Sõja julm pale
On raske ette kujutada midagi hirmsamat kui sõda. See põhjustab nii sõduritele kui tsiviilisikutele tohutuid kannatusi.
SÕDURID
„Sa näed pidevalt, kuidas keegi saab surma või raskelt vigastada. Sa ei tunne end kunagi turvaliselt.” (Gary Suurbritanniast)
„Mind tulistati selga ja näkku. Nägin, kuidas paljud, sealhulgas lapsed ja eakad, surma said. Sõda muudab sind kannatuste ja surma suhtes tuimaks.” (Wilmar Colombiast)
„Kui näed, kuidas kedagi tulistatakse, sööbib see pilt sulle mällu. Sa kuuled tema karjeid ja oigeid oma peas üha uuesti ja uuesti. Sa ei unusta seda kunagi.” (Zafirah USA-st)
TSIVIILISIKUD
„Arvasin, et ma ei suuda enam kunagi õnnelik olla. Kartsin oma elu pärast. Ent veel enam olin mures oma pere ja lähedaste pärast.” (Oleksandra Ukrainast)
„Päris kohutav oli öösel kella kahest kuni õhtul kella üheteistkümneni toidujärjekorras seista, teades, et võime iga hetk kuulitabamuse saada.” (Daler Tadžikistanist)
„Kaotasin sõjas oma vanemad. Jäin orvuks ja polnud kedagi, kes minu eest hoolitseks.” (Marie Rwandast)
Kõik need inimesed on läbi elanud sõjakoledusi, ent praeguseks on nad leidnud meelerahu. Nad on veendunud, et peagi tuleb aeg, kui sõdu ja muid konflikte pole enam. Selles Vahitorni numbris selgitatakse piibli põhjal, kuidas see teoks saab.