„Miks sa viivitad? Lase end ristida”

1. Milliseid põhjusi on sul lasta end ristida?

KAS sa armastad Jehoovat, kes on andnud sulle elu ja kõike muud head? Kas soovid oma armastust tema vastu ka väljendada? Parim viis seda teha on talle pühenduda ja lasta end selle märgiks ristida. Nii saab sinust Jehoova pere liige. Temast saab sinu isa ja sõber ning kuna sa kuulud talle, juhatab ta sind ja hoolitseb sinu eest. (Laul 73:24; Jes. 43:1, 2.) Samuti on sul väljavaade elada igavesti. (1. Peetr. 3:21.)

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Kas miski takistab sul lasta end ristida? Kui nii, pole sa sugugi ainus. Miljonitel inimestel on olnud tarvis ületada takistusi ning muuta oma käitumist ja mõtteviisi, et olla ristimiseks kõlblik. Praegu aga teenivad nad Jehoovat innukalt ja rõõmuga. Vaatame, milliseid takistusi oli mõnedel esimese sajandi kristlastel ja mida me saame neilt õppida.

SAMAARLASED

3. Milliseid muudatusi tuli samaarlastel enne ristimist teha?

³ Algselt nimetati samaarlasteks iisraellasi, kes elasid kümnest suguharust koosnevas põhjapoolses kuningriigis. Jeesuse päevil oli sõnal samaarlane pigem religioosne tähendus. Seda kasutati Samaaria ja Sekemi ümbruses levinud usuvoolu pooldajate kohta, kelle uskumused erinesid selgelt juutide omadest. Nad tunnustasid ainult esimest viit pühakirja raamatut ehk pentateuhi, mille Mooses oli kirja pannud, ja võib-olla ka Joosua raamatut. Samuti ootasid nad tekstis 5. Moosese 18:18, 19 kirjas oleva Jumala tõotuse alusel messiat. (Joh. 4:25.) Kuid et kristlaseks saada, oli neil tarvis tunnustada kogu pühakirja ja õppida seda paremini tundma. Lisaks oli neil vaja uskuda, et Jeesus on tõotatud messias, ja paljud neist seda tegidki. (Joh. 4:39.) Ent mõnedel polnud kerge ületada sügavale juurdunud eelarvamusi, mis neil juutide suhtes olid. (Luuka 9:52–54.)

4. Kuidas osa samaarlasi reageeris, kui Filippus neile kuulutas? (Ap. t. 8:5, 6, 14.)

⁴ Mis aitas samaarlastel ristimiseni jõuda? Kui Filippus samaarlastele kuulutas ja rääkis neile Kristusest, võttis osa neist Jumala sõna vastu. (Loe Apostlite teod 8:5, 6, 14.) Kuigi Filippus oli juut, olid nad valmis teda kuulama. Võib-olla meenus neile mõte pentateuhist, et Jumal ei ole erapoolik. (5. Moos. 10:17–19.) Kuidas see ka polnud, kuulasid nad hoolega, mida Filippus Kristusest rääkis, ja mõistsid, et Jumal on temaga. Filippus tegi ka palju imesid. Näiteks tegi ta inimesi terveks ja ajas neist välja rüvedaid vaime. (Ap. t. 8:7.)

5. Mida võib samaarlastelt õppida?

⁵ Need samaarlased ei lasknud end takistada eelarvamustel või sellel, et nad polnud varem kuulnud neid õpetusi, millest Filippus rääkis. Kui nad veendusid, et see, mida ta räägib, on tõde, ei viivitanud nad ristimisele minekuga. Piiblis öeldakse: „Kui Filippus kuulutas neile head sõnumit Jumala kuningriigist ja Jeesus Kristuse nimest, hakkasid nad teda uskuma ning nii mehed kui ka naised lasid end ristida.” (Ap. t. 8:12.) Kas sina oled veendunud, et piiblis on kirjas tõde? Kas oled näinud tõendeid selle kohta, et Jehoova tunnistajate vahel on armastus, mis on Jeesuse sõnul tõeliste kristlaste tundemärk? (Joh. 13:35.) Kui see on nii, siis ära kõhkle lasta end ristida. Sa võid kindel olla, et Jehoova õnnistab sinu pingutusi.

6. Mida võib Rubeni loost õppida?

⁶ Ruben Saksamaalt kasvas üles Jehoova tunnistajate peres. Ent noorena kahtles ta selles, kas Jumal on üldse olemas. Ta mõistis, et tal pole selle teema kohta piisavalt teadmisi ja otsustas ses suhtes midagi ette võtta. Ta ütleb: „Et oma kahtlustest jagu saada, tuli mul palju kordi evolutsiooniteemat uurida.” Teda vaimustas raamat „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”. Kui ta oli seda lugenud, mõtles ta endamisi: „Vau! Jehoova on tõesti olemas.” Ja kui ta külastas meie peakorterit, mõistis ta, kui suurepärane rahvusvaheline vennaskond meil on. Kui ta oli tagasi Saksamaal, lasi ta 17-aastaselt end ristida. Kui sinul on piibli õpetuste suhtes kahtlusi, siis otsi oma küsimustele vastuseid meie väljaannetest. Põhjalikud teadmised võivad aidata sinulgi kahtlustest võitu saada. (Efesl. 4:13, 14.) Kui kuuled lugusid, millest ilmneb Jehoova tunnistajate ühtsus ja armastus ning näed selle kohta tõendeid omaenda koguduses, hakkad meie ülemaailmset usuperet ilmselt veelgi enam hindama.

SAULUS

7. Mida pidi Saulus oma mõtteviisis muutma?

⁷ Saulus Tarsosest oli juudiusulisena saanud hea hariduse ja ta oli juutide seas silmapaistev isik. (Gal. 1:13, 14; Filipl. 3:5.) Ajal, mil paljud juudid suhtusid kristlastesse kui usutaganejatesse, kiusas Saulus kristlasi tuliselt taga. Ta arvas ekslikult, et täidab niimoodi Jumala tahet. (Ap. t. 8:3; 9:1, 2; 26:9–11.) Kui ta aga ise Jeesusesse uskuma hakkas ja kristlaseks sai, hakati teda ennast taga kiusama.

8. a) Mis aitas Saulusel jõuda ristimiseni? b) Kuidas Hananias Saulust aitas? (Ap. t. 22:12–16; vaata ka pilti.)

⁸ Mis aitas Saulusel ristimiseni jõuda? Kui ülesäratatud Jeesus end Saulusele ilmutas, jäi too pimedaks. (Ap. t. 9:3–9.) Saulus paastus kolm päeva ja kahtlemata mõtiskles selle üle, mis oli juhtunud. Ta mõistis, et Jeesus on messias ning et just tema järelkäijad teenivad Jumalat õigel viisil. Ilmselt olid tal suured süümepiinad, kuna ta oli Stefanose hukkamise heaks kiitnud. (Ap. t. 22:20.) Kui need kolm päeva mööda said, tuli tema juurde Hananias, kes taastas ta nägemise ja julgustas teda end viivitamata ristida laskma. (Loe Apostlite teod 22:12–16.) Saulus võttis alandlikult Hananiase abi vastu ja temast sai kristlane. (Ap. t. 9:17, 18.)

9. Mida võib Sauluselt õppida?

⁹ Me võime Sauluselt nii mõndagi õppida. Uhkus ja inimkartus oleksid võinud Saulusele takistuseks saada, kuid ta ei lasknud sel juhtuda. Ta oli valmis tegema muudatusi, et saada Kristuse järelkäijaks, kuigi teadis, et temast saab seetõttu tagakiusatav. (Ap. t. 9:15, 16; 20:22, 23; Ap. t. 26:14, 19.) Pärast ristimist toetus ta Jehoovale, kes aitas tal erisugustes raskustes vastu pidada. (2. Kor. 4:7–10.) Kui sina lased end ristida ja sinust saab Jehoova tunnistaja, võib see ka sulle tuua kaasa katsumusi ja sinu usk võidakse proovile panna. Kuid sa pole üksi. Sa võid olla kindel, et Jehoova ja Jeesus toetavad sind. (Filipl. 4:13.)

10. Mida me võime õppida Anna loost?

¹⁰ Anna kasvas üles Ida-Euroopas kurdide peres. Pärast seda, kui ta ema end ristida lasi, hakkas ka Anna 9-aastaselt oma isa loal piiblit uurima. See aga põhjustas pahameelt teistes sugulastes, kes koos nende perega elasid. Nende silmis oli häbiväärne, kui keegi hülgab esivanemate religiooni. Kui Anna oli 12-aastane, palus ta isalt luba lasta end ristida. Isa tahtis teada saada, kas see on tõesti tema enda soov või on keegi talle selleks survet avaldanud. Anna ütles isale: „Ma armastan Jehoovat.” Seepeale lubas isa tal ristimisele minna. Kui Annast oli saanud Jehoova teenija, pilkasid sugulased teda ja kohtlesid teda halvasti. Üks neist ütles talle: „Sa oleks võinud hakata pigem suitsetama ja liiderdama, kui saada Jehoova tunnistajaks.” Mis aitas Annal vastu pidada? Ta ütles: „Jehoova andis mulle jõudu ning ka mu ema ja isa toetasid mind palju.” Anna on pannud endale kirja juhtumid, mil on tundnud eriliselt Jehoova abikätt oma elus. Aeg-ajalt vaatab ta oma märkmed üle, et ta ei unustaks, kuidas Jehoova on teda toetanud. Kui kardad, et sind hakatakse taga kiusama, siis pea meeles, et Jehoova on ka sulle toeks. (Heebr. 13:6.)

KORNEELIUS

11. Mis võinuks Korneeliust takistada?

¹¹ Korneelius oli Rooma sõjaväe sadakonnaülem, mis tähendab, et tema alluvuses oli umbes sada sõdurit. (Ap. t. 10:1, allmärkus.) Seega oli tal nii ühiskonnas kui ka sõjaväes silmapaistev positsioon. Piiblis öeldakse tema kohta, et ta „andis rahvale palju armuande”. (Ap. t. 10:2.) Jehoova saatis tema juurde Peetruse, et too kuulutaks talle head sõnumit. Kas Korneeliuse positsioon takistas teda kristlaseks saamast?

12. Mis aitas Korneeliusel ristimiseni jõuda?

¹² Mis aitas Korneeliusel ristimiseni jõuda? Tema kohta on piiblis kirjas, et „ta oli usklik ja jumalakartlik mees” ning et ta „anus pidevalt Jumalat”. (Ap. t. 10:2, õppepiibli allmärkus.) Kui Peetrus talle ja ta perele head sõnumit rääkis, võtsid nad teda kuulda ja lasid viivitamata end ristida. (Ap. t. 10:47, 48.) Kahtlemata oli Korneelius valmis tegema mistahes muudatusi, et ta võiks koos oma perega Jehoovat teenida. (Joosua 24:15; Ap. t. 10:24, 33.)

13. Mida me võime Korneeliuselt õppida?

¹³ Nagu Saulusele, oleks ka Korneeliusele võinud tema positsioon kristlaseks saamisel takistuseks olla, kuid ta ei lasknud sel juhtuda. Kas sinul on vaja teha suuri muudatusi, et saaksid lasta end ristida? Kui nii, siis pea meeles, et Jehoova on sinu abimees. Ta õnnistab sinu otsusekindlust teenida teda kooskõlas piibli põhimõtetega.

14. Mida võib õppida Tsuyoshi loost?

¹⁴ Tsuyoshila Jaapanist tuli kristlaseks saamiseks teha muudatusi seoses oma tööga. Ta oli ühe lilleseadekooli direktori abiline. Direktor tegi lilleseadeid matustele ja osales seal ka budistlikes rituaalides. Kui teda polnud, pidi Tsuyoshi teda asendama. Ent kui Tsuyoshi sai teada tõe surnute kohta, siis ta mõistis, et kui ta tahab saada kristlaseks, ei saa ta sellistes kombetalitustes osaleda. Ta tegi otsuse neist enam mitte osa võtta ja rääkis sellest ka direktorile. (2. Kor. 6:15, 16.) Milline oli tulemus? Tsuyoshi sai tööle edasi jääda, ilma et oleks pidanud neis riitustes osalema. Kui ta oli umbes aasta aega piiblit uurinud, lasi ta end ristida. Kui sinul on tarvis teha muudatusi seoses oma tööga, et olla Jehoovale meelepärane, siis võid olla kindel, et ta ei jäta sind kunagi hätta. Ta kannab sinu ja su pere vajaduste eest hoolt. (Laul 127:2; Matt. 6:33.)

KORINTLASED

15. Miks ei pruukinud korintlastel olla kerge kristlaseks saada?

¹⁵ Muistse Korintose elanikud olid tuntud selle poolest, et nad ajasid taga rikkust ja elasid kõlvatut elu. Paljud neist tegelesid asjadega, mis Jehoovale ei meeldi. On selge, et sellises keskkonnas oli väga raske hakata Jehoovat teenima. Ent kui Paulus sinna läks ja kuulutas neile head sõnumit Kristusest, said paljud korintlased usklikuks ja nad ristiti. (Ap. t. 18:7–11.) Pärast seda ilmutas Jeesus end Paulusele nägemuses ja ütles: „Selles linnas on veel palju inimesi, kes hakkavad minusse uskuma.” Seepärast kuulutas Paulus seal veel poolteist aastat.

16. Mis aitas paljudel korintlastel ristimiseni jõuda? (2. Kor. 10:4, 5.)

¹⁶ Mis aitas korintlastel ristimiseni jõuda? (Loe 2. Korintlastele 10:4, 5.) Jumala sõna ja püha vaimu abiga tegid nad oma elus suuri muudatusi. (Heebr. 4:12.) Mõned neist olid varem olnud joodikud, vargad ja homoseksuaalid, kuid nad olid suutnud end muuta. (1. Kor. 6:9–11.)b

17. Mida me võime korintlastelt õppida?

¹⁷ Kuigi mõnedel korintlastel tuli oma eluviisi kardinaalselt muuta, ei järeldanud nad seetõttu, et kristlaseks saamine nõuab neilt liiga suuri jõupingutusi. Nad nägid kõvasti vaeva, et hakata käima teel, mis viib igavesse ellu. (Matt. 7:13, 14.) Kas sinul on raske saada lahti mõnest halvast harjumusest või teha mingeid muid muudatusi? Kui jah, siis ära anna alla. Anu Jehoovalt püha vaimu, et suudaksid hüljata kõik, mis on tema silmis väär.

18. Mida võib õppida Monikalt?

¹⁸ Monika Gruusiast pidi tegema enda kallal kõvasti tööd, et saada lahti sündsusetust kõnepruugist ja hüljata sobimatu meelelahutus ning olla kõlblik minema ristimisele. Ta ütleb: „Teismelisena sain palju jõudu palve kaudu. Jehoova teadis, et ma tahan toimida õigesti ning ta aitas ja juhatas mind alati.” Kui Monika oli 16-aastane, lasi ta end ristida. Kas sina soovid saada lahti mõnest halvast harjumusest, et teenida Jehoovat talle meelepärasel viisil? Kui nii, siis palu temalt jõudu. Ta annab seda sulle heldesti. (Joh. 3:34.)

SINU USK VÕIB LIIGUTADA MÄGESID

19. Mis aitab sul ületada kasvõi mäekõrgusi takistusi? (Vaata ka pilti.)

¹⁹ Jehoova armastab sind ja soovib, et sa oleksid tema pere liige. Seda ei muuda ka see, kui sul tuleb ristimisele minekuks suuri takistusi ületada. Esimesel sajandil ütles Jeesus oma jüngritele: „Kui teie usk oleks kasvõi sinepiseemne suurune ja te ütleksite sellele mäele: „Mine siit sinna”, siis see läheks ning miski poleks teile võimatu.” (Matt. 17:20.) Need, kes seda kuulsid, olid olnud Jeesuse järelkäijad vaid mõned aastad. Seega oli neil tarvis usus veel kasvada. Ent Jeesus kinnitas neile, et kui nad seda teevad, aitab Jehoova neil üle saada lausa mäekõrgustest takistustest. Ja sedasama aitab ta teha ka sul.

20. Kuidas on selles artiklis toodud näited sulle abiks olnud?

²⁰ Kui sinu elus on midagi, mille tõttu sa ei saa veel lasta end ristida, siis tegele sellega viivitamata. Õpi nii esimese sajandi kui ka tänapäeva Jehoova teenijatelt. Nende eeskuju võib aidata sul teha vajalikke muudatusi, et Jehoovale pühenduda ja lasta end ristida. See on parim otsus, mille sa üldse võiksid teha.