Kas sa järgid lahkuse seadust?

„ÕDEDE-VENDADE lahkus oli lihtsalt vapustav,” ütleb Lisaa, meenutades, mis temas piibli tõe vastu huvi äratas. Midagi sarnast tundis ka Anne. Ta ütleb: „Sõbralikkus ja soojus köitis mind hulga rohkem kui õpetus.” Praegu on nii Lisa kui ka Anne usinad piibliuurijad ja teenivad innukalt Jehoovat ning just usukaaslaste lahkus oli see, mis neid tõeteele tõmbas.

Lahkusel on tõepoolest suur vägi. Räägimegi nüüd sellest, kuidas ilmutada lahkust nii sõnas kui teos. Samuti vaatame, kelle vastu peaksime lahked olema.

„TEMA KEELT VALITSEB LAHKUSE SEADUS”

Õpetussõnade raamatu 31. peatükis räägitakse pereemast, kelle „keelt valitseb lahkuse seadus” ehk kelle hääletoon ja sõnad on soojad ja sõbralikud. (Õpet. 31:26.) Muidugi ei peaks lahkuse seadusest juhinduma mitte ainult emad, vaid ka isad. Enamik vanemaid mõistab, et karmid sõnad heidutavad last ning et järsk ja külm toon ei too oodatud tulemusi. Et lapsed end hästi tunneksid ja sõna kuulaksid, on oluline rääkida nendega lahkelt.

Hoolimata sellest, kas oleme lapsevanemad või mitte, aitab meil lahkuse seadust järgida omadus, mida mainitakse teksti Õpetussõnad 31:26 esimeses osas. Seal öeldakse: „Ta avab suu targasti.” Tarkust on vaja, et valida õiged sõnad ja ka õige hääletoon. Me võiksime endalt küsida: kas see, mida ma kavatsen öelda, õhutab viha või aitab pingeid hajutada? (Õpet. 15:1.) Tasub tõesti mõelda, enne kui midagi öelda.

Üks teine õpetussõna ütleb: „Mõtlematud sõnad on kui mõõgatorked.” (Õpet. 12:18.) Kui mõtleme, kuidas meie sõnad ja hääletoon võivad teistele mõjuda, ei räägi me lihtsalt seda, mis sülg suhu toob. Juhinduda lahkuse seadusest tähendab teha teadlikke pingutusi, et hoiduda teravatest sõnadest ja karmist toonist ning rääkida leebelt ja sõbralikult. (Efesl. 4:31, 32.) Selles on heaks eeskujuks Jehoova. Kui Eelija oli liimist lahti, saatis Jehoova tema juurde ingli, kes kõnetas prohvetit vaikse ja maheda häälega. (1. Kun. 19:12.) Ent lahkus ilmneb enamas kui vaid kõnes. See ilmneb kogu inimese olekus, sealhulgas käitumises.

LAHKUSE VÄGI

Jehoova õpetab näitama hoolivust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. (Efesl. 4:32; 5:1, 2.) Varem tsiteeritud Lisa räägib, kui lahked Jehoova tunnistajad tema vastu olid: „Kui meie pere pidi lühikese etteteatamise peale kodust välja kolima, võtsid kaks abielupaari kogudusest end töölt vabaks ja tulid meile appi pakkima. Ja ma isegi ei uurinud sel ajal veel piiblit!” Vendade-õdede lahkus tekitas Lisas tahtmise tutvuda lähemalt sellega, mida piibel õpetab.

Ka Anne’ile, keda mainiti artikli alguses, avaldas Jehoova tunnistajate lahkus sügavat muljet. Ta räägib: „Ümbritsev maailm oli mind skeptiliseks teinud ja mul oli raske inimesi usaldada. Kui kohtusin tunnistajatega, ei suutnud ma tükk aega uskuda, et nad on siirad. Arvasin, et neil on mingi tagamõte. Kuid mu piibliõpetaja oli niivõrd soe ja südamlik, et ta võitis mu usalduse. Alles pärast seda hakkasin piibliuurimist tõsiselt võtma.”

Nagu näha, oli just kogudusekaaslaste lahkus see, mis Lisat ja Anne’i puudutas ja tekitas neis huvi piibli tõe vastu. Võiks öelda, et lahkus avas tee nende südamesse.

JEHOOVA LAHKUS ON ÜLEVAM

Paljud inimesed on lihtsalt loomu poolest või oma kultuuritausta tõttu lahkemad kui teised ja neile meeldib naeratada. Muidugi on see kiiduväärt, kuid Jumala lahkus on midagi palju ülevamat. (Vrd Ap. t. 28:2.)

Kuna me armastame Jumalat, tahame olla tema moodi tõeliselt lahked. Selleks aga vajame tema vaimu. Ütleb ju piibel, et lahkus on Jumala vaimu vili. (Gal. 5:22, 23.) Kristlastena tahame olla ka Jeesuse moodi, kes armastas oma ligimest. Just armastus Jumala ja ligimese vastu teeb meid tõeliselt lahkeks ja Jumalale meelepäraseks.

KELLE VASTU TULEKS LAHKE OLLA?

On loomulik olla lahke nende vastu, kes on lahked meie vastu või kellega oleme lähedased. (2. Saam. 2:6.) Näiteks pole meil raske neid tänada. (Kol. 3:15.) Aga mis siis, kui mõne inimese puhul tundub, et ta ei vääri lahket kohtlemist?

Jällegi tasub mõelda Jehoova eeskujule. Ta ilmutab inimeste vastu ärateenimata lahkust ja piibli kaudu õpetab ta meidki seda tegema. Väljend „ärateenimata lahkus” ehk „arm”, nagu vastavat kreeka sõna traditsiooniliselt tõlgitakse, esineb piiblis palju kordi. Kuidas see omadus Jehoova juures ilmneb?

Jehoova on läbi aegade varustanud miljoneid ja miljoneid inimesi kõige eluks vajaminevaga. (Matt. 5:45.) Ta teeb inimestele head juba enne, kui nad teda tundma õpivad. (Efesl. 2:4, 5, 8.) Silmapaistvaim näide on lunastusohver, mille ta tõi kõigi inimeste eest. Midagi paremat poleks Jehoova saanud meie heaks teha. Apostel Paulus kirjutas, et see ohver oli võimalik „tänu Jumala rikkalikule armule”. (Efesl. 1:7.) Ja kas pole südantsoojendav, et hoolimata meie pattudest ja puudujääkidest ei lakka Jehoova meie eest hoolitsemast ja meid õpetamast? Kusjuures tema õpetus on „nagu õrn vihmasabin”. (5. Moos. 32:2.) Me ei suuda eales talle lahkuse ja headuse eest tasuda. Pealegi poleks meil ilma tema armuta mingit tulevikulootust. (Vrd 1. Peetr. 1:13.)

Jehoova piiritu lahkus teeb ta meile kalliks ning tiivustab meidki olema lahked kõigi vastu ja seda igal ajal. Me ei peaks kellegi puhul kaaluma, kas ta ikka väärib lahket kohtlemist. (1. Tess. 5:15.) Lahke inimene on nagu lõke, kust hoovab soojust. Selles külmas maailmas on see midagi, mida meie pereliikmed, usukaaslased, töö- ja koolikaaslased ning teised väga vajavad.

Mõtle, keda oma sugulastest või kogudusekaaslastest lahke teo või sõnaga turgutada. Võib-olla vajab keegi kogudusest abi kodu või aia eest hoolitsemisel või mingi asjatoimetuse tegemisel, näiteks poes käimisel. Ka kuulutustööl tasub silmad lahti hoida ja pakkuda oma abi kui võimalik.

Püüdkem siis olla Jehoova moodi ning valitsegu meie sõnu ja tegusid alati lahkuse seadus!