Kuidas andmisest rohkem rõõmu tunda

1., 2. Miks lõi Jehoova meid nii, et tunneme andmisest rohkem rõõmu kui saamisest?

JEHOOVA lõi meid nii, et andmine toob meile rohkem rõõmu kui saamine. (Ap. t. 20:35.) Kas see tähendab, et me ei tunne saamisest mingit rõõmu? Ei. Kahtlemata teeb meile heameelt, kui saame mõne kingituse. Ent siiski tunneme suuremat rõõmu, kui saame ise kellelegi midagi anda. See, et Jehoova on meid nii loonud, toob meile palju head. Miks võib nii öelda?

² Sellepärast, et tänu sellele saame ise midagi ära teha, et olla õnnelikumad. Me tunneme elust rohkem rõõmu, kui otsime võimalusi teha midagi teiste heaks. Tõepoolest, me oleme imeliselt loodud. (Laul 139:14.)

3. Miks on Jehoova õnnelik Jumal?

³ Piibel näitab, et andmine teeb meid õnnelikuks, ja seepärast pole mingi ime, et seal nimetatakse Jehoovat õnnelikuks Jumalaks. (1. Tim. 1:11.) Tema on esimene, kes teistele midagi andis, ja keegi ei saa teda andmises ületada. Paulus ütles, et „tänu temale me elame, liigume ja oleme olemas”. (Ap. t. 17:28.) Ning Jaakobus ütles, et „iga hea and ja iga täiuslik kingitus” on Jehoovalt. (Jaak. 1:17.)

4. Mis aitab meil andmisest veelgi rohkem rõõmu tunda?

⁴ Ilmselt sooviksime kõik andmisest veelgi rohkem rõõmu tunda. Me saame seda teha, kui püüame Jehoovast eeskuju võtta ja olla heldekäelised. (Efesl. 5:1.) Selles artiklis uurime lähemalt tema eeskuju ja arutame ka seda, mida me saame teha, kui tunneme, et teised ei hinda meie pingutusi. Need mõtted aitavad meil veel suuremat andmisrõõmu tunda ning mitte käega lüüa, kui teised meile tänulikud pole.

VÕTA JEHOOVAST EESKUJU

5. Mis meil tänu Jehoovale olemas on?

⁵ Vaatame, milles ilmneb Jehoova heldekäelisus. Näiteks hoolitseb ta meie põhivajaduste eest. Me ei pruugi küll luksuses kümmelda, kuid tänu Jehoovale on meil olemas kõik, mida eluks vajame, näiteks toit, riided ja peavari. (Laul 4:8; Matt. 6:31–33; 1. Tim. 6:6–8.) Kas Jehoova hoolitseb meie vajaduste eest pelgalt kohusetundest? Sugugi mitte. Ent miks ta seda siis teeb?

6. Mida me õpime tekstist Matteuse 6:25, 26?

⁶ Lühidalt öeldes hoolitseb Jehoova meie eest, kuna ta armastab meid. Mõtleme Jeesuse sõnadele tekstis Matteuse 6:25, 26 (loe). Jeesus kasutas seal näiteid loodusest. Näiteks rääkis ta lindudest ja ütles, et „nad ei külva seemet, nad ei lõika ega kogu aitadesse”. Pane aga tähele, mida ta ütles järgmisena: „Teie taevane isa toidab neid.” Seejärel esitas ta mõtlemapaneva küsimuse: „Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” Mis on selle näite iva? Jehoova peab oma teenijaid palju kallimaks kui loomi või linde. Kui Jehoova hoolitseb nende eest, siis kahtlemata hoolitseb ta ka meie eest. Ta on justkui isa, kes kannab oma pere eest hoolt, kuna ta armastab neid. (Laul 145:16; Matt. 6:32.)

7. Mis on üks viis, kuidas me saame olla heldekäelised? (Vaata ka pilti.)

⁷ Nagu Jehoova tahame meiegi teisi materiaalselt aidata, kuna armastame neid. Ehk teame mõnda usukaaslast, kes vajab toitu või riideid. Jehoova võib meie läbi need talle anda. Jehoova teenijate heldekäelisus ilmneb eriti hästi kriisiolukorras. Näiteks koroonapandeemia ajal jagasid vennad-õed toitu, riideid ja muud vajalikku nendega, kel oli kitsas käes. Paljud tegid ülemaailmse töö heaks annetusi ning tänu sellele saadi kogu maailmas korraldada humanitaarabi andmist. Kõik need vennad-õed järgisid üleskutset tekstis Heebrealastele 13:16: „Ärge ka unustage head teha ja jagada teistega seda, mis teil on, sest sellised ohvrid on Jumalale meelepärased.”

8. Milleks annab Jehoova meile jõudu? (Filipl. 2:13.)

⁸ Jehoova annab jõudu. Jehooval on piiramatu vägi ja ta annab hea meelega jõudu ka oma ustavatele teenijatele. (Loe Filiplastele 2:13.) Kas oled kunagi palunud temalt jõudu, et seista vastu mõnele kiusatusele või tulla toime raske katsumusega? Või oled ehk palvetanud lihtsalt sellepärast, et sul oleks jõudu päev õhtusse saata? Kui kogesid, kuidas Jehoova su palvele vastas, tundsid ilmselt sama, mida apostel Paulus, kes kirjutas: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filipl. 4:13.)

9. Kuidas me saame Jehoova eeskujul oma jõudu kasutada? (Vaata ka pilti.)

⁹ Kuigi me oleme ebatäiuslikud, saame Jehoovat eeskujuks võtta selles, kuidas oma jõudu kasutame. Me ei saa küll teistele otseses mõttes jõudu anda, kuid me saame seda nende heaks kasutada. Näiteks võime aidata mõnel eakal või haigel usukaaslasel majapidamistöid või muid asjatoimetusi teha. Ja kui meie olud lubavad, võiksime kaasa lüüa kuningriigisaali koristus- ja hooldustöödes. Neil viisidel endast teistele andes saame paljudele usukaaslastele head teha.

10. Kuidas me saame oma sõnadega teistele head teha?

¹⁰ Ära unusta, et ka sõnadel on suur vägi. Ehk meenub sulle keegi, keda võiks tiivustada siiras kiitus, või keegi, kes vajab hädasti lohutust. Kui jah, siis ära kõhkle selle inimesega ühendust võtmast. Sa võid talle helistada, saata kaardi, meili või sõnumi või külla minna. Selleks et teisi julgustada, pole vaja suuri ja ilusaid sõnu. Paar head sõna, mis tulevad otse südamest, võivad olla just see, mida usukaaslane vajab, et mitte alla anda või oma olukorda positiivses valguses näha. (Õpet. 12:25; Efesl. 4:29.)

11. Kuidas jagab Jehoova oma tarkust teistega?

¹¹ Jehoova annab tarkust. Jaakobus kirjutas: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, siis ta palugu Jumalat – sest tema annab kõigile heldelt, etteheiteid tegemata.” (Jaak. 1:5.) Nagu need sõnad näitavad, ei hoia Jehoova oma tarkust endale. Ta jagab seda lahkelt ka teistega. Ja kui keegi temalt tarkust palub, siis annab ta seda etteheiteid tegemata. Ta ei taha, et me tunneksime end halvasti sellepärast, et vajame tema juhatust. Otse vastupidi, ta lausa ergutab meid temalt abi otsima. (Õpet. 2:1–6.)

12. Milliseid võimalusi meil on oma teadmisi teistega jagada?

¹² Kuidas on lugu meiega? Kas meie saame teistele tarkust jagada? (Laul 32:8.) Jehoova teenijatel on palju võimalusi seda teha. Näiteks saame anda väljaõpet uutele kuulutajatele. Kogudusevanemad aitavad kannatlikult koguduseabilisi ja teisi ristitud vendi, et nad võiksid oma ülesandeid koguduses hästi täita. Ja need, kel on ehitus- või hooldusalaseid oskusi, õpetavad välja teisi vendi-õdesid, et nad võiksid Jehoova teenimisega seotud hooneid ehitada ja nende eest hästi hoolitseda.

13. Milles me saame võtta Jehoovat eeskujuks, kui anname kellelegi väljaõpet?

¹³ Neil, kes annavad teistele väljaõpet, tasub võtta eeskuju Jehoovast. Jehoova jagab oma tarkust heldelt. Samamoodi tahame meie jagada teistega oma teadmisi ja kogemusi. Me ei jäta midagi enda teada, kartes, et see, kellele väljaõpet anname, võib hiljem meie ülesande endale saada. Samuti ei mõtle me: „Mind küll keegi välja ei õpetanud, las ta õpib ise.” Sellisele suhtumisele pole Jehoova rahva seas kohta. Me jagame lahkelt mitte ainult oma teadmisi, vaid anname rõõmuga ka iseendid neile, keda me välja õpetame. (1. Tess. 2:8.) Me loodame, et nemadki saavad kõlblikuks õpetama teisi. (2. Tim. 2:1, 2.) Võib öelda, et niimoodi panustame lõputusse andmise tsüklisse, millega kaasneb lõputu andmisrõõm.

KUI SIND EI TÄNATA

14. Mida teised tavaliselt teevad, kui oleme nende vastu heldekäelised?

¹⁴ Kui teiste heaks midagi teeme, siis tavaliselt nad tänavad meid selle eest, eriti kui tegemist on meie vendade-õdedega. Nad võivad meile saata tänukaardi või mõnel muul moel oma hindamist väljendada. (Kol. 3:15.) See, kui keegi meid tänab, toob meile suurt rõõmu.

15. Millele meil tuleks mõelda, kui teised meid ei täna?

¹⁵ Vahel võib aga juhtuda, et anname kellelegi oma aega, energiat või midagi muud, kuid ta ei täna meid selle eest. Meile võib tunduda, et talle ei lähe üldse korda see, mida me tegime. Kui midagi sellist juhtub, siis mida me saame teha, et mitte kaotada rõõmu ega kibestuda? Tasub mõelda meie juhtteksti sõnadele. Andmisrõõm ei sõltu sellest, kas meid tänatakse või mitte. Me võime seda tunda isegi siis, kui teised meie tegu ei hinda. Vaatame, mis aitab meil seda teha.

16. Mis aitab meil olla rõõmsad andjad?

¹⁶ Mõtle sellele, et andes järgid sa Jehoova eeskuju. Tema teeb head kõigile inimestele, ükskõik kas nad hindavad seda või mitte. (Matt. 5:43–48.) Jehoova on lubanud, et kui meiegi teeme head „ilma midagi tagasi lootmata”, isegi lootmata, et meid tänatakse, siis on meie tasu suur. (Luuka 6:35.) Kas meid siis tänatakse või mitte, tasub Jehoova meile alati selle eest, kui meeleldi teisi aitame. (Õpet. 19:17; 2. Kor. 9:7.)

17. Mis aitab meil teha teistele head õigel ajendil? (Luuka 14:12–14.)

¹⁷ Veel üks viis, kuidas me saame andes Jehoovat eeskujuks võtta, on järgida põhimõtet tekstis Luuka 14:12–14 (loe). Muidugi pole vale olla külalislahke või muul moel heldekäeline nende vastu, kes saavad meile samaga vastata. Mida aga teha siis, kui mõistame, et sageli teeme teistele head lootuses midagi vastu saada? Me võiksime püüda teha seda, mida Jeesus soovitas, ja olla heldekäeline kellegi vastu, kelle kohta me teame, et tal pole võimalik meile midagi vastu anda. Nii tehes oleme õnnelikud, sest järgime Jehoova eeskuju. Samuti aitab see meil andmisest rõõmu tunda isegi siis, kui teised meid selle eest ei täna.

18. Mida me ei tohiks teha ja miks?

¹⁸ Ära sea teiste ajendeid kahtluse alla. (1. Kor. 13:7.) Kui keegi meid ei täna, võiksime endalt küsida: „Kas ta tõepoolest ei hinda seda, mida ma tegin, või ta lihtsalt unustas mind tänada?” On ka teisi põhjusi, miks keegi, kellele head tegime, ei vasta sellele nii, nagu oleksime oodanud. Mõni võib küll sisimas olla väga tänulik, kuid tal on ehk raske seda väljendada. Näiteks võib keegi häbeneda seda, et abi vajas, eriti kui varem oli tema see, kes teisi aitas. Mis see põhjus ka poleks, kui me oma vendi-õdesid armastame, siis me ei mõtle neist halvasti ning teeme ka edaspidi neile rõõmuga head. (Efesl. 4:2.)

19., 20. Miks on meil teistele head tehes vaja kannatlikkust? (Vaata ka pilti.)

¹⁹ Ole kannatlik. Kuningas Saalomon kirjutas heldekäelisuse kohta: „Viska oma leib vee peale, sest paljude päevade pärast leiad sa selle jälle.” (Kog. 11:1.) Nagu need sõnad näitavad, võivad mõned, kellele head teeme, sellele alles pika aja pärast vastata. Vaatame üht lugu, mis seda mõtet hästi ilmestab.

²⁰ Aastaid tagasi saatis ühe ringkonnaülevaataja abikaasa vastristitud õele kaardi, milles innustas teda Jehoovale ustavaks jääma. Umbes kaheksa aasta pärast vastas õde talle kirja teel. Ta ütles: „Ma tundsin, et ma lihtsalt pean sulle kirjutama ja ütlema, kui palju sa oled mind aastate jooksul aidanud, ilma ise seda teadmatagi. Sinu sõnad olid väga soojad, kuid eriliselt puudutas mu südant kaardil olev piiblitekst ja see on mul alati meeles.”a Õde kirjeldas mõningaid raskusi, mis tal oli olnud, ja ütles: „Vahel tahtsin kõigele käega lüüa, kõigile kohustustele ja Jehoova teenimisele. Kuid mulle meenus ikka ja jälle see piiblisalm ja ma ei andnud alla.” Ta lisas: „Nende kaheksa aasta jooksul pole mitte miski mind nii palju aidanud.” Mõtle, kui õnnelik ringkonnaülevaataja abikaasa võis olla, kui „paljude päevade pärast” selle kirja sai. Meidki võib keegi mõne heateo eest tänada alles aja möödudes.

21. Miks tahad sina olla heldekäeline?

²¹ Nagu nägime, on Jehoova meid loonud nii, et andmine toob meile suuremat rõõmu kui saamine. Me aitame meeleldi oma usukaaslasi ja meil on hea meel, kui nad meid selle eest tänavad. Isegi kui nad seda ei tee, võime olla rõõmsad, et tegime seda, mis on õige. Ärgem kunagi unustagem, et ükskõik kui palju me anname, Jehoova võib anda meile palju rohkem. (2. Ajar. 25:9.) Ja miski ei too meile suuremat rõõmu, kui see, et Jehoova ise meile tasub. Püüdkem siis edaspidigi järgida meie heldekäelise taevase isa eeskuju.