oli väga julm öelda, et varas väärib hukkamist. Naatan rääkis selle loo tegelikult sellepärast, et Taavet mõistaks, kui ränka pattu ta on teinud. Jehoova oli Taaveti vastu palju halastavam kui Taavet rikka mehe vastu Naatani loos. (2. Saam. 12:7–13.)

20. Mida me Taaveti loost õpime?

²⁰ Pane tähele, et kui Taavet sai väga vihaseks, siis ta otsustas Naabali ja tema mehed tappa. Ja kui Naatan rääkis Taavetile loo rikkast mehest, ütles Taavet, et see mees tuleb surmata. Kuigi Taavet oli muidu väga lahke, siis miks ta rikka mehe üle nii karmilt kohut mõistis? Mõtleme, kuidas Taavet end tol ajal tundis. Ta südametunnistus võis teda piinata. Kui keegi on teiste vastu karm ja kriitiline, võib see olla märk sellest, et tema suhted Jehoovaga pole korras. Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest nõnda, nagu teie kohut mõistate, mõistetakse ka teie üle kohut.” (Matt. 7:1, 2.) Seega tuleb meil hoiduda kriitilisest suhtumisest ja püüda olla halastav.

21.–22. Milliseid võimalusi halastuse ilmutamiseks meil veel on?

²¹ Kui oleme halastavad, siis me lihtsalt ei tunne teistele kaasa, vaid ka tegutseme nende heaks. Meil oleks hea mõelda, kes meie peres, koguduses või tutvuskonnas abi vajab. Me leiame kindlasti võimalusi, kuidas nende vastu halastav olla. Võib-olla keegi vajab julgustust. Mõni teine võib vajada abi näiteks toidupoes käimisel või muus valdkonnas. Kogudusse tagasivõetud kristlane võib vajada sõpra. Kõigil inimestel on vaja kuulda head sõnumit kuningriigist. Kuulutustöö tegemine on üks parimaid viise näidata teiste vastu halastust. (Iiob 29:12, 13; Rooml. 10:14, 15; Jaak. 1:27.)

²² Kui hoiame silmad lahti, siis näeme võimalusi, kuidas olla teiste vastu halastav. Nii on meie halastaval taevasel isal meie üle hea meel.